Eesti raamatu aasta
2025. aastal möödub esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest 500 aastat. Seetõttu on 2025. aasta nimetatud eesti raamatu aastaks. Eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele auväärset tähtpäeva märgitakse erilaadsete näituste, trükiste ja üritustega 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026. Raamatuaasta keskne koordineerija on Eesti Kirjanduse Selts.
Eesti Kodukaunistamise Ühendus
Vabariigi Presidendi algatatud kodukaunistamisliikumise eesmärk on elukeskkonna paremaks muutmine ning Eesti üldilme korrastamine. Eesti Kodukaunistamise Ühendus korraldab iga-aastast võistlust "Kaunis Eesti Kodu", mille võitjatele annab Vabariigi President augustikuus üle auhinnad.
Carolin Illenzeeri Fond
Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fond eesmärgiks on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine lahingus langenud, teenistuses surnud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fond lähtub oma tegevuses hoolivusest ja heast tahtest, selleks, et aidata katta Eesti eest võidelnud kaitseväelaste laste koolituskulud või toetada nende huvitegevust.
Lennart Meri Konverents
Lennart Meri Konverents on Põhja- ja Baltimaade üks suurimaid piirkondlikke välis- ja julgeolekupoliitika foorumeid, kus ala juhtivad analüütikud ning ka tegevpoliitikud nii Euroopast kui ka mujalt maailmast tulevad kokku, et arutada olulisi välispoliitilisi küsimusi ja otsida lahendusi aktuaalsetele julgeolekuprobleemidele. Konverentsi korraldavad rahvusvaheline kaitseuuringute
keskus ja Lennart Meri Euroopa Sihtasutus. Esimene Lennart Meri mälestuskonverents toimus 2007. aasta märtsis Tallinnas. Alates 2008. aastast kannab üritus Lennart Meri konverentsi nime.
Teise maailmasõja keskel Eestist põgenenud isikute andmebaasi koostamine
Eesti Mälu Instituut alustab Teise maailmasõja kestel Eestist põgenenud isikute andmebaasi koostamist. Loodav andmekogu annab väärtusliku baasi tulevastele teadusuuringutele ja jäädvustab eelnevate generatsioonide elukäiku. Teise maailmasõja keerises olid kümned tuhanded Eesti inimesed sunnitud kodumaalt lahkuma. Kõige massilisemaks muutus põgenemine 1944. aasta sügisel, kui paljud meie kaasmaalased olid läheneva rinde ees ja repressioonide hirmus sunnitud kodumaalt põgenema, lootes siiski peagi naasta. Kahjuks kujunes eemalolek aastakümnete pikkuseks; paljud ei jõudnudki seda ära oodata. Vaatamata möödunud aastakümnetele ja inimeste suurele huvile ei ole meil seni selget ülevaadet ei põgenike arvust, nende päritolust ega sotsiaalsest taustast. Senistes käsitlustes arvestatakse, et Teise maailmasõja perioodil põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kuid välja on käidud ka teistsuguseid arve.
Inimõiguste aastakonverents
Inimõiguste Aastakonverents soovib tõsta inimõiguste alast teadlikkust ühiskonnas laiemalt. Inimõiguste Instituut on pühendunud sellele, et aastakonverents avaks inimõiguste valdkonnas uusi vaatenurki. Konverentsile esinema on alati kutsutud eri valdkondade, taustade ja vaadetega eksperdid, kelle ühine eesmärk on tagada inimõiguste ja põhiõiguste väärtuste püsivus. Inimõiguste Aastakonverentsi keskne küsimus on, kuidas olla ise hea inimene ning hoida ja märgata teisi.
Kadrina Keskkooli ITI-NUTI festivali CADrina patroon 2023
Kadrina Keskkooli inseneeria õppesuunast välja kasvanud ITI-NUTI festival CADrina sai alguse 2010. aastal. Selle raames toimub CAD-joonestamise võistlus, toimuvad robootika ja tehnoloogia teemalised töötoad õpilastele, CADcup korvpallivõistlus. Festivali korraldus toimub meeskonnatööna, kuhu on kaasatud õpilased, õpetajad, kohalikud ettevõtjad ja eestvedajad.
XXXVIII SELLi mängud Tartus 2023 (aupatroon)
SELLi mängud on rahvusvahelised üliõpilaste spordivõistlused, mida peetakse vaheldumisi Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Mängud said alguse 1923. a Tartus ja hiljem muutusid tuntuks SELLi (Soome, Eesti, Läti, Leedu lühend riikide emakeelsete nimetuste esitähtedest) nime all.
16. Eestimaa suvemängud Rakveres 2023
Eestimaa suvemängud on Baltimaade suurimad spordimängud, kus osaleb üle 3000 sportlase kõikidest maakondadest. Suvemängudel osalevad Eesti maakondade, linnade ja valdade võistkonnad ning kõige sportlikumad maakonnad ja omavalitsused selguvad võisteldes 28 spordialal. Eestimaa suvemängud toimuvad iga 4 aasta järel.I