Riigipea kuulutas välja kümme seadust

President Alar Karis andis heakskiidu seadustele, mis puudutavad kohtumenetluse optimeerimist ja kohtulahendite avalikkust ning kohtumenetluse kiirendamist. Samuti lihtsustub ehitus- ja planeerimisprotsess. Veel puudutavad vastuvõetud seadused krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõudeid ning nõudeid õhu kvaliteedile, ettevõtete börsile tuleku tingimusi, vaktsineerimist,  abivajavate laste õigusi ning tuumajaama rajamise tingimusi. 

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) seaduse muutmise seaduse kohaselt peavad ERRi nõukogus esindatud olema mõlema soo esindajad. Poliitilise sõltumatuse suurendamiseks peab ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast valitud esindajaid olema nõukogus ühe võrra rohkem kui on Riigikogus fraktsioone. Samuti nähakse ette, et Riigikogu peab valdkonna tunnustatud asjatundjaid ERRi nõukokku määrama avaliku konkursi kaudu.

President Alar Karis möönis seadust välja kuulutades, et kuigi Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatus ei ole vastuolus põhiseadusega, võib see avaldada negatiivset mõju ajakirjandusvabadusele. 

„Rahvusringhäälingul kui avalik-õiguslikul meediaettevõttel on Eesti ühiskonnas ainulaadne ja oluline roll ning selle edasise sõltumatuse ja usaldusväärsuse kindlustamiseks on oluline jälgida ja tagada, et erakonnad nimetaksid ERRi nõukogusse mitte erakondlike vaid avalike huvide eest seisvad meediaeksperdid,“ märkis riigipea.

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega muudetakse kohtumenetlus paindlikumaks ja kiiremaks, seadmata samas ohtu inimeste põhiõigused ning lahendatakse peamised pahatahtliku venitamise viisid, nagu kohtuistungilt põhjuseta puudumine, menetluse jooksul üllatustõendite esitamine või kaitsjate sage vahetamine. Samuti suureneb kohtumenetluse avalikkus.

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega tehakse kohtupidamise kiirendamiseks muudatusi kohtukorralduses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning kohtulõivudes. Kohtute töökoormuse vähendamiseks ja menetluse optimeerimiseks lihtsustub asjade läbivaatamine. Näiteks halduskohtumenetluses võimaldatakse selgetel juhtudel teha otsuse juba eelmenetluses ilma istungita.

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ajakohastatakse ehitusõigust ning muudetakse ehitus- ja planeerimisprotsessid lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Suurimad muudatused puudutavad projekteerimistingimusi. Seaduse kohaselt pole edaspidi vaja muuta detailplaneeringut, vaid piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse krundile lisada väiksem abihoone, nagu saun, kuur või garaaž.

Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ajakohastab Euroopa Liidu panganduspaketile vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ja tegutsemisnõudeid.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus  viib riigisisese õiguse kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud õhukvaliteedi raamistikuga, vähendab väiksema keskkonnamõjuga ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust. Direktiiviga kehtestatakse senisest rangemad õhu kvaliteedi piirväärtused ning täpsustatakse õhu kvaliteedi mõisteid ja seiresüsteemi, laiendatakse mõõdetavate saasteainete loetelu ning muudetakse õhu kvaliteedi parandamise kavade koostamise ja rakendamise korda.

Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus soodustab  Eesti kapitalituru arengut, parandab ettevõtjate juurdepääsu rahastusele ning suurendab väärtpaberituru toimimise paindlikkust ja tõhusust. Seadusega ühtlustatakse väärtpaberibörsi ja reguleeritud väärtpaberituru regulatsioone, nähakse ette meetmed investeerimisanalüüside turu arendamiseks ja aktsiate kauplemisele võtmise tingimuste paindlikumaks muutmiseks.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus  kaasajastab nakkushaigustega seotud mõisteid, defineerib eriti ohtliku nakkushaiguse ning kehtestab käitumise ja vastutuse nõuded nakkushaigustega seotud kriiside puhuks. Seadus sätestab, et eriolukorra ja kriisiolukorra ajal kohaldatakse nakkushaiguste leviku tõrjeks kriisiolukorra ja riigikaitse seadust sellest seadusest tulenevate erisustega. Seadusega reguleeritakse täpsemalt nakkushaigusega inimese tahtest olenemata ravi, mida saab teha üldjuhul kohtu loal. Samuti väheneb koolides vaktsineerimisega seotud bürokraatia ja edaspidi nähakse ette, et vanemad, kes on lapse vaktsineerimisega nõus, ei pea enam esitama kooliõele eraldi kirjalikku nõusolekut. Vaktsineerimine on endiselt vabatahtlik ning need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda. 

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus  tagab, et lastele osutatav abi lähtuks nende tegelikest vajadustest ja huvidest ning abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev. Muudatused aitavad paremini kaitsta abivajava lapse õigusi, sealhulgas last puudutavate kohtulahendite täitmisel. Menetluse käigus viidi perehüvitiste seadusesse muudatus, mille järgi tõuseb üksikvanema lapse toetus seniselt 80 eurolt 100 eurole kuus.  

Tuumaenergia ja -ohutuse seadusega luuakse õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis. Seadus paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku. Riikliku tuumaregulaatori funktsioon koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla.

kommunikatsiooniosakond
tel 631 6229
[email protected]
www.president.ee