- Reset + Prindi

President Kaljulaid: Eestile on vaja Riigikogu kui teenäitajat

13.09.2021

Tänasel Riigikogu avaistungil rõhutas president Kersti Kaljulaid, et Eestile on vaja Riigikogu kui teenäitajat. „Riigikogu, kes uuesti ja uuesti sõnastab meie vabadused ja vastutuse elu selles kirjususes, mis maailma pöörlemine meile ette paneb. Kes tagab mulle, kodanikule, kindlustunde, et minu panus Eesti tuleviku paremaks muutmiseks on sarnane kaaskodanike omaga ja et me kõik ka saame sellest paremast tulevikust sarnasel moel osa,“ lausus riigipea.

Vabariigi Presidendi sõnul peab Riigikogu olema see, keda rahvas tähtsate ja pikaajalist mõju omavate otsuste eel konsensuse otsimisel usaldab ning presidendivalimisi saatva avaliku tähelepanu toon näitas, et täna see kindlasti nii ei ole. „Kui rahvas tunneks, et Riigikogu ongi meie kõigi inimeste vaateid esindav kogu, kus tehakse otsuseid erinevaid ilmavaateid arvesse võttes, seejuures meie Põhiseaduses kirja pandud vabaduste, õiguste ja kohustuste kindlas raamis – ehk oldaks siis valmis andma parlamendile ka rohkem hingamisruumi ja usalduskrediiti mõtiskleda selle üle, kes võiks olla järgmine Eesti vabariigi president. Minu meelest tuli suur osa pahandamist tegelikult sellelt pinnalt, et inimesed lihtsalt ei pidanud Riigikogu pädevaks. Nad ei usaldanud Riigikogu tegema inimeste jaoks olulist otsust viisil ja moel, mida 30 aastat on usaldatud,“ lausus president Kaljulaid.

„On see ametniku süü, et ta on otsustanud, kui poliitik seda teinud ei ole? Ei ole. Ametnik peab kuidagi ju otsustama, kui poliitiline juhis puudub. Eesti ametnik tajub vastutust, ta ei jäta ühiskonda otsuseta. Aga ta ei peaks otsustama. Poliitik peaks,“ lausus riigipea, lisades et ei ole aus, et uue õiguste ja vabaduste tasakaalu üle ostustavad ametnikud – PPA juht, Kaitseväe juht, haiglate ja kiirabide juhid, ettevõtete juhid. „See tasakaal on teie teha, armas Riigikogu. Avalikkuse pahameel, kusjuures, langeb pigem neile, kes otsustasid. Mitte Riigikogule. Aga – pikaajaline mõju seal tagaistmel toimetamisest tekib siiski ka Riigikogule,“ lausus president Kaljulaid.

„Mina tahaks, et kõik sellised kokkulepped sõlmitakse Riigikogus, mitte ei saabuks Riigikogusse vastuvõtmiseks. Et Riigikogu komisjonide roll ei piirduks kunagi vaid eelnõudesse muudatuste sisseviimisega, millest täna samuti suur osa on toodud ministeeriumiametnike poolt ja initsieeritud Riigikogu välistest kommentaaridest tekstidele. Et sisulised, keerukad ja alati kellegi jaoks ka ebamugavad kokkulepped ning kompromissid tekiksid läbipaistvalt, sisulistes aruteludes ja siin saalis,“ ütles Vabariigi President.

President Kaljulaidi sõnul oli kriitika Riigikogus toimunud presidendivalimiste suhtes põhjendamatu, sest kõik kulges täpselt nii nagu reeglid ette näevad ning ta pakkus omalt poolt välja kuidas võiks neid reegleid tulevikus muuta: „Presidendikandidaatide registreerimise kuupäeva võib tõsta kuu või paar varasemaks. Et sel mõte oleks, peab siis olema nimekiri lõplik. Valijameeste kogus võitku see, kel rohkem hääli nendelt, kes oma hääle anda soovisid. Kes ei soovinud, on jäänud vabatahtlikult kõrvale – mis sest, et justkui tulnud saali kohale. See on nende valik ja nende õigus ,aga see ei saa mõjuda valimistulemusele suuremal määral kui nende valik, kes on kandidaate kaalunud ja oma otsuse teinud. Ja kolmandaks – kohalikud omavalitsused väärivad suuremat esindatust valijameeste kogus. Nii saab hõlpsasti taastada presidendivalimiste protseduuri usaldusväärsuse rahva silmis,“ lisas riigipea.