- Reset + Prindi

President Kaljulaid: põllumajanduspoliitikat muutes peab andma aega kohanemiseks  

27.10.2020

Kuigi põllud ja laudad ise ei olnud kroonviiruse epideemia tõttu otseselt löögi all, on põllumajandussektoris poliitika muutmisel vaja mõistlikku etteteatamisaega kohanemiseks, ilma milleta saame vaid kiired ja maaelu kahjustavad lahendused, ütles president Kaljulaid täna Aasta Põllumehe auhinna üleandmisel. Riigipea rõhutas ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtu olulisust põllumajanduses, mis aitab sektoril püsida olulise tootmisharuna.

Tänavune Aasta Põllumehe kahekümnes juubelikonkurss oli pühendatud põllumajanduse tegutsevatele naistele ning auhinda üle andes kõnelenud riigipea tõi välja, et omal moel näitab see tehnoloogilise arengu rolli sektoris. „Põllumajandus ei ole enam mingi jõutõsteala, vaid tootmisvaldkond nagu iga teinegi, mis saab juba täna ja tulevikus veelgi rohkem kasu globaalsest tehnoloogiapöördest. Sellest, et positsioneerimis- ja jälgimisseadmete toel saame üha suurema osa oma tootmisest tehtud masinaid kaasates. Et jälgimine ja taimedegi tuju ning tervise analüüs, rääkimata loomadest, võimaldab järjest optimeerida tootmiseks kuluvaid erinevaid turgutusvahendeid, mis ühelt poolt teeb tootmise odavamaks ja teiselt poolt vähendab selliste ainete hulka toidus, mida me seal näha ei tahaks,“ rääkis president Kaljulaid oma kõnes.   

Riigipea viitas ka tänavusele kroonviiruskriisile ja selle mõjudele, milles põllumajandussektor pihta sai. „Põllumajandus ise ei olnud otseselt löögi all, farme ja põldusid ei pidanud ju sulgema. Teie kevadised probleemid tekkisid pealiskaudsest, võib öelda ka üleolevast suhtumisest, olukorra vähesest tundmisest, lihtsustamisest. On oluline märkida, et kellelgi ei ole keelatud oma poliitikat ellu viia, kui selleks on valimistel saadud mandaat. Aga on üks üsna oluline asi seejuures – normaalne etteteatamisaeg. Ehk et kui tööjõudu ei ole ega tule, saab maasikate asemel maha panna vilja, mis on märksa väiksema tööjõumahukusega. Ja piimakarja asendada lihaveistega. Aga see võtab aega vähemalt ühe tsükli, mis maasikataimede puhul on ca 3 aastat ja ka keskmise piimakarja tootev ühik peab karjas vastu 2–3 laktatsiooni,“ selgitas riigipea ning jättis õhku küsimuse: „Kuidas teha sügisel istutatud maasikatele kevadel selgeks, et nad ei või enam maasikad olla, vaid peavad olema midagi muud?“

Vabariigi President tõi ka välja, et Eesti on jõukas riik ja IMFi andmetel tõuseme tänavu maailmas jõukuselt 33. riigiks, seda küll põhiliselt viiruskriisis hästi säilunud majanduse tõttu. Ta lisas, et see ei pea meid heidutama, sest Euroopas on küllaga meist ses tabelis eespool asuvaid riike, kelle põllumajandus on endiselt rahvuslikuks uhkuseks ja ekspordiallikaks. „Nutikalt majandades saab meilgi põllumajandus olla oluline ekspordiallikas ka tulevikus,“ ütles president Kaljulaid.

„Et see Eestis ka nii jääks, peame just nüüd, kui avalikku raha kallatakse majandustesse kotiga, küll viiruskriisist toibumiseks, küll õiglaseks üleminekuks ja muuks rohepöördeks, tegema hästi täpselt tulevikku sihitud otsuseid, mis võimaldab meie põllumajandusel aja ja tehnoloogiaga kaasas käia. On maaelu edendajate ja esindusorganisatsioonide asi vaadata jagajate näppudele, et raha läheks tulevikku suunatud investeeringute toetamiseks ja seejuures põllumajandusse ja maaellu panustamiseks,“ rõhutas president Kaljulaid.

Aasta Põllumehe tiitli pälvis Remmelgamaa talu omanik Kaja Piirfeldt.

Kõne täisteksti leiate siit: https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/16242-aasta-pollumees-2020-auhinna-ueleandmisel/index.html

Kommunikatsiooniosakond
Tel 631 6229
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.