- Reset + Prindi

President Kaljulaid Riigikogus: meie põhiseadus on ääretult inimesekeskne

15.06.2020

Tänasel Riigikogu põhiseaduskomisjoni avalikul istungil põhiseaduse 100. aastapäeval kõnelenud Vabariigi President rõhutas, et side riigi ja kodaniku vahel ei ole meie kehtiva põhiseaduse järgi vasallisuhe, vaid väärtustab eeskätt inimeseks olemist ning iga inimese vabadusi.

„Meie põhiseaduslik kord, nii nagu rahvas 1992. aastal otsustas, on ääretult inimesekeskne. Kõigepealt on inimene. Seejärel kodanik. Riik ja kõik tema institutsioonid on kodaniku jaoks. Side riigi ja kodaniku vahel ei ole meie põhiseaduse järgi vasallisuhe ega hooldaja-hooldatava suhe,“ sõnas Vabariigi President parlamendis.

Ta lisas, et rahvas, kõrgema võimu kandja, ei tahtnud põhiseadust heaks kiites, et Eesti riigis kehtiks lihtsalt enamuse võim vähemuse üle. „Eesti rahvas väljendas selget tahet, et me kõik oleksime oma valikutes vabad inimesed. Et riik ei kirjutaks meile enam kunagi ette, kuidas ja kus ja mismoodi me peame elama.“

Samas rõhutas riigipea, et niisugune riigikäsitlus, kus kodanik ei ole üks riigivõimu objekte, keegi, kelle üle valitseda ja keda saab kasutada riigi eesmärkide elluviimisel, on riigi valitsejate suhtes väga nõudlik. „Ainus põhjus, miks sellise põhiseadusega riigi kodanik oma riiki tema püüdlustes ja eesmärkides toetab, on kodaniku vaba tahe. Vaba tahe sünnib lugupidamisest oma riigi ja selle institutsioonide vastu. Vaba tahe sünnib riigi eesmärkide mõistmisest. Vaba tahe sünnib sellestki, kui kodanik näeb iseendal rolli oma riigi eesmärkide kujundajana ja elluviijana.“

Riigipea lisas, et sellist riiki, kus igaüks teab, et ta võib sattuda valitsejate viha alla ja nende pilkeobjektiks, on kodanikel raske armastada. „Riigi käekäigu vastu tuntakse vähem huvi. Inimesed leiavad võimaluse elada oma elu riigiga aktiivselt suhestumata. See on muidugi mugav neile, kes tahakski valitseda oma otsuseid põhjendamata, vaba mõttevahetust pidamata.“

Ühe ohu märgina tõi president Kaljulaid oma kõnes välja ka liigse rahulolu juba saavutatuga ning kindluse, et meie kurss on vääramatu. „Ajaloo rahulike arenguetappide vältel kujuneb ühiskondades rahulolu saavutatuga. Tunne, et edasi saabki minna ainult ülesmäge. Isegi tunne, et vahel on ruumi teha otsuseid, milles sisaldub ülisuur risk veereda natuke ka allamäge, sest lõppude lõpuks ei ole selles ju midagi eksistentsiaalselt ohtlikku. Kuid need hetked võivad saada ajaloo käänukohtadeks.“

Oma kõne lõpus rõhutas riigipea veelkord inimeste vabaduste olulisust. „Eesti põhiseadus on vaba riigi vabade kodanike jaoks loodud seadus, mida saavad elus hoida ainult tõeliselt vabad kodanikud. Meie põhiseadus teeb kõik selleks, et iga täisealine Eesti kodanik tunneks tahtmist oma riigiga kaasa mõelda, tema tulevikku omaenda otsuseid kaaludes samuti silmas pidada – olgu need otsused seotud elukoha, ameti või laste arvuga peres. Eesti põhiseadus ei ole loodud selleks, et anda riigile kontroll oma kodanike üle, enamusele kontroll vähemuse üle.“

Kommunikatsiooniosakond
Tel 631 6229
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.