- Reset + Prindi

President Kaljulaid ÜROs: kodanikuliikumised sudivad meid kliimakriisiga tegelema

President Kaljulaid ÜROs: kodanikuliikumised sudivad meid kliimakriisiga tegelema © presidendi kantselei

Kliimamuutused ja mõju looduskeskkonna tervisele on üks neist vähestest asjadest, kus peame jagama kollektiivset vastutust ja kus meil on olnud ka edulugusid, ütles Eesti president Kersti Kaljulaid täna ÜRO Peaassambleel. Usume Eestis, et meie planeedi päästmine on igaühe kohustus – näiteks tänu Eestist alguse saanud kodanikuliikumisele toimus möödunud laupäeval teine üleilmne maailmakoristuspäev, millel osales 20 miljonit inimest 179-st riigist, rääkis Eesti riigipea.

Eesti iduettevõtlussektor kirjutas hiljaaegu alla ülemaailmse ambitsiooniga memorandumile, lubades olla aastaks 2030 kõigis oma tegevustes kliimaneutraalsed. “Nende panus on arvestatav turujõud, aga neil on ka idufirma mõtteviis, sealhulgas võime mobiliseerida inimesi üle maailma. Kliimaneutraalsuse tõotuse võivad anda kõik idufirmad ning teised keskkonnasäästliku mõtteviisiga ettevõtted, kes on valmis toetama planeedi päästmist rohujuure tasandil. Nädal pärast protsessi algatamist on leppega liitujate arv kasvanud rohkem kui kaks korda ning see on levinud Eestist väljapoole, hõlmates praeguse seisuga üle 70 ettevõtte Euroopa eri paigust,“ lisas president Kaljulaid.

„Neid kodanikualgatusi on muu hulgas vaja selleks, et veenda poliitikakujundajaid, et idealism ja valmisolek tegutseda nii praegu kui ka sündimata laste heaolu nimel ei ole kuhugi kadunud. See võimaldab meil, poliitikutel, eraldada kliimamuutuse peatamiseks vahendeid, mis on lõpuks tõenäoliselt isegi suuremad kui 1 protsendi maailma SKPst, “ütles Eesti riigipea. „Meil on varasemast üks hea näide selle kohta, kuidas meie ühised pingutused on vilja kandnud. 1987. aastal võtsime nõuks kaitsta osoonikihti, lõpetades järk-järgult selle hõrenemist põhjustavate ainete kasutamise. Selle tulemusena on Antarktika kohal olev osooniauk tasapisi kahanenud, “lisas Eesti riigipea.

President Kersti Kaljulaid nentis ka, et jätkuvalt õõnestab meie ülemaailmsete jõupingutuste positiivset mõju idealismi puudumine ning tõeline tahe töötada koos kogu inimkonna hüvanguks. “ÜRO on tööriist, mis aitab meil seda ületada. Seda tuleb teritada ja uue tehnoloogia abil täiendada ning see on vaja kodanikuühiskondadega digivahendite abil ühendada, et aidata rohujuureliikumistel saada globaalseteks – kuid ÜRO ei saa iial asendada.,“ lisas president Kaljulaid.

Eesti riigipea sõnul on riikide üheskoos tegutsemise juures oluline ka võime teiste saatusele kaasa tunda. „Kui me taasiseseisvusime ja ehitasime oma riigi taas üles, näidati meie vastu üles kaastunnet. Me oleme valmis samaga vastama, võttes aastatel 2020–2021 valitud liikmena koha sisse julgeolekunõukogus, rahvusvahelise koostöö kõige nõudlikuma laua taga,“ ütles president Kaljulaid.

President Kersti Kaljulaid kandis ÜRO Peaassamblee poole pöördudes Antarktikat kujutavat kleiti, et juhtida tähelepanu kliimakriisile ja Antarktika olulisusele. Tohutu meredest ümbritsetud jäine manner on nagu globaalne termostaat, mis reguleerib Maa kliimasüsteemi ja hoiab seda elamiskõlbulikuna. Polaaralad on globaalse soojenemise eesliin, sest nad on väga tundlikud kliimasüsteemi muutustele. Viimased teadustulemused viitavad kasvavale ebastabiilsusele ja liustike sulamise kiirenemisele. Mõned paigad on soojenenud viis korda enam kui globaalselt keskmisena, kuigi Antarktikas leiab soojenemine aset pigem ookeanis kui õhus. Mandriliustiku teatud osad on soojenemisele iseäranis tundlikud ja võivad ületada punkti, kust tagasiteed enam pole. Antarktika avastas 200 aastat tagasi ekspeditsioon, mida juhtis Saaremaalt pärit Balti mereväeohvitser Fabian Gottlieb von Bellingshausen.

Kõne on algselt peetud inglise keeles, selle eestikeelse tõlke leiate siit.

Kommunikatsiooniosakond
Tel 631 6229
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.