- Reset + Prindi

President Kaljulaidi avaldus Riigikogu ENPA delegatsiooni tulevaste liikmetega kohtumise järel

31.05.2019

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Riigikogu tulevase Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liikmetega, et mõned Eesti jaoks olulised väärtusteemad tulevaste liikmetega läbi arutada enne kui hakatakse juuni lõpus toimuvat sessiooni ette valmistama.  Peale kohtumist tegi president Kaljulaid avalduse, milles märkis et:

„Nii nagu me teame, siis aprillis 2014 jäeti Vene delegatsioon ENPA-s Krimmi sündmuste pärast ilma nii hääleõigusest kui õigusest saada valitud ENPA juhtorganite etteotsa ja osalusest järelvalvemissioonides. Oluline on meeles pidada, et nende sanktsioonide põhjus oli jäme rahvusvahelise õiguse rikkumine Venemaa poolt. See ei olnud protseduuriline otsus, see oli väärtuspõhine otsus.

Ja kui me nüüd vaatame taas, aastal 2019, siis Krimm on jätkuvalt okupeeritud. Donbassis käivad jätkuvalt iga päev lahingud. Kui me vaatame Venemaa käitumist, siis ka arvestatav osa Gruusia territooriumist on jätkuvalt okupeeritud. Midagi ei ole muutunud paremaks. Ja nüüd arutatakse ENPAs, kas tuleks neist 5 aasta eest seatud sanktsioonidest loobuda, sest Venemaa on ähvardanud nende jätkudes jäädavalt lahkuda Euroopa Nõukogust.

Teema tõusis uuesti avalikkuse tähelepanu alla, kuna Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitas eelmisel nädalal ENPA-l astuda samme Venemaa delegatsiooni hääleõiguse taastamiseks. Tõsi, seda tehti eesmärgil, et Venemaa jääks Euroopa Nõukogu liikmeks edasi ning Venemaa kodanikele jääks võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtusse. Siinkohal sattusid vastuollu kaks olulist põhimõtet – Ukraina kaitsmine Vene agressiooni eest ja Vene enda kodanike õiguste kaitsmine Vene riigivõimu omavoli eest.

Nagu ütlesin, ENPA otsus peatada Vene delegatsiooni hääleõigus Krimmi pärast oli julge ja väärtuspõhine. Aga täna eksisteerib ka teine põhjus seda hääleõigust peatada nimelt, et Venemaa ei tasunud oma liikmemakse. Ja kui kaks aastat ei ole tasutud siis nagunii hääleõigus peatatakse.

Rääkisime täna Eesti Riigikogu liikmetega kõikidest fraktsioonidest, kes sinna delegatsiooni kuuluma hakkavad ja nad olid kõik nõus, et meil on vaja strateegilist kannatust. See on olukord, kus põrkuvad huvid ja väärtused. Väikeriigil on selles olukorras hästi lihtne oma valikut teha – me saame olla alati ja ainult väärtuste poolel. Huvid saavad muutuda, pöörduda, aga väärtuskompass ei saa.

Lahendus patiseisule ja probleemidele ENPAs ei saa olla lahendatav mingite poliitiliste kompromisside ja hääletustega seal saalides. Lahendus saab tulla üksnes Venemaa käitumise muutumisega Ukrainas ja Gruusias. See saab tulla nii, et rahvusvaheline õigus hakkab taas kehtima. Ning siis saame arutada, kas või kuidas kanduvad nende käikude tulemused üle ENPAsse ja teistesse EN konventsioonisüsteemiga seotud kehamitesse.

See oli ka tänase parlamendiliikmetega peetud arutelu sisu. Me teame, et see ettepanek mille üle hakatakse arutama ei ole otsesõnu Venamaa hääleõiguse taastamine, probleemist üritatakse ümber minna protseduuriliste muudatustega. Arutasime, kuidas me taktikaliselt saaksime tagada seda, et kõik fraktsioonid oleksid Eesti positsioonidest teadlikud vaatamata sellele , et ettepandavates tekstides räägitakse justkui protseduurikast aga tegelikult käib jutt ümber selle elevandi, kes toas on, ehk Venemaa. Oli sisukas arutelu ning ma tänan delegatsiooni tulevasi liikmeid, kes olid nõus täna siia tulema.“

Euroopa Nõukogu on 47 Euroopa riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia edendamiseks ja tugevdamiseks. Ainsana Euroopast ei kuulu organisatsiooni Valgevene.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel loodud Euroopa Inimõiguste Kohus on sõltumatu institutsioon, mis otsustab 47 Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanike konventsioonis sätestatud õiguste väidetavate rikkumiste ja riikidevaheliste vaidluste üle.