- Reset +

Euroopa riigipead: Euroopa kodanikud peavad otsustama, mis suunas Euroopa Liit edasi liigub

09.05.2019

President Kersti Kaljulaid kutsub täna ühisavalduses Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome riigipeadega kõiki hääleõiguslikke Euroopa kodanikke üles osalema 2019. aasta mai lõpus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

„Euroopa on meie parim idee. Pärast seda, kui ohjeldamatu rahvuslus ja muud äärmuslikud ideoloogiad viisid Euroopa kahe maailmasõja julmusteni, on Euroopa ühendamine aidanud täide viia sajanditevanust unistust rahust Euroopas. Tänase päevani ei saa ega tohikski me võtta seda rahu ja vabadust, jõukust ja heaolu iseenesestmõistetavana. On oluline, et me kõik aitaksime rahumeelse ja lõimitud Euroopa idee teostamisele aktiivselt kaasa,“ seisab presidentide ühises avalduses.

Riigipead on seisukohal, et tugev ja ühtse Euroopa jaoks on vaja tugevat Euroopa Liitu: „Liitu, millel on ühised asutused, liitu, mis hindab pidevalt oma tööd kriitilise pilguga ning on võimeline end reformima, liitu, mille elutähtsaks vundamendiks on tema kodanikud ja liikmesriigid.“

„Euroopas on ruumi väga paljudele seisukohtadele ja ideedele. Ent me ei tohi naasta sellise Euroopa juurde, kus riigid ei ole enam võrdsed partnerid, vaid vastased. Meie ühendatud Euroopa vajab oma rahvaste tugevaid hääli. Seepärast kutsume teid valima. Hääletusel on meie kõigi ühise Euroopa tulevik,“ seisab avalduses.

 

Ühisavalduse täistekst:

Ühine üleskutse 2019. aasta mais toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks

Euroopa on meie parim ühine idee

Pärast seda, kui ohjeldamatu rahvuslus ja muud äärmuslikud ideoloogiad viisid Euroopa kahe maailmasõja julmusteni, on Euroopa ühendamine aidanud täide viia sajanditevanust unistust rahust Euroopas. Tänase päevani ei saa ega tohikski me võtta seda rahu ja vabadust, jõukust ja heaolu iseenesestmõistetavana. On oluline, et me kõik aitaksime rahumeelse ja lõimitud Euroopa idee teostamisele aktiivselt kaasa.

2019. aasta valimised on erakordse tähtsusega: teie, Euroopa kodanikud, otsustate, mis suunas Euroopa Liit edasi liigub. Meie—Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome riigipead—kutsume seega kõiki hääleõiguslikke Euroopa kodanikke üles osalema 2019. aasta mai lõpus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Euroopa rahvad on oma vabast tahtest ühinenud Euroopa Liiduks, mis põhineb nii liikmesriikide sisesel kui ka ülesel vabadusel, võrdsusel, solidaarsusel, demokraatial, õiglusel ja lojaalsusel. Liiduks, mille sarnast pole Euroopa ajaloos varem nähtud. Meie Euroopa Liidus otsustavad Euroopas kehtivate reeglite ning eelarve kasutamise üle Euroopa Parlamenti valitud saadikud ja Euroopa Liidu Nõukogu ehk kõikide liikmesriikide valitsused.

Me oleme kõik eurooplased

Paljudele eurooplastele, eriti noorema põlvkonna esindajatele, on nende Euroopa kodakondsus muutunud loomupäraseks. Nende jaoks ei ole vastuoluline armastada oma küla, linna, piirkonda või rahvust ning olla samas pühendunud eurooplane.

Meie Euroopa suudab koos väljakutsetega toime tulla

Praegustel kuudel seisab Euroopa Liit silmitsi varasemast tõsisemate väljakutsetega. Esimest korda pärast Euroopa ühendamise alustamist on inimesed hakanud rääkima ühe või mitme lõimimisotsuse tagasivõtmisest, näiteks liikumisvabaduse või ühiste asutuste kaotamisest.. Esimest korda kavatseb liikmesriik liidust lahkuda. Samal ajal nõuavad teised ELi või euroala tihedamat lõimimist või mitmekiiruselist Euroopat.

Nende asjade kohta on liikmesriikide kodanikel ja valitsustel, aga ka meil, riigipeadel, erinevad arvamused. Küll aga oleme kõik nõus, et Euroopa lõimimine ja ühtsus on ülioluline ning et me tahame Euroopas jätkata liiduna. Meie aja üleilmsetele probleemidele saab vastu seista üksnes tugeva kogukonnana. Kliimamuutused, terrorism, majanduse üleilmastumine ja ränne ei tunnista riigipiire. Me saame nendele katsumustele edukalt vastu seista ning jätkata majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust ja arengut ainult siis, kui me teeme institutsioonilisel tasandil võrdsete partneritena koostööd.

Me soovime, et Euroopa oleks tugev ja ühtne

Selleks on meil vaja tugevat Euroopa Liitu, liitu, millel on ühised asutused, liitu, mis hindab pidevalt oma tööd kriitilise pilguga ning on võimeline end reformima, liitu, mille elutähtsaks vundamendiks on tema kodanikud ja liikmesriigid.

See Euroopa vajab jõulist poliitilist arutelu parima tulevikutee üle, mis lähtuks 25. märtsil 2017 allkirjastatud Rooma deklaratsioonist. Euroopas on ruumi väga paljudele seisukohtadele ja ideedele. Ent me ei tohi naasta sellise Euroopa juurde, kus riigid ei ole enam võrdsed partnerid, vaid vastased.

Meie ühendatud Euroopa vajab oma rahvaste tugevaid hääli. Seepärast kutsume teid valima. Hääletusel on meie kõigi ühise Euroopa tulevik.

Rumen Radev
Bulgaaria Vabariigi president

Miloš Zeman
Tšehhi Vabariigi president

Frank-Walter Steinmeier
Saksamaa Liitvabariigi president

Kersti Kaljulaid
Eesti Vabariigi president

Michael D. Higgins
Iirimaa president

Prokopios Pavlopoulos
Kreeka Vabariigi president

Emmanuel Macron
Prantsuse Vabariigi president

Kolinda Grabar-Kitarović
Horvaatia Vabariigi president

Sergio Mattarella
Itaalia Vabariigi president

Nicos Anastasiades
Küprose Vabariigi president

Raimonds Vējonis
Läti Vabariigi president

Dalia Grybauskaitė
Leedu Vabariigi president

János Áder
Ungari Vabariigi president

George Vella
Malta Vabariigi president

Alexander Van der Bellen
Austria Vabariigi president

Andrzej Duda
Poola Vabariigi president

Marcelo Rebelo de Sousa
Portugali Vabariigi president

Klaus Iohannis
Rumeenia president

Borut Pahor
Sloveenia Vabariigi president

Andrej Kiska
Slovakkia Vabariigi president

Sauli Niinistö
Soome Vabariigi president