-
Reset
+
Euroopa riigipead: Euroopa kodanikud peavad otsustama, mis suunas Euroopa Liit edasi liigub
09.05.2019
President Kersti Kaljulaid kutsub täna ühisavalduses Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome riigipeadega kõiki hääleõiguslikke Euroopa kodanikke üles osalema 2019. aasta mai lõpus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
„Euroopa on meie parim idee. Pärast seda, kui ohjeldamatu rahvuslus ja muud äärmuslikud ideoloogiad viisid Euroopa kahe maailmasõja julmusteni, on Euroopa ühendamine aidanud täide viia sajanditevanust unistust rahust Euroopas. Tänase päevani ei saa ega tohikski me võtta seda rahu ja vabadust, jõukust ja heaolu iseenesestmõistetavana. On oluline, et me kõik aitaksime rahumeelse ja lõimitud Euroopa idee teostamisele aktiivselt kaasa,“ seisab presidentide ühises avalduses.
Riigipead on seisukohal, et tugev ja ühtse Euroopa jaoks on vaja tugevat Euroopa Liitu: „Liitu, millel on ühised asutused, liitu, mis hindab pidevalt oma tööd kriitilise pilguga ning on võimeline end reformima, liitu, mille elutähtsaks vundamendiks on tema kodanikud ja liikmesriigid.“
„Euroopas on ruumi väga paljudele seisukohtadele ja ideedele. Ent me ei tohi naasta sellise Euroopa juurde, kus riigid ei ole enam võrdsed partnerid, vaid vastased. Meie ühendatud Euroopa vajab oma rahvaste tugevaid hääli. Seepärast kutsume teid valima. Hääletusel on meie kõigi ühise Euroopa tulevik,“ seisab avalduses.
Ühisavalduse täistekst:
Ühine üleskutse 2019. aasta mais toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks
Euroopa on meie parim ühine idee
Pärast seda, kui ohjeldamatu rahvuslus ja muud äärmuslikud ideoloogiad viisid Euroopa kahe maailmasõja julmusteni, on Euroopa ühendamine aidanud täide viia sajanditevanust unistust rahust Euroopas. Tänase päevani ei saa ega tohikski me võtta seda rahu ja vabadust, jõukust ja heaolu iseenesestmõistetavana. On oluline, et me kõik aitaksime rahumeelse ja lõimitud Euroopa idee teostamisele aktiivselt kaasa.
2019. aasta valimised on erakordse tähtsusega: teie, Euroopa kodanikud, otsustate, mis suunas Euroopa Liit edasi liigub. Meie—Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome riigipead—kutsume seega kõiki hääleõiguslikke Euroopa kodanikke üles osalema 2019. aasta mai lõpus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Euroopa rahvad on oma vabast tahtest ühinenud Euroopa Liiduks, mis põhineb nii liikmesriikide sisesel kui ka ülesel vabadusel, võrdsusel, solidaarsusel, demokraatial, õiglusel ja lojaalsusel. Liiduks, mille sarnast pole Euroopa ajaloos varem nähtud. Meie Euroopa Liidus otsustavad Euroopas kehtivate reeglite ning eelarve kasutamise üle Euroopa Parlamenti valitud saadikud ja Euroopa Liidu Nõukogu ehk kõikide liikmesriikide valitsused.
Me oleme kõik eurooplased
Paljudele eurooplastele, eriti noorema põlvkonna esindajatele, on nende Euroopa kodakondsus muutunud loomupäraseks. Nende jaoks ei ole vastuoluline armastada oma küla, linna, piirkonda või rahvust ning olla samas pühendunud eurooplane.
Meie Euroopa suudab koos väljakutsetega toime tulla
Praegustel kuudel seisab Euroopa Liit silmitsi varasemast tõsisemate väljakutsetega. Esimest korda pärast Euroopa ühendamise alustamist on inimesed hakanud rääkima ühe või mitme lõimimisotsuse tagasivõtmisest, näiteks liikumisvabaduse või ühiste asutuste kaotamisest.. Esimest korda kavatseb liikmesriik liidust lahkuda. Samal ajal nõuavad teised ELi või euroala tihedamat lõimimist või mitmekiiruselist Euroopat.
Nende asjade kohta on liikmesriikide kodanikel ja valitsustel, aga ka meil, riigipeadel, erinevad arvamused. Küll aga oleme kõik nõus, et Euroopa lõimimine ja ühtsus on ülioluline ning et me tahame Euroopas jätkata liiduna. Meie aja üleilmsetele probleemidele saab vastu seista üksnes tugeva kogukonnana. Kliimamuutused, terrorism, majanduse üleilmastumine ja ränne ei tunnista riigipiire. Me saame nendele katsumustele edukalt vastu seista ning jätkata majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust ja arengut ainult siis, kui me teeme institutsioonilisel tasandil võrdsete partneritena koostööd.
Me soovime, et Euroopa oleks tugev ja ühtne
Selleks on meil vaja tugevat Euroopa Liitu, liitu, millel on ühised asutused, liitu, mis hindab pidevalt oma tööd kriitilise pilguga ning on võimeline end reformima, liitu, mille elutähtsaks vundamendiks on tema kodanikud ja liikmesriigid.
See Euroopa vajab jõulist poliitilist arutelu parima tulevikutee üle, mis lähtuks 25. märtsil 2017 allkirjastatud Rooma deklaratsioonist. Euroopas on ruumi väga paljudele seisukohtadele ja ideedele. Ent me ei tohi naasta sellise Euroopa juurde, kus riigid ei ole enam võrdsed partnerid, vaid vastased.
Meie ühendatud Euroopa vajab oma rahvaste tugevaid hääli. Seepärast kutsume teid valima. Hääletusel on meie kõigi ühise Euroopa tulevik.
Rumen Radev
Bulgaaria Vabariigi president
Miloš Zeman
Tšehhi Vabariigi president
Frank-Walter Steinmeier
Saksamaa Liitvabariigi president
Kersti Kaljulaid
Eesti Vabariigi president
Michael D. Higgins
Iirimaa president
Prokopios Pavlopoulos
Kreeka Vabariigi president
Emmanuel Macron
Prantsuse Vabariigi president
Kolinda Grabar-Kitarović
Horvaatia Vabariigi president
Sergio Mattarella
Itaalia Vabariigi president
Nicos Anastasiades
Küprose Vabariigi president
Raimonds Vējonis
Läti Vabariigi president
Dalia Grybauskaitė
Leedu Vabariigi president
János Áder
Ungari Vabariigi president
George Vella
Malta Vabariigi president
Alexander Van der Bellen
Austria Vabariigi president
Andrzej Duda
Poola Vabariigi president
Marcelo Rebelo de Sousa
Portugali Vabariigi president
Klaus Iohannis
Rumeenia president
Borut Pahor
Sloveenia Vabariigi president
Andrej Kiska
Slovakkia Vabariigi president
Sauli Niinistö
Soome Vabariigi president