Intervjuud, artiklid Tue, 23 Apr 2019 06:50:41 +0000 Joomla! - Open Source Content Management et-ee Bangladeshi parlamendihoone mudel pälvis Louis Kahni näitusel ÜROs tähelepanu, UNB Bangladeshi uudisteagentuur UNB kirjutab, et ÜRO peahoones avatud Louis Kahni loomingu näitusel pälvis palju tähelepanu Bangladehi parlamendihoone mudel. Louis Kahni fotonäitus „Saarelt saarele-Louis Kahni loominguline teekond" korraldati ühiselt Bangladeshi ja Eesti alaliste esinduste poolt ja selle avas president Kersti Kaljulaid.

Artikli leiate inglise keeles siit.

EST Intervjuud Tue, 09 Apr 2019 08:36:46 +0000
Eesti president NATOst, Venemaast, kaubavahetusest ja usaldusest, Fox News President Kersti Kaljulaid võttis Fox Newsi stuudios kokku oma nädalase Ameerika visiidi, mille käigus kohtus Esindajatekoja spiikri Nancy Pelosiga, pidas mitu avalikku esinemist ning osales ÜRO Naiste Staatuse Komisjoni töös. Lisaks olid kohtumised mitmete riikide juhtidega ning ÜRO juurde nimetatud saadikutega, et arutada Eesti kandideerimist ÜRO Julgeolekunõukogusse.

Inglise keeles antud intervjuud näeb siit.


EST Intervjuud Fri, 22 Mar 2019 09:11:06 +0000
Eesti president kutsub liitlaste ühtsusele Venemaa vastu, American Voice President Kaljulaid kutsus intervjuus demokraatlike liitlasi olema Venemaa agressiooni vastu ühtsed.


Estonia's president called for continued unity among democratic allies in the face of Russian aggression on Wednesday and expressed a wish for even greater U.S. involvement in the Baltics.

Kersti Kaljulaid, on her second visit to the United States in less than a year, told an audience at the Brookings Institution that membership in the European Union and NATO have served to defend and enhance her country's sovereignty.

With only 1.2 million people and located on the Baltic Sea near Russia, the former Soviet republic has been especially concerned about growing Russian assertiveness, particularly since its annexation of the Ukrainian region of Crimea and its military support for two breakaway regions in Georgia.

EST Intervjuud Wed, 13 Mar 2019 07:42:22 +0000
Eesti Vabariik 3.0, France 2 Eesti tähistab oma 101 sünnipäeva ja on oma 1,3 miljoni elanikuga digipöörde esirinnas. President Kaljulaidi prantsuse keeles antud videointervjuud näeb siit.

EST Intervjuud Wed, 06 Mar 2019 08:30:11 +0000
Eesti president: töö NATO idatiiva tugevdamisel peab jätkuma, The Baltic Times NATO on viimastel aastatel reageerinud adekvaatselt idatiivaga seotud julgeolekuprobleemidele, aga alliansi kaitsele ja heidutusele suunatud töö ei ole kaugeltki lõpetatud, ütles Eesti president Kersti Kaljulaid B9 kohtumisel Slovakkias. Seda platvormi kasutatakse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega seotud julgeolekuteemade arutamiseks.


In recent years, NATO has adequately reacted to security problems on its eastern flank, but work to develop the alliance's deterrence and defense posture is far from completed, Estonian President Kersti Kaljulaid said at a meeting on security of the heads of state of countries of central and eastern Europe.

Kaljulaid said at the meeting held in Kosice, Slovakia that the allied battle groups stationed promptly in the Baltic countries, Poland and Romania have had a very positive and stabilizing effect on the security of the whole eastern flank of NATO, spokespeople for the Estonian president said.

"At the same time, we need to solve conclusively the issue of how the deployment of allied reinforcements to the region will take place in the event of a crisis. For that, we need defense plans which are detailed enough, a rapidly acting command structure and regular training exercises for rehearsing it. We also need to think how to transform the air policing mission in the Baltic states quickly into air defense should that be needed," the Estonian head of state said.

Kaljulaid also emphasized that NATO and defense cooperation of the European Union are things that augment and complement each other.

"Throughout its history, the European Union has been acting in the redistribution of resources in a way where with common resources the shortfalls of some regions or fields are eliminated. In defense cooperation we have not come to that yet, although we could in the future," Kaljulaid said.

Talking about combating cyber threats, Kaljulaid described cyber threats as a phenomenon affecting not only central and eastern Europe, but all of the alliance. She said that talking about cyber threats alone is a major step forward.

"But in the long run, a quality and egalitarian education system is what enables people to withstand both disinformation and populism themselves," she added.

The president made the speech at a summit held in the Bucharest 9 (B9) format in Kosice, Slovakia on Thursday. The B9 countries are Romania, Poland, Estonia, Latvia, Lithuania, Bulgaria, the Czech Republic, Hungary and Slovakia.

Artikli inglise keeles leiate siit.

EST Intervjuud Sun, 03 Mar 2019 09:44:25 +0000
Estonia is running its country like a tech company, Quartz President Kaljulaidi arvamusartikkel väljaandes Quartz Eesti e-valitsemisest, innovatiivsest valitsemisest ja e-Eesti eduloost.

Estonia is often described as a genuinely digital society. Today a majority of government services are offered 24/7 online, and data integrity is ensured by blockchain technology. You can use medical e-prescriptions, file taxes, or even buy a car online without needing to go to the vehicle registration office. There are only a few things that you still need to do in the analog world, such as get married or buy property.

EST Intervjuud Wed, 20 Feb 2019 08:21:19 +0000
Estonian president: Leaders unprepared for nuclear threat, Politico President Kaljulaidi Müncheni julgeolekukonverentsi ajal ajalehele Politico antud intervjuu teemadeks olid vähene valmisolek tuumarelvaohuks, julgeolekuküsimused ja keskmaa tuumajõudude lepe (INF).

MUNICH — No nukes experience, knowledge or understanding.

Today's generation of political leaders is unprepared to deal with the threat of nuclear weapons, Estonian President Kersti Kaljulaid told POLITICO in an interview at the Munich Security Conference.

With the unfolding demise of the Intermediate-range Nuclear Forces (INF) treaty, nonproliferation and disarmament issues are now back at the forefront of the international agenda, with perhaps the greatest focus since the end of the Cold War.

U.S. President Donald Trump announced early this month that he would pull out and begin dismantling the INF treaty, which banned all land-based missiles with a range of 500 to 5,500 kilometers. Trump said Russian has been violating the accord for years. Moscow has level counter-allegations that it is the U.S. that broke the agreement.

Whoever is at fault, a new generation of world leaders is now confronting a collapse in the nonproliferation infrastructure that has been in place for decades, and that many of them had taken for granted throughout their careers.

    "My generation of politicians has not had to deal with a discussion over nuclear security, how we control these risks because these treaties have always been there" — Kersti Kaljulaid

Kaljulaid said she attended a panel discussion on the issue at the conference on Saturday with a sense of urgency to study up.

"I went to learn," Kaljulaid said, speaking at a corner table in the basement pub of the Hotel Bayerischer Hof, where the security conference is being held. "My generation of politicians has not had to deal with a discussion over nuclear security, how we control these risks because these treaties have always been there."

Kaljulaid, who is 49, said she was eager to learn from former elected leaders including the ex-Irish President Mary Robinson and former U.S. Senator Sam Nunn.

"The generation of people like Mary Robinson or Sam Nunn, [former NATO chief] Javier Solana, they are still among us," she said. "They still keep coming to these conferences and they remember the risk-analysis which propelled them to action and how the achievements of these treaties were got to."

But Kaljulaid said it was not clear others shared her keen sense of urgency.

"I went specifically to learn and I have to say the room was pretty empty," she said. "I think we need to wake up and learn a lot."

Kaljulaid said she was not particularly focused on the bickering between Russia and the U.S. over who was more to blame for collapse of the INF. Estonia, like other members of NATO, has declared Russia to be at fault for developing and deploying a new mid-range missile in clear abrogation of the agreement.

"It wasn't for me the star moment," she said of debate on who was to blame, "because I do know that there are very different opinions of who did what to the INF treaty. What struck me is exactly this: Politicians of 50 and even 60 years old are not well-versed in these debates as are the politicians 70 and 80 years old."

"Even people my age — I am almost 50 — we need to learn and we need to get to the grips of these debates very quickly.

In a sign of how the nonproliferation issue is returning to prominence, a lunch in Munich on Saturday organized by the Nuclear Threat Initiative (NTI), a nongovernmental organization led by Nunn and former U.S. Energy Secretary Ernest Moniz drew a packed crowd.

    "How do we change to more multipolar thinking? This may be actually the key and opportunity" — Kersti Kaljulaid

NTI used the lunch to promote a recent statement issued by 40 experts calling for swift improvement in crisis management capabilities and other communication and dialogue. Nunn has said that risks of misunderstanding leading to a potential nuclear conflict have risen to "dangerous levels."

In the interview with POLITICO, Kaljulaid said she also sensed an opportunity to shift the conversation from a bilateral discussion between Washington and Moscow to a multilateral discussion that would also include Europe's nuclear powers: the U.K. and France.

"If you look now into the face of the situation, that was a treaty of which Europe was not a party," she said of the INF. "We have nuclear powers and we have territory over which this treaty is supposed to provide a protective umbrella. How do we change to more multipolar thinking? This may be actually the key and opportunity. I don't know. I'm not a specialist myself."

Artikli leiate siit.



EST Intervjuud Mon, 18 Feb 2019 09:19:03 +0000
Irish backstop can't be changed for Brexit deal - Estonian president, Reuters President Kaljulaid rääkis Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil Reutersi reporterile, et ei ole võimalik muuta seda korraldust ehk EL-i välispiiriks muutuvat piiri EL-i liikme Iirimaa ja Ühendkuningriigi osa Põhja-Iirima vahel pärast Brexitit.

EST Intervjuud Sun, 17 Feb 2019 08:21:08 +0000
Eesti president Kersti Kaljulaid: "Venemaal ei ole demokraatiat", RFI Eesti on põhjapoolsem, kõige väiksem ja kõige vähem asustatud Balti riik. Suure Venemaa naaber, kes valitses riiki kaks sajandit ja kes Nõukogude Liidus hõivas seda viiskümmend aastat, on eestlastel endiselt väga meeles, eriti kuna peaaegu 30% elanikkonnast on venekeelne. Sellest ajast alates on Eesti liitunud NATO ja Euroopa Liiduga ning Tallinn on saanud juhtivaks iduettevõtete pealinnaks Euroopas.

EST Intervjuud Sun, 18 Nov 2018 05:56:13 +0000
Väike Eesti näeb ennast esimese digiriigina, LA Times Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal vabaks saanud väike Eestil on Ida-Euroopa kõige jõulisema majandusarenguga, funktsioneeriva heaoluühiskonna ja - märkimisväärselt - ilmselt kõige digitaalselt arenenud valitsusega riik maailmas.


Artikli täisteksti inglise keeles leiate siit.


EST Intervjuud Sun, 07 Oct 2018 19:00:00 +0000
Eesti president ei muretse liigselt, et Venemaa võiks tema kohta midagi kompromiteerivat leida, Buzzfeed "Ärge uskuge, kui keegi teile ütleb, et tantsisin öösel poolalasti baaris," ütles president Kersti Kaljulaid BuzzFeedi uudistele.

Intervjuu inglise keeles leiate siit.

EST Intervjuud Sat, 29 Sep 2018 19:00:00 +0000
EKSKLUSIIVINTERVJUU Kersti Kaljulaidiga: kahtlaselt palju töövõimelisi inimesi on ilma ravikindlustuseta, Postimees President Kersti Kaljulaid ei pea põhjendatuks kõigile Eesti elanikele ravikindlustuse andmist, ilma kohustuseta maksta sotsiaalmaksu, sest juba praegu on «kahtlaselt palju töövõimelisi inimesi ilma ravikindlustuseta». «See ei ole just väga suur väljakutse,» rääkis president Kersti Kaljulaid New Yorgi Eesti majas toimunud vastuvõtul oma uuest ametist - kaheks aastaks saab temast naiste, laste ja noorukite tervise ning heaoluga tegeleva liikumise Every Woman, Every Child (EWEC) asejuht.

EST Intervjuud Fri, 28 Sep 2018 19:00:00 +0000
Kersti Kaljulaid narvakatele: öelge, kuidas ma saan teid aidata? Viru Prospekt President Kersti Kaljulaid rääkis Viru Prospektile oma esimesest tööperioodist Narvas ja sellest, mida saavad narvakad ise teha, et elu Narvas edeneks.


EST Intervjuud Wed, 05 Sep 2018 02:53:06 +0000
Presidendi ootamatu peatus, Narvskaja Gazeta Случилось это 1сентября, уже ближе к вечеру. У садов «Прогресс», что по дороге из Нарвы в Нарва-Йыэсуу, вдруг останавливается небольшой кортеж автомобилей, среагировавший, видимо, на оживленную продажу вдоль шоссе свежих овощей, фруктов и ягод.

EST Intervjuud Wed, 12 Sep 2018 02:49:27 +0000
Kersti Kaljulaid Läti televisioonile: pean ütlema, et Läti õlu on väga hea Neljapäeval ja reedel osales president Kersti Kaljulaid Arraiolose grupi aruteludel Lätis. Ühtlasi rääkis ta Läti Rahvusringhäälingule antud intervjuus miks kolis Narva, miks on NATO kohalolu Balti riikides oluline ning miks ei peaks lätlased end pidevalt eestlastega võrdlema.

Üks teemasid kohtunud presidentide vahel oli ühiskonna turvalisus. Pole saladus, et Balti riike nähakse kui Euroopa turvalisuse üht nõrgematest kohtadest. Kas arutasite ka seda teemat?

See tuli meil jutuks. See on hügieeni küsimus, kuidas me end kaitseme ning veendume selles, et meie heidutusvõime vastab vajadustele. On küllaltki selge, et meil on prognoosimatu käitumisega naaber, mistõttu peame tegema kõik, et teine pool ei mõtleks, et NATO kohalolul Balti riikides pole tähendust.

Jäädes Venemaa teema juurde, on tulnud uusi avastusi seoses Skripalitega. Eesti saatis koos teiste riikidega eelmisel suvel juba Venemaa diplomaate välja, kuid nüüd nõuab Suurbritannia lisasanktsioone. Kas Eesti oleks lisasanktsioonide seadmiseks valmis?

Ma arvan, et on oluline kaaluda sellist karistust, mis oleks suunatud neile inimestele ja organisatsioonidele, kes on süüdi. Samal ajal tunnen ma, et tasub meeles pidada seda, et Venemaa kodanikuühiskonda ei tarvitse seondada nende valitsusega.

EST Intervjuud Sun, 16 Sep 2018 19:00:00 +0000
President Kaljulaid Venemaa agressioonist ja elektroonilisest valimisest, Läti televisioon President Kersti Kaljulaid osales Lätis Arraiolose grupi kohtumisel ja rääkis Läti televisoonile oma tööst Narvas, reaktsioonidest Venemaa agressioonile, küberturvalisusest ja samuti sellest, miks ei peaks lätlased ennast alati eestlastega võrdlema.


Intervjuu läti keeles leiate siit.

EST Intervjuud Thu, 13 Sep 2018 19:00:00 +0000
Eesti president sellest, miks lätlased ei peaks ennast eestlastega võrdlema, Tvnet Läti Paljud lätlased vaatavad eestlasi kadedusega ja soovivad, et nii mõnigi naabri edulugu ka nendega juhtuks. Eesti president Kersti Kaljulaid ütles intervjuus, et tal ei ole vastust küsimusele, miks see nii on, aga rõhutas, et meil kõigil tuleb endaga ise hakkama saada. "Ütlen alati, et mulle meeldivad Läti rannad ja lätlased ja teie president on minu hea sõber. Pean kiitma ka läti õlut ja iga kord, kui olen siin, joon "Valmiermuižat". Inimesed on sõbralikud ja majandus areneb. Seetõttu olge iseenda üle õnnelikud ja ärge mõelge, et keegi on kusagil parem. Olge enda üle uhked!"


Artikli läti keeles leiate siit.


EST Intervjuud Thu, 13 Sep 2018 19:00:00 +0000
"President tõi näiteid multikultuursest maailmast" , Lõuna-Eesti Postimees Valga gümnaasiumis korraldatud ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi vestlusringis osales ka president Kersti Kaljulaid. Räägiti õpetaja rollist ühiskonnas, kodakondsusest, eestlusest ja eestikeelsest haridusest.

President Kaljulaid rõhutas, et meie keelt hoiab elus enda tahe seda kogukonnana rääkida. «Kui keegi siin toimetab ja elab, oleks igati normaalne, et ta teeb seda kõike meie riigi keeles.»

Riigipea sõnul võiks igaüks, kes juba lasteaiast saadik oma emakeele kõrval ka eesti keelt räägib, öelda, et ta on eestlane. «Peame aktsepteerima, et neil on võimalus öelda, et nad on eestlased, ja neile ei öelda selle peale vastu: ei ole, sa oled integreerunud hispaanlane või venelane.»

EST Intervjuud Thu, 16 Aug 2018 19:00:00 +0000
"President vaatas juustu ja lehmi " , Sakala Kolmapäeva hommikul, kui Eesti vapiga numbrimärgiga must Mercedes Pajumäe talu vihmamärjale parkimisplatsile keeras, tähendas see talu peremehele Viljar Veidenbergile, et kauaoodatud riigipea visiit on teoks saanud.

«Päris suur,» tõdes lillelistes kalossides Kersti Kaljulaid vihma käest meierei katuse alla varjudes. Kalosse või kummikuid poolteise tunni pikkusel tutvustusringil Mulgi vallas asuvas mahetalus aga tarvis ei läinudki, sest meierei läikis puhtusest ning lauta proua presidenti koos saatjaskonnaga ei viidud.

Pajumäe vanaperemehe Arvo Veidenbergi jutt talu ajaloost ei jäänud riigipeale kaugeks, sest tema emapoolne suguvõsa on samuti Mulgimaalt pärit. «Mäletan oma vanatädide ja vanaonude juttudest päris palju. Arvo Veidenbergi räägitus oli minu jaoks palju tuttavat,» kommenteeris Kaljulaid.

Meenutuste rajalt viis tee edasi tootmishoonesse, mille uksel ulatati igale sisenejale pakike, mis sisaldas kitlit, ühekordset peakatet ja siniseid sahisevaid kilesusse. President polnud erand. Uue rõivastuse elevus lahtus alles laagerdusruumis, kus Pajumäe kollased juustukettad oma aega ootavad.

EST Intervjuud Wed, 15 Aug 2018 19:00:00 +0000
Balti presidendid: Euroopa peab tegutsema ühtselt ja kiiremini, Neue Westfälische Täna võtavad Eesti, Läti ja Leedu presidendid vastu rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna - panuse eest Euroopa demokraatlikku ja rahulikku arengusse.

EST Intervjuud Fri, 13 Jul 2018 19:00:00 +0000
"Putin püüab meid lahutada", RP Online President Kaljulaid oli Saksamaal võtmas Eesti nimel vastu Vestfaali rahu auhinda. Saksa väljaandega räägiti Venemaast, rahust ja Euroopast.


Frau Staatspräsidentin, die EU steckt in einer Art Glaubenskrise. In Estland glaubt man aber weiter fest an Europa – warum?

Kaljulaid Vielleicht, weil wir uns hinter dem Eisernen Vorgang so lange nach der EU gesehnt haben. Natürlich ist in der EU vieles sehr schwerfällig, aber es geht ja auch darum, die Interessen vieler Länder unter einen Hut zu bringen. Was wäre denn die Alternative? Jeder für sich? Nein, die EU ist gewiss nicht perfekt, aber sie ist unverzichtbar.

Aber haben wir in der EU nicht eine Spaltung zwischen Ost und West?

Kaljulaid Das ist mir zu pauschal. Es kommt ganz darauf an, wovon wir reden. Schauen sie sich etwa die Haushaltsdisziplin an, da liegen zum Beispiel Polen und Deutschland sehr viel näher beieinander als Deutschland und Italien, da gibt es eher eine Nord-Süd-Spaltung.

Der Konflikt der EU mit Polen und Ungarn macht Ihnen keine Sorge?

Kaljulaid Es mag ja sein, dass diese Länder seit einiger Zeit einen betont konservativen, nationalen Kurs fahren. Aber das heißt ja noch lange nicht, dass sich die Menschen dort von der Idee der liberalen Demokratie völlig verabschiedet hätten. Wir sollten uns die Mühe machen, zwischen Regierungen und Zivilgesellschaften zu unterscheiden.

Welche Rolle spielt Russland in dieser Auseinandersetzung?

Kaljulaid Russland will ganz offensichtlich die regelbasierte Weltordnung verändern, das zeigt die russische Politik der vergangenen Jahre. Und man muss sagen, wir haben leider zunächst nicht schnell und entschlossen genug darauf reagiert. Aus der schwachen Reaktion auf den Georgien-Krieg 2008, in dem Russland erstmals Grenzen einseitig verschieben konnte, hat Wladimir Putin den Schluss gezogen, er könne einfach so weitermachen. Das erklärt auch seine Empörung über die harte Reaktion des Westens auf die russische Aggression gegen die Ukraine. Das hat ihn wirklich überrascht.

Glauben Sie, dass diese Einigkeit des Westens gegenüber Russland von Dauer sein wird?

Kaljulaid Ich hoffe es sehr. Russland versucht beständig, unsere Schwächen auszunutzen und uns zu spalten. Aber damit darf Putin nicht durchkommen. Deswegen müssen auch die Sanktionen in Kraft bleiben. Gleichzeitig dürfen wir Russland aber auf keinen Fall abschreiben, der Kontakt darf nicht abreißen.

In Deutschland gibt es Leute, die sind überzeugt, die Nato habe Russland provoziert, indem sie die baltischen Staaten als Mitglieder aufgenommen hat.

Kaljulaid Einspruch! Das würde ja bedeuten, dass man in Moskau darüber bestimmen darf, was souveräne Nachbarstaaten zu tun oder zu lassen haben. Das ist völlig inakzeptabel! Und anders als manchmal behauptet wird, hat es auch niemals eine Verpflichtung der Nato gegeben, keine neuen Mitglieder in Osteuropa aufzunehmen.

Wie bewerten Sie die Situation in der Ost-Ukraine?

Kaljulaid Das ist kein eingefrorener Konflikt, wie manche gerne sagen, es ist ein Krieg, wenn auch ein vergessener. Als ich im Mai dort war, direkt an der Frontlinie, waren gerade 150 Häuser zerstört worden und deren Einwohner obdachlos geworden. Und es sterben dort praktisch jeden Tag Menschen. Es handelt sich um die größte humanitäre Katastrophe in Europa, und das Schlimmste ist, dass wir nicht sehr viel dagegen tun können.

Rund ein Viertel der Bevölkerung in Estland ist russischsprachig – wie stark werden diese Menschen von Moskau beeinflusst?

Kaljulaid Das kommt ganz darauf an. Wenn es sich um ältere Menschen handelt, die noch zu Sowjetzeiten nach Estland gekommen sind und dort ein privilegiertes Leben führen konnten, dann sehnen sich viele von ihnen in diese Zeit zurück. Bei den Jüngeren ist das ganz anders. Nur ein Beispiel: Wir haben in Estland eine Wehrpflichtarmee, und dort dienen junge Männer aus der russischen Minderheit ebenso wie junge Esten. Es wäre ein großer Fehler zu glauben, dass alle Menschen in Estland, die Russisch sprechen, so denken wie Putin!

Estland ist eines der wenigen Nato-Mitglieder, das die Zwei-Prozent-Verpflichtung beim Verteidigungsetat einhält. Können Sie Donald Trumps Kritik an Deutschland verstehen?

Kaljulaid Wir geben sogar 2,2 des BIP für Verteidigung aus, aber ich kann auch verstehen, dass so etwas in anderen Ländern, deren unmittelbare Nachbarschaft völlig friedlich ist, schwer zu verkaufen ist. Und ich glaube, dass man darüber reden könnte, ob man bei der Finanzierung nicht ein flexibleres Kriterium als die Zwei-Prozent-Quote anwenden könnte, solange man das angestrebte Ziel damit erreicht: eine glaubwürdige Abschreckung. In diesem Zusammenhang setzen wir auch große Hoffnungen in die gemeinsame Sicherheits- und Verteidigungspolitik der EU.

Donald Trump ist der erste US-Präsident, der den Nutzen der Nato öffentlich in Frage gestellt hat. Sorgt Sie das nicht?

Kaljulaid Ich habe mit Donald Trump darüber gesprochen, und er hat sich mir gegenüber ganz klar für die Sicherheit Europas und insbesondere der baltischen Staaten engagiert. Wenn ich mir außerdem anschaue, wie unsere Kontakte mit der US-Regierung sind und was die Amerikaner konkret tun, dann habe ich überhaupt keinen Anlass, an dieser Zusage zu zweifeln. Ich denke, man muss da weise unterscheiden zwischen Twitter-Botschaften und der tatsächlichen Politik.

Artikli leiate siit.

EST Intervjuud Thu, 12 Jul 2018 19:00:00 +0000
Ükssarvede maal: kohtumine Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga Pariisi poliitikaõpingute instituudi Sciences Po lõpuaktusel aukülalisena üles astunud president Kersti Kaljulaid rääkis demokraatiast, digitehnoloogiast ja kuidas saada "startup rahvaks".


Invitée d'honneur pour la remise des diplômes aux étudiants de Sciences-Po, samedi dernier à Paris, Kersti Kaljulaid, présidente de la République d'Estonie, a évoqué les questions liées à la démocratie, au numérique et aux conditions d'éclosion d'une « startup nation ». Par Philippe Boyer, directeur de l'innovation à Covivio (*).

« Rapporté à nos 1,3 million d'habitants, aucun autre pays dans le monde ne peut se targuer d'avoir donné naissance à 4 licornes. »

C'est à peu près en ces termes que Kersti Kaljulaid, présidente de la République d'Estonie, de passage à Paris le samedi 30 juin 2018, rappelle que son pays, situé aux confins des Pays baltes et membre de l'Union Européenne depuis 2004, est aujourd'hui unanimement reconnu comme une référence en matière d'entrepreneuriat numérique et d'e-administration.

Ces licornes-là n'ont rien de mythiques créatures. Elles sont bien réelles avec, pour chacune d'entre elle, une valorisation au moins égale au milliard de dollars. Qu'elles s'appellent Taxify (concurrent d'Uber), Skype (service de messagerie vidéo racheté 2,6 milliards de dollars par eBay en 2005 puis revendue à Microsoft pour 8,5 milliards), Playtech (e-sport) ou TransferWise (entreprise de transferts d'argent internationaux de pair à pair), toutes sont originaires de Tallinn. Toutes sont également la preuve que le virage numérique pris par l'État estonien au milieu des années 1990 s'est révélé gagnant lorsqu'il a fallu libéraliser l'économie tout en misant sur le développement généralisé du numérique pour tous les citoyens.

"Environnement économique et législatif favorable"

Et la présidente de la "e-République" d'expliquer :

"Si l'Estonie est aujourd'hui reconnue comme une « startup nation », c'est d'abord le résultat de l'environnement économique et législatif que nous avons créé, dans lequel il n'a jamais été question de sur-réguler pour ne pas entraver la croissance de milliers de startups. Dans le même temps, nous sommes restés très attentifs à ne pas tout abandonner de notre souveraineté à ces acteurs technologiques qui ont accompagné la transformation de notre pays. Grâce à cette politique qui repose sur la primauté de l'État en matière de choix technologiques au service de tous nos citoyens, l'Estonie a réussi à garder le contrôle en particulier sur les sujets sensibles qui mêlent algorithmes et données personnelles. »

Dans cet État où, depuis 2002, chaque citoyen dispose d'une carte d'identité personnelle numérique permettant d'accéder aux « e-services publics » et où les élèves, les enseignants et les citoyens ont été formés à l'usage de ces nouvelles technologies, le pari estonien repose à la fois sur la responsabilisation citoyenne tout en se fiant à un État devenu tiers de confiance numérique.

Le futur numérique de l'Estonie s'écrit en Blockchain

Lancé en 2014, le programme « d'e-résidence » fait partie de ces initiatives destinées à attirer les entrepreneurs du monde entier. Ce statut par lequel les étrangers peuvent postuler, par internet, pour devenir « e-citoyen » et ainsi se simplifier les procédures administratives pour créer une entreprise et ouvrir un compte bancaire a permis à l'Estonie de faire connaître sa stratégie numérique à la fin des années 1990, aussi connue sous le nom de « program X-Road ».

C'est cet ambitieux programme de transformation numérique de la société qui a permis à l'Estonie de présenter ses « e-services administratifs » par-delà ses frontières en démontrant que le numérique pouvait être la solution pour les États à la recherche de voies et moyens pour simplifier leur fonctionnement. C'est à ce titre que la France et l'Estonie entretiennent des liens étroits :

« Sur ces sujets de digitalisation de l'administration, le président Macron et le secrétaire d'État en charge du numérique, savent que l'Estonie est un laboratoire pour tout ce qui concerne la digitalisation et la simplification administrative (1). Nos deux pays travaillent en étroite collaboration sur ces sujets», ajoute la présidente Kersti Kaljulaid.

Des technologies pour faciliter la coopération entre les États

L'Estonie a prévu d'aller encore plus loin avec, d'ici à janvier 2019, la création d'un visa "Digital Nomads" pour inciter les startuppers du monde entier à venir « essayer » le pays et s'y installer pendant une année. Il faut dire qu'avec un réseau wifi public largement accessible sur l'ensemble du territoire, rien n'est plus facile que le travail à distance.

« Si nous devions repenser le programme « X-Road » qui nous a permis de devenir un véritable État-numérique, je ne doute pas que nous garderions en l'état la façon dont a été pensée l'architecture principale de ce projet consistant à digitaliser le pays au service de ses citoyens. Aujourd'hui, nous continuons à ajouter sans cesse de nouveaux services numériques en nous appuyant sur cette infrastructure numérique pensée pour digitaliser le pays. En revanche, il est certain que, à l'avenir, nous nous appuierons beaucoup plus sur de nouvelles solutions technologiques plus prometteuses. Je pense notamment à la Blockchain. Même si nous avons déjà des systèmes de signatures électroniques qui permettent de s'authentifier pour voter ou aller chez le médecin... avec la technologie Blockchain, tous ces actes citoyens deviendront encore plus transparents et plus sûrs. J'ajoute que ces technologies faciliteront également la coopération entre les États - par exemple, avec la Finlande et l'Islande, pays avec lesquels nous avons noué de nombreuses formes de coopération technologiques, dont celles d'échanges de data publiques en faveur de l'amélioration des services publics », expliquait la présidente estonienne.

Kersti Kaljulaid insiste également sur le fait que toutes ces avancées technologiques se doivent d'être conduites en lien étroit avec les acteurs privés, ces partenariats entre acteurs publics et entreprises privées permettant à chacun de bénéficier des avancées de l'autre et, ainsi, de développer de nouvelles solutions immédiatement testables.

Lors de sa venue à Paris, samedi 30 juin, Kersti Kaljulaid était l'invitée d'honneur lors de la remise de diplômes aux étudiants de Sciences-Po. Dans ses propos, et même si le sujet de son intervention portait sur les espoirs et les ambitions pour la jeunesse, le numérique n'était jamais loin :

« Les machines seront certes de plus en plus performantes mais elles ne seront jamais aussi intelligentes que les humains. Notre monde n'est pas encore prêt à ces grands changements, mais vous devez rester vigilants. »

Full article can be found here.

EST Intervjuud Tue, 03 Jul 2018 19:00:00 +0000
"Kui me tegutseme, siis ei pruugi Venemaa tegutseda," NewEasternEurope Intervjuus räägitakse julgeolekust, Venemaast, Ameerika presidendist ja NATOst.

Intervjuu täisteksti inglise keeles leiate siit.

EST Intervjuud Fri, 15 Jun 2018 09:44:20 +0000
Kersti Kaljulaid: lääs "normaliseeris" Gruusia osalise okupeerimise, nüüd riskime ka Ukraina konflikti "normaliseerimisega". Mida oleme järgmiseks valmis "normaliseerima"? Tyzhden Artikli täisteksti Ukraina keeles leiate siit.

EST Intervjuud Thu, 31 May 2018 19:00:00 +0000
Miks ei märgi president Tallinna Sadama aktsiaid?, Äripäev President Kersti Kaljulaid rõõmustab iga kord, kui Tallinna börsile mõni ettevõte juurde tuleb, ja kurvastab, kui keegi sealt lahkub.

Aasta tagasi arvasite, et võiksime Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks kinkida toimiva börsi. Äsja on alanud Tallinna Sadama aktsiate märkimine ning avalikuks sai Nelja Energia ostmine Eesti Energia poolt, mis valmistab ette Enefit Greeni börsileviimise. On see nüüd see, mida te silmas pidasite?

Jah, börsi ergutamise kõige kiirem meetod ongi viia börsile riigiettevõtteid. Seda saab teha otsustuskorras. Ei ole ju võimalik eraettevõtjatele öelda, et minge börsile, kui nad ei näe sellest mingisugust kasu. Aga korras sellega veel küll ei ole. Paar päeva tagasi just vaatasin, hommikune tehingute arv oli alla saja ja keskmine tehingu maht oli 1000-1500 eurot. Korralike kapitaliturgudeni on meil pikk maa minna. Siinsed pakkumised ei kutsu kohale suuri investeerimisfonde. Aga algus on tehtud. Mul on alati hea meel, kui Tallinna börsile midagi juurde tuleb ja ma olen alati kurb, kui keegi sealt ära läheb.

EST Intervjuud Thu, 31 May 2018 08:49:21 +0000
Eesti president Ukraina arengust ja väljakutsetest, Hromadske Venemaa ja konflikt Donbassis on vaid mõned teemad, mis olid president Kaljulaidi agendas Ukrainat külastades.


Artikli täisteksti inglise keeles leiate siit.

EST Intervjuud Wed, 30 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president usaldab digimaailma, Kathimerini, Kreeka "Tundus, et eestlased välismaal kaotavad meie poliitilise süsteemiga kontakti." See fraas selgitab Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul seda ratsionaalset valikut, kuidas see väike Balti riik, mis on saanud ELi digiimeks, lubab oma kodanikel üle maailma elektrooniliselt hääletada. "Paljud eestlased elavad Euroopa riikides. Me ühinesime Euroopa Liiduga, et nautida nelja vabadust. Ja meil on olemas tehnilised abivahendid, et teha elektrooniline valimisprotsess turvaliseks ja meie kodanikud usaldavad seda."


Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

EST Intervjuud Sun, 20 May 2018 19:00:00 +0000
Aeg on saada eestlasteks! Protagon, Kreeka Keegi ei oodanud, et president Kaljulaid kõnest idufirmade inkubaatoris Orange Grove saab vestlus poliitilistest valikutest, ilma väsitavate tehniliste terminiteta. 


Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

EST Intervjuud Sat, 19 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president: noortel iduettevõtjatel Kreekas on annet ja julgust, Protothema, Kreeka President Kersti Kaljulaid rääkis üritusel Eesti kogemusest e-teenuste loomisel majanduse kasvatamiseks ja vastas küsimustele nende saladuste kohta, mis aitasid Eestil saada 25 aasta jooksul e-valitsemise eeskujuks.


Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

EST Intervjuud Thu, 17 May 2018 19:00:00 +0000
Alexis Tsipras kohtus Eesti presidendiga, Naftemporiki, Kreeka Oma twitteripostitutes märkis Kreeka peaminister: "Kohtusin Eesti presidendiga. Eesti on riik, mis on suutnud digitehnoloogiat märkimisväärselt hästi oma majanduskasvuks ära kasutada ja on nüüd eeskujuks tervele Euroopale."


Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

EST Intervjuud Thu, 17 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president Kaljulaid külastab pärast Tsiprasega kohtumist Frontexit, Amna, Kreeka Eesti president Kersti Kaljulaid külastas oma Kreeka visiidi käigus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontex operatsioonide keskust. Saabumisel ütles president Kaljulaid, et Eesti on Frontexi tegevust märkimisväärselt toetanud.


Artikli täisteksti inglise keeles leiate siit.

EST Intervjuud Thu, 17 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president külastas Akropolist kandes bermuudasärki ja spordikingi, Ifemerida, Kreeka "Ise siin ringi käies saab näha tegelikku elu, tõelisi inimesi palju paremal viisil. Ma teen seda nii sageli kui võimalik, et kõnnin äärelinnas ja mujal, et näha, kuidas inimesed seal elavad. See on väga huvitav."


Atikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

EST Intervjuud Thu, 17 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president arutab majanduse ja valitsemise digitaliseerimist, Huffington Post, Kreeka Eesti on idufirmade arvukuse poolest inimese kohta kolmandal kohal Euroopas, Skype`i ja mitmete rahvusvaheliselt edukate idufirmade kodumaa, samuti esimese andmesaatkonna looja Luksemburgis (kus on kogu riigi info hoiul küberrünnakute puhuks). Oma majanduskasvu ja innovatsiooni toetamiseks on riik teinud läbi digimuutumise ja loonud tugeva idufirmade ökosüsteemi ja on samuti juhtiv e-valitsemise arendaja.


EST Intervjuud Wed, 16 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president hellenite parlamendis, Naftemporiki, Kreeka Eesti president Kersti Kaljulaid kohtus hellenite parlamendi spiikri Nikos Voutsisega, pannes aluse kahe riigi parlamendi tihedamale koostööle.


Artikli täisteksti (kreeka keeles) leiate siit.

EST Intervjuud Wed, 16 May 2018 19:00:00 +0000
President Pavlopoulos saadab Türgile selge sõnumi kohtumisel oma Eesti ametikaaslase Kaljulaidiga, Amna, Kreeka Kreeka president Pavlopoulos saatis Türgile ja FYROM-ile kolmapäeval president Kaljulaidiga kohtudes sellge sõnumi.


Artikli täisteksti inglise keeles leiate siit.

EST Intervjuud Wed, 16 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti digiinimene: kuidas vaesunud endisest nõiukogude liiduvabariigist sai ELi pioneer, Kathimerini, Kreeka President Kaljulaid rääkis Ateenas Hollandi saatkonna idufirmade inkubaatoris Orange Grove'is, kuidas Eesti kujunes kahe aastakümne jooksul Euroopa Liidu digitaalseks liidriks. 48-aastane president, endine erasektori juht, selgitas, et kõik algas maksudest. "Keegi ei taha makse maksta," ütles ta, "kuid me arvasime, et kui me teeksime selle protsessi digitaalseks, oleks tulu suurepärane." Seejärel loodi era- ja avaliku sektori partnerluses digitaalne identiteet ID- kaart, mis iga kodanikule juurdepääsu paljudele teenustele.


Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

EST Intervjuud Wed, 16 May 2018 19:00:00 +0000
Orange Grove: Eesti president räägib majanduse ja riigi digitaliseerimisest, Protagon, Kreeka 17. mail tervitab Hollandi saatkonna initsiatiivil Ateenas loodud start-up inkubaator Orange Grove Eesti president Kersti Kaljulaidi, kes peab ettekande "E-lahenduste loomine majanduse kasvatamiseks: Eesti kogemus."


Στις 17 Μαΐου το Orange Grove, το διεθνές startup incubator της Αθήνας που αποτελεί πρωτοβουλία της Ολλανδικής Πρεσβείας, υποδέχεται την πρόεδρο της Δημοκρατίας της Εσθονίας,Κέρστι Κάλιουλαϊντ, σε μια ανοικτή προς το κοινό εκδήλωση για την ψηφιοποίηση της Οικονομίας και την ηλεκτρονική Διακυβέρνηση, με τίτλο «Creating e-solutions to grow economies: The Estonian Experience».

Κατέχοντας την 3η θέση στην Ευρώπη σε αναλογία startups ανά κεφαλή, γενέτειρα του Skype και πολυάριθμων διεθνώς επιτυχημένων startups, και δημιουργός του πρώτου «Data Embassy» στο Λουξεμβούργο (ενός ολοκληρωμένου backup όλων των πληροφοριών του κράτους για την περίπτωση cyber attack), η Εσθονία έχει στηρίξει την οικονομική της ανάπτυξη στην καινοτομία, μέσα από, μεταξύ άλλων, τη στροφή προς ένα digital περιβάλλον, τη δημιουργία ενός ισχυρού startup οικοσυστήματος και την ανάπτυξη μιας πρωτοπόρας, σε διεθνές επίπεδο, ηλεκτρονικής διακυβέρνησης.

Η πρόεδρος της Εσθονίας θα συζητήσει με το κοινό την εμπειρία της Εσθονίας στην ψηφιοποίηση – αυτοματοποίηση της Oικονομίας, την ανάπτυξη του e-governance και την προώθηση του startup οικοσυστήματος.

Στο πλαίσιο της εκδήλωσης, θα μιλήσει, επίσης, ο Πρίιτ Σάλουμαα, Head of Business Development της Mooncascade, εταιρείας software and product development στην Εσθονία σχετικά με την εμπειρία του από το startup οικοσύστημα στη χώρα της Βαλτικής, ενώ ελληνικές startups προερχόμενες από το Orange Grove θα παρουσιάσουν την πορεία τους. Το κοινό θα έχει την ευκαιρία να απευθύνει ερωτήσεις στους ομιλητές ώστε να δημιουργηθεί ένας διαδραστικός και παραγωγικός διάλογος.

Η εκδήλωση είναι ανοιχτή και δωρεάν για το κοινό, αρκεί να γίνει δήλωση συμμετοχής στο Eventbrite.

Η εκδήλωση θα πραγματοποιηθεί την Πέμπτη 17 Μαΐου, στις 16:30, στο Orange Grove, Λεωφ. Βασιλέως Κωνστανίνου 5-7, Αθήνα. Για περισσότερες πληροφορίες μπορείτε να επισκεφθείτε την ιστοσελίδα, καθώς και τη σελίδα του event στο Facebook.

Artikli leiate siit.

EST Intervjuud Mon, 14 May 2018 19:00:00 +0000
La présidente estonienne Kersti Kaljulaid: "Les missiles russes visent l’Europe", Le Parisien President Kersti Kaljulaid räägib intervjuus Euroopa Liidu olulisusest Eesti jaoks ja mida ta arvab Venemaast.

Intervjuu on prantsuse keeles ja selle leiab siit.

EST Intervjuud Mon, 23 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president: pagulaskriis läheb meile geograafilisest kaugusest hoolimata korda, Naftemporiki, Kreeka Eesti president Kersti Kaljulaid külastas ametliku Kreeka visiidi käigus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) operatsioonide keskust.
Saabumisel ütles president Kaljulaid, et Eesti on Frontexi tugevdamisse palju panustanud: "Me usume, et Frontex on väga oluline, et tagada piiride kaitse ja ka see, et inimesed ei jõupingutuste kiuste ei upuks teel Euroopasse. Me hindame väga, mida Frontex teeb."


Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

EST Intervjuud Tue, 17 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president külastab Lyoni, et rääkida digiteemadel, RFC raadio President Kaljulaid oli Lyonis ja avas seal küberturvalisuse võistluse ja külastas digikampust.

RFC raadiole antud intervjuud (prantsuse keeles) saate lugeda ja kuulata siit.

EST Intervjuud Mon, 09 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president külastab Lyoni ja kiidab küberturvalisust, President Kaljulaid külastas Lyoni ja osales konverentsil "100 aastat Eesti Vabariiki - traditsioonide ja innovatiivse majanduse maa".

EST Intervjuud Mon, 09 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president: "Macron mõtleb kodanike huvidele", Le Parisien Kuus kuud pärast Emmanuel Macroni Tallinna külastust, teeb Kersti Kaljulaid talle vastukülastuse. Eesti riigipea külastus algas täna pärastlõunal lõunaga Prantsusmaa riigipea juures, kelle sotsiaal-liberaalseid ja Euroopa-meelseid seisukohti president Kaljulaid jagab. "Ta on poliitik, kellel on meelel ainult oma kodanike huvid," kinnitas president Kaljulaid intervjuus tund enne kohtumist Emmanuel Macroniga. "On selliseid poliitikuid, kes on hommikul üles tõustes vaid õnnelikud selle üle, et on mõne riigi president või peaminister. Kuid mitte Emmanuel Macron. Nagu ka Edouard Philippe, on ta väga ausameelne ja mõtleb tõeliselt Prantsusmaa, aga ka Euroopa Liidu kodanike heaolu peale."

EST Intervjuud Sun, 08 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president ütleb, et on Trumpi valitsuse välispoliitikas veelgi kindlam, Rahvusringhääling (USA) Eesti president lahkus Washingtonist tundes suuremat kindlust Ameerika Ühendriikide poliitika suhtes Venemaa suunal. Kersti Kaljulaid ütleb, et president Trump esitas Balti juhtidega kohtumisel keerukaid küsimusi, kuid rääkis ka 60 venelase väljasaatmisest pärast närvigaasi rünnakut Ühendkuningriigis.

EST Intervjuud Fri, 06 Apr 2018 06:02:31 +0000
Kaljulaid: Trump tahtis ülevaadet Eesti kaitsekulutustest , ERR ERR, Maria-Ann Rohemäe, Washington

President Kersti Kaljulaidi sõnul tahtis USA president Donald Trump teisipäevasel kohtumisel põhjalikku ülevaadet Balti riikide kulutustest kaitsevaldkonda.

Trump tänas kohtumisel Balti riike eelkõige selle eest, et need riigid panustavad kaitsevaldkonda kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), vahendas "Aktuaalne kaamera".

Trump rõhutas, et NATO eelarve on pärast tema ametisseastumist oluliselt suurenenud.

"Pärast minu ametisseastumist on riigid, kes varem ei kulutanud, maksnud mitu miljardit dollarit rohkem ning ausalt öeldes, nad peavad veel rohkem maksma.
Nad peavad veel rohkem maksma," rääkis Trump pressikonverentsil.

Kaljulaidi sõnul tahtis Trump ülevaadet Balti riikide kaitsekulutustest.

"President Trump tahtis saada väga põhjalikku ülevaadet sellest, kui palju meie kulutame. Ta juhtis tähelepanu, et Poola kulutab oluliselt üle kahe protsendi, Ameerika Ühendriigid isegi neli protsenti. Ta loodab, et /.../ kaks protsenti võiks olla pigem see miinimum, millest räägitakse ja et teised Euroopa riigid kulutaksid ka veelgi rohkem," rääkis Kaljulaid "Aktuaalsele kaamerale".

Lisaks võtsid presidendid kohtumisel vastu julgeolekudeklaratsiooni, milles kinnitati veelkord, et USA eraldab Balti riikidele 170 miljonit dollarit väljaõppe- ja varustusprogrammideks ning laskemoona hankimiseks. Samuti mainiti deklaratsioonis õhutõrjet.

"Me kogu aeg räägime sellest, mida võiks teha selleks, et kaitse oleks usutav - ei taha üleinvesteerida, aga kindlasti me seisame selle eest, et ka need väed, NATO väed, kes täna on Balti riikides ja Poolas, tunneksid end turvaliselt. Õhukaitse on oluline element," ütles Kaljulaid.

Balti riikide julgeolekuga seoses räägiti ka Venemaast, kuigi hiljem toimunud pressikonverentsil üritati esialgu Venemaa mainimist vältida. ERR küsis Trumpilt tema suhtlemise kohta Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

"Ma arvan, et mul võib olla Venemaaga ja president Putiniga hea suhe ja kui nii oleks, siis see oleks hea asi. Samas on suur võimalus, et seda ei juhtu. Kes teab?" vastas Trump.

Trump rõhutas, et keegi ei ole Venemaaga olnud karmim kui tema. Ta tõi näiteks, et USA saatis pärast Suurbritannia närvigaasirünnakut välja oluliselt rohkem diplomaate kui Euroopa Liidu suurriigid.

Vaata ka videot ERR kodulehel

EST Intervjuud Thu, 05 Apr 2018 06:36:51 +0000
Presidendiga Trumpil külas. Kuhu istuda? Kuhu astuda? Ja kuhu kadus Valge Maja vihmavari? , Eesti Päevaleht Mihkel Tamm, Eesti Päevaleht

Valge Maja pole küll nii glamuurne, kui telerist paistab, kuid ajalugu ja võimu õhkub sealt küllaga.

Kolme Balti riigi presidentide Washingtoni visiit kulges ajakirjanike jaoks saksa täpsusega: teisipäeval täpselt kell kümme viis Eesti saatkonna auto meid Valge Maja lähedale. Aga mitte liiga lähedale, sest salateenistuse julgeolekutöötajad jälgivad presidendihoone kvartalis kõike ja saatkonna autojuhil on nendega olnud värvikaid kokkupuuteid.

EST Intervjuud Thu, 05 Apr 2018 06:31:20 +0000
Tehisintellektist Venemaani ehk kuidas Eesti president kavandab tulevikku, Wired 48-aastaselt on Kersti Kaljulaid Eesti noorim ja samuti esimene naissoost president. Ta on maratonijooksja, kellel kraad geneetikas ja samuti magistrikraad ning suurema osa ajast tegi ta karjääri väljaspool - suuremalt jaolt Euroopa valitsuse audiitorina - enne, kui ta valiti 2016. aastal presidendiks. Kaks aastat hiljem jätkab ta Eesti digitaalse turvalisusega seotud ponnistusi, samal ajal tegeledes ka Venemaa suunalt tulevate küber- ja julgeolekuohtudega.

Artiklit inglise keeles saate lugeda siit.

EST Intervjuud Wed, 04 Apr 2018 19:00:00 +0000
Kaljulaid: Eesti on muutunud "superdigitaalselt hügieeniliseks", Läti Rahvusringhääling President Kaljulaid rääkis avalikul loengul Londonis, et digitaalne e-riik aitab Eestil hoida aastas kokku sadu miljoneid eurosid ja samuti on riik paremini kaitstud küberohtude vastu. Ta ei peida ka seda, et Eesti inimesed on juba muutunud nii teadlikuks, et riiki võib kutsuda juba "superdigihügieeniliseks."

EST Intervjuud Tue, 03 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president hoiab usku liberaalsesse demokraatiasse, Financial Times 48-aastaselt on Kersti Kaljulaid Eesti kõige noorem president pärast seda, kui väike Balti riik sai taas Nõukogude Liidust iseseisvaks 1991. aastal. Artikkel ilmus algselt inglise keeles, selle täisteksti leiate siit.

EST Intervjuud Sat, 31 Mar 2018 19:00:00 +0000
President Kaljulaid Salisburyst: "Vene keelt rääkivad eesti inimesed ei räägi tingimata Putini keelt", Channel 4, Ühendkuningriik Eesti on üks neist riikidest, kes oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. President Kaljulaid kõneleb Eesti-Vene suhetest ja paljust muust, intervjuu on inglise keeles ja leiate selle siit.

EST Intervjuud Mon, 26 Mar 2018 19:00:00 +0000
Kersti Kaljulaid: on selge, et selline imekaunis maalapp tühjaks ei jää, Maaleht Argo Ideon

President Kersti Kaljulaid ütles usutluses Maalehele Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva eel, et 15–20 aasta pärast näeme, kuidas mure meie maapiirkondade tühjenemise pärast oli tegelikult asjatu.

EST Intervjuud Thu, 22 Feb 2018 10:05:52 +0000
Meie väike saladus, Sirp Saja-aastase Eesti Vabariigi president on Kersti Kaljulaid, kes on pälvinud esimese pooleteise ametiaastaga poolehoiu oma sisukate kõnede, ühiskonnas oluliste teemapüstituste ja isikupäraga. President Kaljulaid on oma tegevuse ja sõnadega juhtinud tähelepanu perevägivalla ennetamisele, tervisespordile, konservatiivsete väärtuste sisule, noorte kaasamisele riigiasjadesse ning e-riigi võimalustele. Võib julgelt öelda, et president Kaljulaid kehastab teatavat paradigmanihet Eesti ühiskonnas: see puudutab nii ettekujutust naissoost tippjuhtidest, tarkadest ja väärikatest naistest kui ka presidendi institutsioonist kui sellisest. Tänu sellele on presidendil hulgaliselt kaasarääkijaid ning teda peetakse eeskujuks nii naiste kui meeste seas.

Kirjutab Rebeka Põldsam

EST Intervjuud Fri, 09 Feb 2018 07:18:07 +0000
Balti riigid saavad saja-aastaseks, Wall Street Journal President Kersti Kaljulaid kirjutab, et sajand tagasi sündisid Vene revolutsioonide keerises kolm iseiseisvat Balti riiki. Pool järgnenud 100 aastast, alates II maailmasõjast, olid Balti riigid okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Pärast seda kogemust on meil nüüd õnne, et tähistada meie riikide sajandat sünnipäeva, olles taas vabad riigid juba 27 aastat ja mõtiskelda saadud ajaloo õppetundide üle ja mida saame siin teistele õpetada. Üks õppetund, mille me oleme saanud, seisneb selles, et vabaduse viljad on mitmekesised ja ootamatud.

EST Intervjuud Fri, 09 Feb 2018 07:02:23 +0000
Eesti 100: President Kaljulaid riskidest, võimalustest ja eurofiiliast, France24 President Kaljulaid räägib, kuidas Eesti tähistab oma 100 sünnipäeva. Intervjuud näeb SIIT.

EST Intervjuud Mon, 22 Jan 2018 20:00:00 +0000
Intervjuu, EU Confidential Esimese riigipeana selles saatis räägib president Kaljulaid kohtumisest Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, kus arutati Euroopa Liidu tuleviku küsimusi, järgmise finantsperioodi kujundamist, aga ka ühenduse energiapoliitikat, idapartnerlust ja suuri taristuprojekte. Podcast`i kuuleb SIIT.

EST Intervjuud Thu, 18 Jan 2018 20:00:00 +0000
Kersti Kaljulaid: ELi tulevik – vähem reegleid ja rohkem vabadust, Raadio 4 Eesti, Bulgaaria ja Austria moodustavad eesistumise trio. 31. detsembril lõppes Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ja selle võttis üle Bulgaaria ning kuus kuud hiljem on kord Austria käes. Austria presidend Alexander van der Bellen kutsus president Kersti Kaljulaidi ja Rumeeria presidendid Rumen Radevi 1. jaanuariks Viini kuulsale Viini filharmoonikute uusaastakontserdile. Kolme presidendi kohtumine toimus mitteametlikus õhkkonnas.

EST Intervjuud Sun, 07 Jan 2018 20:00:00 +0000
Aastalõpuintervjuu, ETV+ President Kaljulaid rääkis lõppevast aastast, Eesti poliitilise kultuuri hindamisest, kodakondsuspoliitikast, Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tulemustest, suhetest omavalitsustega ja kahepoolsetest suhetest Venemaaga.

EST Intervjuud Fri, 29 Dec 2017 20:00:00 +0000
Aastalõpuintervjuu Eesti Rahvusringhäälingule Meil on päris palju selliseid sotsiaalseid probleeme, millega me oleme arvanud, et kui me saame jõukaks, siis nad lahenevad ise ära, aga tegelikult ei lahene, tunnistas president Kersti Kaljulaid Anu Välbale antud aastalõpu intervjuus.

Me oleme koos teiega e-Eesti esitluskeskuses, kus väliskülalistele tutvustatakse Eesti e-edulugu. Aga mis paik on see, kus te end päriselt hästi tunnete?

Ma tegelikult tunnen end ka siin, e-Eesti esitluskeskuses, hästi. Ma olen siin varem käinud. Nii nagu president Toomas Hendrik Ilvese ajal, siis käivad ka praegu kõik Eestisse akrediteeruvad suursaadikud siit läbi, et saada aimu, mida tähendab digitaalne ühiskond. Ma arvan, et see on üsna hea koht Eestiga tutvumist alustada.

EST Intervjuud Fri, 22 Dec 2017 20:00:00 +0000
Kersti Kaljulaid: „Lugege jõulude ajal raamatuid!“, Õhtuleht On asju, mida tehakse sellepärast, et nii on tarvis. Või siis sellepärast, et kästakse. Aga õnneks on ka päris palju selliseid asju, mida tehakse lihtsalt sellepärast, et meeldib. Näiteks kui sõber Mart Soidro mind Kersti Kaljulaidiga vestlema kutsub, siis lähen ma alati! Ja õnneks ta ikka kutsub, juba teist aastat.

Sedapuhku saime presidendiga kokku Tallinna vanalinnas, lastekirjanduse keskuse pööningul. Euroopa Liidu eesistumisest, järgmise aasta eelarvest ja muust tühjast-tähjast me rääkima ei hakanud, võtsime ette palju olulisemad teemad. Oleme ju kõik kolmekesi kannatanud lapsepõlves tõsise raamatusõltuvuse all. Või tegelikult – kas just kannatanud? Pigem on nii, nagu ütles Pipi oma tedretähtede kohta: „Ma ei kannata nende all, nad hoopis meeldivad mulle." Meiega on sama lugu, raamatud meeldivad meile endiselt ja just neist me kõnelesimegi.

Kirjutab Andrus Kivirähk


Mart: Tere, Kersti! Oleme terve selle aasta hoidnud sinu töödel ja tegemistel silma peal. Aga üks asi ei anna rahu: kas sa ikka puhata ka said?

Kersti: (Üllatunult.) Puhata? Kaks korda neli päeva. Käisin perega talvel suusatamas.

Mart: Ujumas käisid?

Kersti: Jaa!

Mart: Meie käisime ka 22. juulil Käsmu järves ujumas. Aga miks ma seda küsin? Aasta tagasi kurtsid meile, et Luksemburgis oli aed järve ümber. Sinna pääsemiseks pidi pileti ostma. „Maksad tädile kolm ja pool eurot, mis läheb veekogu puhastamiseks ja pääsedki järve äärde," valgustasid sa toona Saaremaa lehe lugejaid. Eelistasid pigem basseine, sest järvede reostuskoormus on suur.

Kersti: Eestis on hästi vahva ujuda. Leidub selliseidki looduskauneid kohti, kus tuled veest välja ja seal seisab vallavanem, kes tahab kutsuda sind omavalitsusüksuses toimuvale festivalile.

Või lased lapse vette ja ligi astub ajakirjanik: „Kuidas teile meie väikelinn meeldib?"

Andrus: Kas sa pead ujuma nagu Brežnev, kummagi külje all turvamees?

Kersti: Andrus, nad ei ole turvamehed, vaid julgestuspolitseinikud. Kui kõik tahavad ujuma minna, siis tuleb ka selliseid olukordi ette.


Mart: Kõige suuremat elevust vabariigi aastapäeva ja Roosiaia kõne kõrval tekitas lõppeval aastal sinu intervjuu Luksemburgi noortele eesti ajakirjanikele (ajaleht Mõnikord). See oli mitmeski mõttes tore intervjuu, sest lapsed esitasid toredaid küsimusi...

Kersti: Jah.

Mart: ... ja meie olime juba enne selle ilmumist kokku leppinud, et puudutame aastalõpuvestluses lapsepõlveraamatuid.

„Mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis erakordselt helge lapsepõlv," tõdesid sa selles intervjuus (Postimees, 4.10.2017).

Kersti: Erakordselt – see on oluline lisandus! Eks mullegi tundus, et mul on õnnelik lapsepõlv, aga siis läksid poodi ja sulle käratati: „Govori po tšelovetšeskomu!"Mõistan, et see on minu isiklik probleem, aga ma ei suutnud sellest üle olla.

Andrus: Võib-olla mulle ei käratatud niimoodi või ei pannud ma seda tähele...

Kersti: Mis su sünniaasta on?

Andrus: 1970.

Kersti: (Tähtsalt.) Mina olen 60ndatel sündinud, sünnipäev on 30. detsembril 1969.

Mart: Minul on 29. detsembril. „Bullerby lastes" sai Liisa jõuludeks 15 kingitust. Meie Kerstiga võisime sellisest kingikuhilast üksnes unistada, sest meie sünnipäevad jäävad ju jõulude ja uue aasta vahele ning vanemad pidid kingitused kolme tähtpäeva vahel ära jagama. Andrusel oli muidugi hea, tal on sünnipäev 17. augustil.

Kersti: (Mitte eriti tõsiselt.) Meil oli märksa raskem lapsepõlv kui Andrusel.

Mart: Sellest tulenevalt liitusime vabadusvõitlusega mõnevõrra varem kui Andrus. 1978. aastal algas venestamisaeg. Kersti oli siis juba suur tüdruk, mina hakkasin lõpetama põhikooli, aga Andrus oli titt, kes oli lõpetanud kõigest esimese klassi...

Kersti: 1980. aastal kadus meie koolist ajalooõpetaja ja kõik sosistasid: „Ta tõi kooli 40 kirja."

Andrus: Mina kuulsin sellest vist alles ülikooli ajal, minu poliitiline teadlikus oli väga nõrk. Me kodus ei rääkinudki poliitikast. Tulin koolist koju ja hakkasin lugema kõikvõimalikke raamatuid. Kersti ütles selles intervjuus, et kadestas Bullerby lapsi. Mina seevastu identifitseerisin ennast nendega.

Kersti: Olin kurb, et meie ei saa koolis jõululaule laulda.

Andrus: Meie saime laulda laulu „Tiliseb-tiliseb aisakell". Ega näärilaulud kehvemad ole.

Kersti: Mulle tundus, et Bullerby lapsed olid vabamad. Aga möönan, et tore oli ka Mustamäel kelguga Vanaka ja Lameka nõlvadelt alla lasta.

Mart: Jõule nõukogude ajal küll ametlikult ei peetud...

Andrus: ...aga Lindgreni raamatutes peeti! Ning neid raamatuid lugesid ju kõik, nii et jõulud olid tolle aja laste elus täiesti olemas.

Kersti: Mina ei mäleta ka, et kuuske oleks 70ndatel kardinate taga peidetud.

Andrus: Minule assotsieerusid Lindgreni jõulud meie nääriajaga.

Kersti: „Mandel kukkus pudrus kaheks,

Agda Oskari saab meheks!"

Andrus: Kuna Lindgren ei olnud usklik inimene, pole ka tema jõulumaailm Jeesuslapse-keskne.

Kersti: Hoopis piparkoogilõhnane.

Mart: Agatõeline jõuluhullus läks lahti 90ndatel, millest Mihkel Mutt on värvikalt kirjutanud följetonis „Jaani jõulud" (kogumikus „Üleminekuaeg", 1995).

„Jaani peres peeti neid pühi kombekalt. Ta läks kirikusse ja tahtis nime kirja panna. Ostis kõige jämedama küünla ja istus teise ritta. Vaatas õpetajale andunult suhu ja pomises aeg-ajalt: „Õige, väga tabavalt öeldud!"

Kui nad pärast harrast hetke koju jõudsid, tuli sõber kõrvalmajast, et nende pojale jõuluvana teha. Jõuluvana mantel polnud mitte punane, vaid kollakasroheline. Siis toodi banaanid tuppa ja hakati hullama. Jõuluvana kinkis Edgar-Arnoldile neli aktsiat, ühe iga aasta kohta. Ja südaöösel läks Jaan garaaži ning andis autodele natukene bensiini."

Kersti: Selles raamatus on hästi palju tollele ajale iseloomulikke asju. Ma naersin südamest. Millise lusti ja irooniaga siis Mihkel Mutt maailma vaatas!


Kersti: Muide, mis oli teie esimene raamat, mida lugesite?

Mart: Ei mäleta.

Kersti: Minul oli Paul-Eerik Rummo „Lugemik. Lugemiki".

Andrus: „Pinni ja panni, meie lähme vanni..."

Kersti: Just!

Mart: „...mis me seal teeme, seebivahtu sööme."

Aga see luulekogu ilmus alles 1974. aastal ja ma olin juba liiga suur poiss, et sellele üleskutsele alluda.

Andrus: Minu esimene raamat oli Alf Preiseni „Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni".

Kersti: Mul järgnesid Paul-Eerikule Eno Raua „Sipsik" ja Ellen Niidu „Pille-Riini lood".

Mart: Kas sa tundsid ennast turvaliselt nende raamatute seltsis? Nagu ma aru olen saanud, sisendas Andrusele turvatunnet onu Björk „Kalle Blomkvistist".

Kersti: Enne 1980. aastat ma miilitsaid üldse ei mäleta, aga pärast noorterahutusi mõistsin, et neid tuleb karta.

Andrus: Onu Björk oli erakordselt sümpaatne tegelane, aga miilits ei seostunud mul on Björgiga. Miilits oli enamasti venelane, onu Stjopa.

Kersti: Kahtlen, kas ma kunagi olen üldse miilitsaga rääkinud.

Andrus: Meil ei saanudki nendega olla mingit pistmist, sest olime väga head lapsed.

Mart: Andruse elu oli nagu laulusalmis: „Mis on linnukesel muret, mis ta sööb või kus ta saab?"

Andrus: Ma nautisin neid raamatuid ja suutsin ennast samastada Väikevenna maailmaga. Karlsson oleks võinud väga vabalt elada ka minu maja katusel Mustamäel.

Mart: Kas teie arvate ka, et Karlsson ei ole väljamõeldis?

Kersti ja Andrus: Karlsson oli olemas!

Mart: Üks Stockholmi leht, küllap Svenska Dagbladet või Dagens Nyheter kirjutas kergekäeliselt, et Karlsson on lendav tünder või põrisev lennumasin, aga pärast pidi Karlssonile viieööristes 10 000 krooni käru peale laduma.

Kersti: Ta oli olemas.

Mart: Samas Karlsson väidab, et ta memm on muumia ja taat Unne-Matti – see tundub küll kahtlane!

Kersti: Ilmselt on tegemist mingite koodidega, millest me aru ei saa.

Mart: Tegelikult see Karlssoni vanaema tundub kahtlane, muudkui kallistab ja kõditab oma lapselast.

Kersti: Siis ei olnud see veel probleem.


Andrus: Aga kui kohutavalt palju nendes lasteraamatutes süüakse. Ja veganitel on problemaatiline lugeda Lindgrenit, kus pidevalt laual lihapallid ja verikäkk. Juuakse ohjeldamatult piima.

Kersti: Mõistan veganeid, aga arvan, et me ei peaks omaaegset lastekirjandust hakkama ümber kirjutama.

Mart: Stigi-nimeline poiss küsis Brittalt, kes asendas koolis õpetajat: „Mitu kotletti saab ühest lehmast?" Meie põlvkond on isegi nii-öelda kotlettide mõttekodasid korraldanud ja saanud arvu vahemikus 700–5000. Kersti on küll linnuteadlane, aga samas ka reaalainetes tugev: mitu kotletti saab ühest lehmast?

Kersti: Arvan, et kotlettide arv võiski varieeruda kümme korda – kõik sõltus lihasisaldusest.

Mart: Kõige raskem oli Bullerby lastel siis, kui mindi uue aasta alguses tädi Jenny juurde pidusse. „Viimaks väsitas see söömine meid tõsiselt ära, sest niipea, kui olime mõnda mängu alustanud, ilmus kohale tädi, kes ütles, et nüüd tuleb jälle alla sööma minna. Suured inimesed vist ei teegi pidus olles midagi muud, kui söövad," kurtis Liisa.

Kersti: Siin on minu jaoks kõige suurem äratundmisrõõm seoses vanatädide ja -onude sünnipäevadega. Tõsi, meid ei olnud vaja minna kusagilt ülevalt otsima, Mustamäe väikestes korterites tuli meid otsida laua alt. Mõned sugulased elasid maal, siis sai selle pika laua panna õue. Jäädi öömajale ning söödi peekonit ja mune.

Andrus: Keskenduti söömisele. Keegi ei olnud autoga ega näppinud mobiiltelefoni. Lapsed tegid sporti. Ei olnud vaja keelata kooli sööklas saiakeste müüki.

Kersti: Lapsed lippasid päevad otsa ringi, sest maailma oli põnev.

Mart: Meenub, et Liisa ema palus poest tuua jupi paremat suitsuvorsti.

Kersti: Meil oli lihtsam, suitsuvorsti polnud ju poes. Oleksin tahtnud hoopis rohkem puuvilju. Apelsinide ja mandariinide põud ning banaanide ja ananasside puudumine ahistas mind rohkem.

Andrus: (Avastas „Pipi Pikksukast" pildi, kus lapsed söövad Kurrunurruvutisaarel banaane ja ananasse.) Seda pilti ma mäletan. Väga isuäratav...

Kersti: Jaa. Mõnes asjas on meil sinuga üks maitse. Mina tundsin nendest puudust!

Andrus: Mina suhtusin sellesse niimoodi, et me elame Eestis ja ma ei saa neid sellepärast, et olen Põhjamaa laps.

Mart: Millise riigi territooriumil võiks praegu Kurrunurruvutisaar olla?

Kersti: Ma ei tea, aga mulle tundus sel suvel Aafrikas Ruandas, et kusagil seal lähedal on võiks olla Kurrunurruvutisaar. Limpopo jõe ääres.

Andrus: (Leidis poepildi, kus Pipi, Tommy ja Annika valivad endale mänguasju.) Ja teine pilt, mis mulle kohutavalt meeldis ja mida ma vaatasin suure huviga ja mõtlesin, milliseid mänguasju ma siit endale tahaks. Mulle meeldis see koll, kes hüppab karbist välja ja ehmatab härra Nilssoni ära.

Kersti: Mulle meeldis see nukumaja, kuigi ma nukkudega eriti ei mänginud. Olin pallimängija.

Andrus: Kui ma Bullerby lastest ja Karlssoni raamatutest tundsin oma maailma ära, siis näiteks Silvia Rannamaa „Kadris" ja „Kasuemas" absoluutselt mitte. Minu elu ei olnud selline.

Mart: Sa ei elanud vanaemaga keldrikorteris ega hiljem internaadis.

Kersti: Neid raamatuid lugedes oli tõesti ainus lohutus, et võib veel hullemini minna.


Mart: Lindgreni raamatutes on meest ja mesilinnukestest vähe juttu, küll on see üheks põhikomponendiks A. A. Milne'i „Karupoeg Puhhis". 20. augustil Kadriorus Roosiaias olles küsisin, palju selle kolmes tarus on mesilasi. Selgus, et 130 000. Kõik pidavat olema tembeldatud.

Andrus: (Üllatunult.) Tembeldatud? Äkki rõngastatud?

Kersti: Kimalasi ja mesilasi ei rõngastata ega tembeldata, vaid märgitakse väikese täpiga. Aga minu mesilased on Roosiaias kaitse all.

Mart: Kuidas Albert Einstein ütleski? „Kui mesilased surevad välja, jääb inimkonnal vaid neli aastat elada."

Kersti: Jah. Ja kui me vaatame viimaste aastate kliimasündmusi. Kohtusin sel suvel ühe väikese Kariibi saareriigi peaministriga, kes kurtis, et tema kabinetis istub teise saare peaminister, kelle saar hävis orkaani tagajärjel 90 protsendi ulatuses. Emamaad ei ole. Arenguabi saaks, aga vaja oleks kriisiabi. Kuidas aidata neid riike sellises olukorras? Ma võtsin selle teema pardale, nagunii käin ÜROs ja räägin, milline on suuremate riikide vastutus väiksemate ja tundlikumate ees.

Mart: Sina oskad mõelda suurelt, aga üks meie lapsepõlve lemmiktegelastest mõtles hoopis nii: „Ja mesilinnukesed on jälle selleks, et mett teha. Ja mett aga teevad nad teadagi selleks, et mina seda süüa saaksin."

Kersti: See on Puhhi poolt kitsas enesekeskne lähenemine.

Andrus: Kersti muretses saareriigi peaministri pärast, aga minul on kahju jänestest ja suslikutest, kes ära uppusid. Inimesed võivad kolida vabalt kuhugi suurlinna, aga loomad ei saa.

Kersti: Sul on õigus.


Kersti: Minu lapsed on üsna vähe lugenud suhkrusaiadest ja lihapallidest. Ja nad siiamaani arvavad, pannkoogid on soolane söök. Ja see on sinu süü, Andrus.

Andrus: Pipi sõi ka...

Kersti: (Ei lase end ümber veenda.) Aga Lotte sõi pannkooke ja see oli soolane söök. Mäletad?

Andrus: Ei mäleta.

Kersti: Ei võta omaks?

Andrus: See oli pannkook milletagi. Ja pannkook ongi siis suhteliselt soolane. Lotte maailmas ei tohtinud ju liha süüa. Keda sa ikka sööd? See oleks ju kannibalism, kui külaelanikke söödaks. Ja mune ei tohtinud süüa, sest linnud olid nende sõbrad.

Kersti: Kas sa mõtlesid juba kirjutades nii või alles nüüd?

Andrus: Ma olen ikka kogu aeg nii mõelnud. Me ei näita filmis, et keegi võtab muna ja lööb selle pannile. Ja kalu ka ei ole Lotte maailmas sünnis süüa. Aga samas jään ma selle juurde, et päriselt on verikäkid ja lihapallid väga isuäratav toit.


Mart: Tehnika on võrreldes meie lapsepõlves loetuga ikka väga palju arenenud. „Bullerby lastes" (esmatrükk 1947) ei olnud telefoni, lapsed läksid Suurkülla kooli, teadmata, et õpetaja on haigeks jäänud.

„Sipsikus" (1962) ütles isa: „Te oodake natuke, ma võtan takso!" Ei mingeid äppe ega Ubereid.

Kersti: Mina jätsin emale koju kirja: „Läksin Matsallu, tulen ülehomme."

Andrus: Ja vanemad ei saanud kontrollida, kui kaugele sa oled juba jõudnud.

Kersti: Kuidas lubadused vanasti pidasid! Leppisid maikuus kellegagi kokku, et lähme juuli lõpus näiteks Koiva jõe äärde matkama, siis see pidas. Ei pidanud 95 korda mobiiltelefoniga üle helistama ja täpsustama.

Mart: Minul kodus telefoni ei olnud, pidin putkas käima kahe kopika eest helistamas. Hea, et vähemasti sõpradel oli kodus juba lauatelefon ja hädaolukorras sai neile edastada operatiivseid teateid.

Andrus: Kuulan siin vanemate inimeste jutte ja järjest rohkem tundub, et nõukogude ajal tehti vigu, aga ka väga palju head. Vähemasti sõna pidas!


Kersti: Paljud usuvad, et kusagil jõukas Lääne-Euroopas voolavad pudrumäed ja piimajõed.

Andrus: Aga kui palju vargaid oli Lindgreni raamatutes! Igaühes vähemasti kaks.

Mart: Fille ja Rulle, Kõva-Karlsson ja Blom. Viimased ei julgenud Pipi kulda varastada, kuna härra Nilsson oli kodus.

Kersti: Lapsed tahtsid neid aidata ja õigele teele juhatada.

Mart: Võib-olla tõesti oleks saanud ka onu Einarit aidata, aga siis ilmusid välja Kahvatu ja Ebameeldiv...

Nii või teisiti võib seda nimetada kuritegevuse preventsiooniks Astrid Lindgreni loomingus.

Kersti: Pipi tõstis ju Blomi ja Kõva-Karlssoni kapi otsa, et nad saaksid elu üle järele mõtelda.

Andrus: Aga osad läksid ikka kinni ka. Hulkur Rasmuses kiskus asi päris karmiks ja Kalle Blomkvistis oli üks lausa mõrvar.

Mart: Klas, kellel olid vana Greni mõrvamise ajal rohelised gabardiinpüksid jalas.

Samas tegeles meisterdetektiiv Kalle Blomkvist mõneti ka ebaseadusliku jälitustegevusega. Kuidas teistmoodi mõista pärast kella 11 õhtul magavalt onu Einarilt sõrmejälgede võtmist?

Kersti: Ära hakka jälle peale! Tol ajal olid asjad teisiti. Kui ikka laps tuli ja teatas, et ta sai kurjategija kätte, pigistati ebaseadusliku jälitustegevuse puhul silm kinni. Ja ma arvan, et ka täna pigistataks kinni.

Andrus: See oli naabrivalve.


Mart: Huvitav, kas Bullerby laste unistus täitus? Nad ju leppisid kokku, et Liisa abiellub Ollega, Brita Lassega ja Anna Bossega. 1947. aastal, kui see raamat ilmus, olid nad seitsme–üheksa-aastased, järelikult praegu peaksid nad lähenema 80. eluaastale.

Andrus: Astrid Lindgreni suur võlu ongi see, et ta kirjeldab maailma ilusamat poolt. See, mis edasi tuleb, on juba Ingmar Bergman. Või Rootsi kohutavalt masendav krimikirjandus.

Käin tihti koolides esinemas ja lapsed ikka veel teavad, mis oli Olle koera nimi.

Kersti ja Mart: Svipp.

Andrus: Varaste nimesid küsin ma alati. Ja mis oli Pipi laeva nimi?

Kersti: Keksutaja.

Andrus: Ja laeva peal töötas üks madrus.

Mart: Fridolf!

Andrus: Või mida sisaldas Tarkade Laegas?

Kersti: Kui tüdrukud vahetasid poiste piimahambad teenija kunsthammaste vastu, olin ma natukene kimbatuses: miks olid Agdal kunsthambad, kui ta oli alles meheleminekueas?

Mart: Miks jäid inimesed tollal nii ruttu vanaks? Kiiktoolis tukkus pime vanaisa, kes ei kostnud muud kui: „Oh-oh-hoo, jah-jah..." Tellis muudkui poest köhakompvekke ja kampriõli.

Kersti: Arvan, et me alahindame ränka füüsilist tööd.

Andrus: Bullerby lastel oli muidugi õudselt mõnus...

Kersti: ...aga kus vanemad olid?

Andrus: Põllul. Lapsed said ainult vanaisaga rääkida, kes ei jaksanud enam tööd teha.

Kersti: Kui Bullerby lapsed siiski omavahel abiellusid, said nad pulmadeks juba traktori. Andrus, kas sa ei tahaks raamatule järge kirjutada?

Andrus: Kui nad on täiskasvanuks saanud? Eks oleks huvitav kirjutada küll sellest ajast, kui see elu nii idülliline enam ei ole. Hakkasin hoopis mõtlema, kui vana Karlsson võis olla? Tal oli oma maja katusel, nii et väga noor ei saanud ta olla.

Mart: Samas mitte ka väga vana, sest Karlssonil oli heas füüsilises vormis vanaema.

Kersti: Esimest korda lugedes arvasin, et Karlsson oli kuueaastane.

Mart: Ma usun, et „parajalt paks mees" on 50aastane, kuna ta oli „mees oma parimates aastates".

Kersti: (Naerab.) Nüüd arvan minagi, et ta võis olla vähemasti 45aastane.

Andrus: Mina soovitan Lindgreni raamatud uuesti läbi lugeda ja mõelda, kui vana oli Karlsson.

Kersti: Lugege jõulude ajal Lindgreni ja Kivirähki! Lugege teisi ka!

Andrus: Ja sööge hästi palju!

EST Intervjuud Fri, 22 Dec 2017 20:00:00 +0000
"Kõige tähtam on märgata ja rääkida", Postimees «Ma sooviksin istuda jõulukuuse taustal,» ütleb president Kersti Kaljulaid ning sätib end istuma jõulumotiivides vakstuga kaetud köögilaua taha. Presidendi soovil kohtume aastalõpuintervjuuks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse köök-elutoas. Kindlal ja konkreetsel toonil, mis annab kammertooni kogu meie vestlusele, rõhutab Kersti Kaljulaid, et see keskus õpetab toimetulekuraskustes noori iseseisvalt toime tulema. «See korter ja keskus räägivad sellest, et peame hoolima ja märkama ka neid, kes oma füüsiliste või vaimsete omaduste tõttu on olukorras, kus ühiskond peaks neid järele aitama,» lausub Kaljulaid. Nõrgemad kõigepealt, on põhimõte, mida president rõhutab meie vestluse käigus korduvalt.

-Selleks et abivajajaid aidata, olete läbi aasta rääkinud õmblusteta ühiskonna vajadusest. Mida see tähendab?

Õmblusteta ühiskond ei ole see toimetulekukeskus siin. See keskus on riigi osutatav sotsiaalteenus: professionaalid aitavad õpetada inimesi, kes seda vajavad. Õmblusteta ühiskond on aga see, et sina ja mina selle peale mõtleme, et siin oleme. Mõnikord tuleme ja õpetame ka neile inimestele, kuidas võib-olla teha mõni jõuluehe või valmistada toitu. Meie, kes me iga päev sellega kokku ei puutu. Eriti tore on, kui selle peale tulevad inimesed, kellel puudub valus isiklik kogemus.

Hästi palju sellest õmblusteta ühiskonnast tegeleb Eestis sotsiaalprobleemidega ja aitab just puuetega inimesi. Väga palju on vabatahtlikku initsiatiivi. Mitmed keskused on sündinud inimeste, enamasti lapsevanemate isiklikust murest ja vajadusest. Nad on teinud ära väga suure töö, et aidata iseennast ja peret. Peame olema neile väga tänulikud, sest just nemad oma algatuste ja projektidega läbi katsetanud väga suure osa sellest, mida praegu teeb meie riik puuetega inimeste toetamiseks.

Vahel tabab mind pisuke kurbus, kui kuulen mõnelt omavalitsusjuhilt, et projektiraha toel ellu kutsutud ja kõigi meelest hästi õnnestunud algatus pannakse kinni, sest raha saab otsa. Ei ole aru saadud, et need projektid on võimalus katsetada innovaatilisi lahendusi – mujal võib-olla traditsioonilisi, aga meil veel proovimata töövõtteid. Kui need on ennast õigustanud, siis on avaliku sektori ja kohaliku omavalitsuse roll võttagi see projekt oma teenustepaketti, kui piirkonnas on inimesi, kes seda teenust väga vajavad.

-Meil on sellest aastast suuremad omavalitsused. Kas haldusreform muutis nad võimekamaks?

Ma ei tea veel. Kui eelmisel aastal oli mu tööülesanne käia läbi kõik maakonnad, siis nüüd on ülesanne üritada – võib-olla pisut rohkem kui aastaga – käia igas Eesti omavalitsuses ja sealsete inimestega rääkida. Muuhulgas meie välis- ja julgeolekupoliitikast, et anda ka neile natuke laiemat tausta sellest, milline on Eesti positsioon maailmas ja mida me teeme selle kindlustamiseks.

Kindlasti rääkida ka sellest, millised on kohalike omavalitsuste võimalused teha oma inimeste elu võimalikult heaks ja mugavaks. Ka kõigi nende inimeste elu, kes vajavad selleks keskmisest enam. Kuigi nende inimeste hääl üksinda valimistel palju ei maksa, on ühiskonnale vägagi oluline, kuidas kohtleme oma nõrgemaid.

Kui tahame kasvatada hoolivust ja kommet märgata, on parim viis seda teha, hoolides ka siis, kui seadus ei olegi sõnaselgelt ette kirjutanud, et niisugust teenust tuleb pakkuda.

Õnneks on meie seadusruum hästi paindlik ega kirjutagi kohalikule omavalitsusele väga ette, mida tuleks näiteks sotsiaalteenuste valdkonnas teha. Arvan, et mida rohkem siin kaasata kohalike inimeste oma mõtet, seda paremad need teenused saavad. Ma ei ole veel kunagi näinud, et vabatahtlik sektor tegeleks millegagi, mille järele ei ole vajadust, või üritaks jätkata tegevust mõnes valdkonnas, mille järele ei ole enam vajadust. Niimoodi saame tõeliste vajadustega hästi sobituva süsteemi.

-Noppisin Arvamusfestivalilt ühe lause: «Õmblusteta ühiskond – see eeldab ka suurt läbipaistvust ja madalat korruptiivsust.» Praegu on aga õhus pigem kartus, et Tallinna korruptiivset praktikat hakatakse harrastama üle Eesti.

Ei tohi sallida seda, et me ei saa aru, kuidas sünnivad otsused. Ja kindlasti ei tohi sallida, et meil ei ole head ülevaadet avaliku raha kasutamisest.

Minu arvates peame midagi ette võtma revisjonikomisjonidega. Praegu ei ole seal üldse pädevusnõuet. Peame tagama, et volikogu liikmetel oleks piisav juurdepääs valla lepingutele, dokumentidele, pakkumustele. Revisjonikomisjon peab suutma ise veenduda ja seejärel veenda teisi, et asjad on ausad.

Samas ei tohi me minna üle piiri pisikeste heade algatuste rahastamise juures. Näiteks kui kohalik omavalitsus toetab külaseltsi tegevust, et mingi väike asi saaks ära tehtud. Siis ei tohiks otsustamine jääda selle taha, et muretsetakse, kas õige hind on 150 või 130 eurot.

Peame enda jaoks selgeks mõtlema, mis on lubatud. Näiteks kui sa palud ühel memmel viia küttepuud teisele tuppa, kas sa tohid selle eest talle ka väikest toetust maksta? Mis on need tingimused, mispuhul tohib? Mis on see, millest me lähtume? Kas see on valiku küsimus või vajame mingit konkreetsemat protseduuri, kuidas niisuguseid asju otsustada?

Praegu uurib väiksemate omavalitsuste korruptsioonijuhtumeid keskkriminaalpolitsei. Nüüd, kui reform läbi saab, võtame selle teema ette ja katsume vaadata, et kohalikele omavalitsustele veel kord selgitataks, kuidas nad saavad oma ressurssi kasutada koos kolmanda sektoriga. Lähen kohtuma keskkriminaalpolitsei uue juhiga, eks arutame ka neid küsimusi, et keegi ei jääks ilmaaegu hammasrataste vahele. Me ei saa lihtsalt juhtumi kaupa edasi minna, see teeks ühiskonnale liiga palju haiget. Peame need asjad enne selgeks rääkima.

-Aga tuleme ikkagi riigi tasandile tagasi. Kas jagate muret, et ignorantsus, mida nägime Tallinna poliitika viljelemisel, on jõudnud otsaga riigipoliitikasse? Otsuseid ei selgitata piisavalt, otsuste langetamise protsess on meile arusaamatu ja tihti näeme ka seda, et otsuseid tehakse ilma igasuguse analüüsi ja põhjendusteta, lihtsalt sellepärast, et nii tundub ideeliselt või parteile oluline.

Siin on mitu asja. Kõik see, mida rääkisin otsuste läbipaistvusest ja raha kasutamise läbipaistvusest kohalikul tasandil, käib loomulikult ka suurte linnade ja riigi kohta.

Mis puudutab seda, et otsustele ei ole eelnenud piisavat analüüsi, siis see on kahtlemata ka probleem. Arvan, et meist väga paljud avastasid suure üllatusega näiteks meie maksusüsteemis tekkinud olukorra. Oletame, et sa saad dividende, mis on maksustatud. Nüüd läheb kord juba maksustatud tulu teist korda arvesse ja mõjutab sinu tulumaksumäära.

Ma arvan, et kui selliseid otsuseid tehes pikemalt atra seataks, jõutaks millenigi, mis oleks lihtsam, arusaadavam ja ennustatavam. Peamine on see, et oleks ennustatav. Uue maksusüsteemi põhihäda on ju, et inimese aasta tulu ei ole ette teada. Tulu sisse võidakse arvata ju ka näiteks korteri müük.

Usun, et on oluline, et uuel seadusel oleks väljatöötamiskava ja mõjuhinnang. See on tähtis, aga see on teine teema. Läbipaistvuse teema ei ole päris seesama.

-Aga otsuste langetamise kvaliteet? Kirjutasin mõni nädal tagasi, et otsused sünnivad nõnda, et need ei ole peale otsustajate endi enam kellelegi arusaadavad. Justkui langetaks otsuseid ideelised käpardid.

See on see, kui hilineme aruteluga. Näiteks arutelu Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi raha kasutamise üle. Minu arust on praegu viimane aeg tuliselt vaielda selle üle, kuhu me selle raha suuname ja mil moel panustame Euroopa Liidu kliimapoliitikasse, mis ütleb, et igast viiest eurost üks peab minema kliimamuutusega võitlemiseks või kohanemiseks. Kas tahame järgmise eelarveperioodi raha kasutada võib-olla senisest kontsentreeritumalt, et kasu oleks selgemini näha? Ehk tahame seda kasutada mõnes kindlas valdkonnas, mis puudutab inimeste liikuma saamist, näiteks teedeehituses? Seda arutelu meil täna ei ole.

Proovisime Siim Kallasega seda arutelu käima saada. Ei läinud hästi. Kusjuures proovisime just kohas, kus ergutatakse väitlust – väitlusturniiril.

Arvan, et mõnikord ei ole midagi parata, et otsuseid tehakse läbi mõtlemata ja kiirustades. Kui valitsus vahetub ja toimub oluline paradigma muutus, siis tahetakse kiiresti midagi teha ja mõned asjad on läinud ju ka õigesti.

Olen korduvalt öelnud, et mina toetan tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. Ei ole ka saladus, et toetaksin lihtsamat tulumaksumudelit, milles ka tulumaksumäär oleks kõrgem.

Samas eeldan, et sellel, kes tuleb võimule, on mingisugune oma rada, mida ta tahaks sammuda. Väike probleem tekib nüüd sellest, et kokku tulid kolm eri rada. Neil kõigil on oma mõtted, mille vahel tuleb teha kompromiss.

Arvan, et uus maksuseadus on lihtsalt üks selline kompromiss, mis selleks, et kõik saaksid oma huvid kaitstud ja rahuldatud, kukkus välja kohmakas ja mida tuleb ilmselt hakata tulevikus siluma. See on oluline probleem.

Euroopa Liidust meie eelarvesse tuleva toetuse kasutamise üle arutada ei ole põrmugi enneaegne. Kõik parteid peavad olema valmis sellesse arutellu panustama.

-Mida arvate üleöö avalikkuse ette jõudnud tasuta ühistranspordi ideest?

Halvasti arvan.

Tallinnas oli palju argumente, miks seda teha: suur linn, palju liiklusummikuid. Ilmselt oli arvestuses sees, et kui kõik Tallinnas elavad inimesed ennast siin ka arvele võtaksid ja makse maksaksid, ei olekski tasuta ühistransport võib-olla kuigi kulukas. Ma ei tea, kuidas see on välja kukkunud. Ma ei oska hinnata, kui palju kulu sellest Tallinnale tekkis.

Tihedalt asustatud Tallinnas võib tasuta ühistransporti veel mõista. Mis puudutab kaugemaid kohti, siis minu arvates peaksime rohkem mõtlema paindlikele lahendustele ja sellistele mudelitele, mis ei ole üles ehitatud teada-tuntud kellaajal sõitvale liiga suurele bussile. Näiteks võiks ühendada ühte süsteemi inimesed, kellel on vaja linna minna. Keegi saab vaadata, et kuskile koguneb rühm inimesi, kellel on vaja liikuda, ja sellest lähtuvalt ühistranspordi organiseerida. See ei tohiks tänapäevase tehnoloogiaga ülearu keeruline olla – isegi memmed-taadid on ikka juba suhteliselt osavad internetti kasutama.

Mulle oleks märksa sümpaatsem, kui me räägiksime paindlikust «kutsu buss»-digilahendusest üle Eesti, kui et rääkida juba olemasoleva tasuta pakkumisest. Me teame, et see, mis meil on, ei rahulda inimeste vajadusi tööle, kooli, paindlikult poodi sõita. See peab muutuma.

Sellest võiksime rohkem rääkida, sest mulle tundub, et praeguse süsteemi rahastamine riigieelarvest ei ole kindlasti õige. Mulle tundub, et võib-olla peaksime siiski jätma ka erasektorile ruumi omavahel konkureerida ja pakkuda lahendusi, isegi niisuguses asjas nagu ühistransport. Tulevad need siis Uber-tüüpi lahendustest või kuskilt mujalt.

-Selle aasta otsus tõsta alkoholiaktsiisi tekitab minus küsimuse, miks otsustatakse alguses üht- ja siis teistpidi? Heitlikkust on palju.

Siin ma küll heitlikkust kellelegi ette ei heidaks. Parim tõe kriteerium on ikkagi praktika. Tõstsime aktsiisi – protsess käivitus – süveneb – võtame midagi ette. Minu arvates ei saa öelda, et me ei peaks niimoodi reageerima.

Ma ei tea, kas analüüs on tehtud. Kui see on tehtud lähtuvalt sellest, et inimeste palk tõuseb, siis järelikult peaks sama palju tõusma ka alkoholi hind. See oleks ju igati loogiline, kui sa tahad, et alkohol ei muutuks suhteliselt odavamaks. Minister Ossinovski on sellele aeg-ajalt viidanud.

Kui analüüs näitab, et alkoholi hind peaks olema kõrgem ja sa seda teed lähed, aga sul on kõrval riik, kus keskmine sissetulek ja kõik hinnad on oluliselt madalamad, siis algab alkoralli. Alkoholi ja teiste toiduainete madalamad hinnad ei põhine ainult aktsiisierinevusel, see põhineb sellel, et Lätis on kulutase madalam.

Nüüd ongi valikukoht: kas püüad iga hinna eest selle protsessi käivitumist vältida ja hoiad hinda madalal, või aktsepteerid, et tõepoolest mingi osa kaubandusest kolib Lätti.

Piirikaubandus on levinud. Ma arvan, et üksi selle olemasolu ei saa olla aktsiisidiskussiooni ainus argument.

-Miks on eetilist suunanäitamist Eesti poliitikas vähe?

Mida sa pead silmas eetilise suunanäitamise all? Kui me tahame, et otsuseid tehakse Eesti parimast tulevikust lähtudes, siis tuleb inimestele selgelt põhjendada, miks see või teine otsus on Eestile parim.

-Ma pean silmas mitut asja. Sealhulgas poliitilise debati taset. Alles viimast ETV «Foorumit» vaadates sai mulle selgeks, et poliitilise debati tase on veel halvemaks läinud – kõik räägivad, aga keegi ei kuula.

Nojah, vahelerääkimine tõenäoliselt näitab, et debati tase on halb. Isegi kui kasutatakse argumente, mis põhinevad arvutustel ja faktidel, näeb parem välja, kui vahele ei karjuta.

Kui sa seda pead silmas poliitilise debatina, siis võib-olla see on aja märk. Reljeefsus avalikus meedias on üsna olulisel määral aja märk. See on küsimus kõikidele neile, kes esindavad seda, mida me tunneme peavoolu või kesktee poliitikana. Kõik mõõdukad poliitikud on aru saanud, et kui ääred kasutavad reljeefset sõnavara ja töövõtteid, siis tuleb oma sõnumiga pildile pääsemiseks olla vähemasti sama kujundlik. Nii et mingis mõttes on see pigem aja märk.

-Nii et te olete nõus Ott Lumega, kes ütleb, et äärmused on muutnud meie poliitilise debati kultuuri?

Ma arvan, et äärmused said esimesena aru, et info on odav ja kättesaadav ning seda tarvitab märksa suurem osa ühiskonnast kui 1950.–1960. aastatel, mil meile tuntud demokraatlikud protsessid arenesid Lääne-Euroopas. Toona ei vaevanud väga suur osa ühiskonnast nende küsimustega üldse pead. Ega tööstusajastul olnud elu alati ilus ja lihtne. Tööpäevad olid pikad, informatsioon oli kallis. Selle kättesaamiseks tuli teha rohkem tööd ja näha rohkem vaeva kui praegu. Ütleme, et poliitilise kursi määrasid inimesed, kellel oli rohkem ressurssi ja rohkem aega mõelda.

Tänapäeval ei ole vaja väga palju ressurssi, et infot kätte saada, aga selle info kvaliteet on teine asi.

Ilmselt tabasid ääred selle enne ära. Keskpõrandal ja tasakaalukatel inimestel ei jää muud üle, kui mõelda välja kujundlikke viise, kuidas väärtustada tasakaaluka poliitika tegemist. Ma arvan, et siin tuleb Brexiti-juhtum meile väga hästi appi. See näitab, et tasakaalustamata, valedel faktidel põhinev suur otsus ei tee elluviimisel enam kedagi õnnelikuks.

-Milline on lahendus?

Rääkida ja selgitada. Ei ole asjata ka see töö, mida teen mina, ja ma loodan ka, et paljud teised tasakaalukalt mõtlevad poliitikud. Me käime ja räägime inimestega. Inimesed saavad ju lõppude lõpuks aru, et loosung ei ole tegutsemisjuhis. Tegutsemisjuhised peavad ka kuskilt tulema. Need peame ise koos välja mõtlema, loosungist ei piisa.

Äärtel muud tavaliselt ei ole kui loosung. Nad on saanud seda omale lubada, sest kui sa oled äär, ei olegi sul vaja vastata küsimusele, kuidas sa oma loosungi ellu viid. Oli nii vahva vaadata Brexiti-hääletusele järgnenud päeval, milline jahmatus kõiki tabas, sest nad ei olnud kunagi mõelnud, et peavad oma sõnade eest vastutama.

-On mainitud, et äärmused võib olla initsieerinud mõni teine riik. Viimasel aastal on väga palju räägitud Venemaa initsieeritud infosõjast. Eestis ollakse arvamusel, et see pigem ei puuduta meid või et me saame sellega hakkama. Teistsugusel arvamusel on näiteks kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, kes kirjutas hiljaaegu Postimehes, et avaliku raha viimine ebasõbraliku riigi telekanalitesse – näiteks PBKsse – tuleks viivitamatult lõpetada.

Olen sellega nõus.

Mis puudutab avaliku arvamuse mõjutamist, siis on ilmselge, et Venemaa huvides on levitada arvamust, et Venemaa ei olegi tegelikult nii halb. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et Venemaa ei tee kõike endast olevat, et Euroopa Liidu ühtsust murendada. Seda on kõige lihtsam teha, kui tekitada rahvas kõhklusi ja kahtlusi.

Sa pead julgema seista sellele vastu, kui kahtlustad, et teine pool pöörab avalikku arvamust oma huvides.

-Mitmel tasandil õigustatakse, et PBK kaudu jõuavad nad oma sõnumiga oma auditooriumini, sest inimesed vaatavat seda telekanalit.

Kõigel on alati mõju ja kõrvalmõju. Ka sellega peab arvestama. Kui ütleme, et meie riigi jaoks on oluline telekanal PBK, sest selle kaudu jõuame oma inimesteni, siis mida see veel tähendab? Et me ei suuda oma kanalite kaudu oma inimesteni jõuda! Siis tuleb teha tööd oma kanalitega. Andke see raha siis kanalile ETV+. Minu arvates võiks Tallinna TV linnatelekanalina tegevuse lõpetada ja liituda telekanaliga ETV+.

-Kui see inimene ei vaata kanalit ETV+? Mil viisil saame Eesti venekeelse elanikkonnaga suhelda? Me peame nendeni kuidagi jõudma.

See võtab aega, et neil kanalitel kujuneks välja oma vaatajas- ja kuulajaskond. Raadio Neli näiteks on üsna kuulatav raadio. Ega see tulnud üleöö. Tuleb tööd teha ja ei tohi meelt heita.

Tegelikult on meie muukeelne elanikkond huvitatud, et nad saaksid infot ka Eesti kanalitest. Me ei peaks kogu aeg eristama ühiskonnas neid, kelle on teine kodune keel. Näiteks noorematel ei ole keelebarjäär nii kõrge ja passiivne keeleoskus on olemas. See, et su kodune keel on vene keel, ei tähenda, et sa ei suuda informatsiooni vastu võtta ka eestikeelsetest allikatest.

-See vastandamine on siis kunstlik?

See on vananenud.

-Allkirjastasite septembris naistevastase vägivalla konventsiooni. Mis tundega see allkiri tuli?

Vaatasin, et parlamendis ei saanud see üksmeelset toetust ja mitte kõik ei hääletanud selle poolt. Saan aru, et argumendiga, et meie oma seadused katavad need asjad. Kuid asja iva pole selles. Oluline on olla oma liitlastega ühises väärtusruumis. Ka selles küsimuses on meil rahvusvahelised liitlased, kes tunnistavad kõikide inimeste õigust tunda ennast ühiskonnas turvaliselt ja kaitstult. Ka selle pärast ühineme nende konventsioonidega.

Konventsiooni allkirjastades oli väga oluline uuesti juhtida tähelepanu sellele, mida ütlesin ka 24. veebruari kõnes: meie ühiskonnas on liiga palju vägivalda, mida me ei märka. Mulle tundub, et väike murrang sellega ühiskonnas toimus, kuna tekkis diskussioon.

-Nii et aastapäevakõnes löödud pall ei kukkunud maha?

Ei kukkunud. See on muutnud ühiskonna hoiakut, minu arvates. Samamoodi oli see toeks neile, kes on pikki aastaid nende küsimustega tegelenud, näiteks politseis ja prokuratuuris. Nad on mulle öelnud, et tunnevad ennast nüüd vähem üksi.

Tahaks, et jõuaksime selleni, et mitte keegi ei pööra pead ära. See on midagi, mida me kõik saame teha. Peame hakkama ühiskonnana märkama ja tegutsema. Ja kui seda ei saa teha ennast ohtu seadmata, siis märkama ja abi kutsuma.

-Hiljutine kohtulahend ei olnud kuigi julgustav – kohus leidis, et kool ei vastuta koolivägivalla eest.

Sõltumata üksikutest kohtulahenditest vastutab kogu ühiskond selle eest, milline on vägivalla ja kurjuse tase ühiskonnas. Mitte keegi ei ole vabastatud vajadusest tegutseda.

-Oleme sel aastal inimsuhetest rääkinud rohkem kui varem. Ajakirja Time aasta inimeseks valiti liikumine #metoo ja ka Eestis oli oma ahistamisskandaal. On see juhus või protsess, et järsku julgetakse maailmas ja Eestis sellistest asjadest rääkida?

Arvan, et see on üsna tüüpiline, et ükskord lahvatab see, mis kogunenud salaja. See toimub siis, kui ühiskond võimaldab ohvrile seda, et vaikimisbarjäär ei ole enam ületamatu. Meie ülesanne ühiskonnana on seda barjääri kogu aeg lõhkuda, et ohvril ei oleks kunagi hirmu, et teda hakatakse süüdistama või naeruvääristama, kui ta tuleb oma looga välja. Väga hea, et see müür on murdunud ja inimesed, kes tunnevad ennast ahistatuna, saavad selle välja öelda.

-Inimsuhetega ja mõneti meeste-naiste suhetega seoses on sel aastal esile tõusnud veel üks küsimus, mis on ühiskonda pannud väärtuste ja hoiakute üle arutama. Oleme teada saanud, et paljud meie kaunimad tütred on suure raha ja mesijutu eest nõus pugema ükskõik millisesse voodisse. Kahjuks on pilt õõvastav. Kas see on meedia üle paisutatud teema või asi, mille üle ühiskond peaks arutama?

Kui need asjad ühiskonnas juhtuvad, siis tuleb neist rääkida. Kas või selleks, et emad teaksid tütreid kasvatada, rääkida rohkem eneseväärikusest ja neid hoiatada. See on hea, et needki asjad on jutuks tulnud.

Ka siinkohal võime arutleda, milliseid otsuseid võib täiskasvanud naine teha.

-Aga tulles komberuumi juurde?

Nad on vabad tegema neid otsuseid ja valikuid. Küll aga on meil seadusega keelatud kupeldamine ja sellele järgneb karistus. Nii seda tulebki mõista.

See teema on sarnane sellega, kuidas mõned aastad tagasi sattusid noored naised narkomuulaks. Enam ei ole seda juhtunud, sest inimesed teavad olla ettevaatlikud ja tähelepanelikud.

-Kus on Eesti inimeste väärtushinnangutes ja -hoiakutes praegu kõige suurem puudujääk?

Ei saa öelda, et Eesti rahval oleks midagi viga. Ühiskonnas ei ole tabusid ja kõikidel teemadel toimub arutelu. See on ju hea.

Mina näen, et rohkem saaks omavalitused ja inimesed koostööd teha, omavahel sõbralikud ja toetavad olla ja vaieldes faktidele toetuda. Selle kõigega tuleb iga päev tegeleda. Ma ei usu, et saame öelda, et ilm on hukas.

Ei saa ka unustada, et majanduslikult on olnud väga edukas aasta. Eks jõukamal ühiskonnal on rohkem aega iseenda üle järele mõelda ja esile tulevaid vigu parandada.

-Mis on selle aasta kolm kõige olulisemat muutust Eestis?

See on konksuga asi. Tihti saame alles hiljem aru, mis see muutus oli. Oleme näinud, et Eesti välise julgeoleku kurss püsib üle erakondade, meie kaitsetahe on tugev, meie valmisolek oma kaitsele kulutada püsib. Meie majandus on tugev. Usun, et märkamiskultuur on ka ikka natuke parem selle aasta lõpuks.

Mind teeb väga õnnelikuks, et selle aasta lõpuks on tekkinud diskussioon, kuidas vabatahtlik tegevus ja avalik sektor saavad koos pakkuda sidusat ühiskonda, kus mõlemad pooled tunnevad, et teevad õiget asja.

Möönan, et peaks veel rohkem inimesi kaasa haarama nendesse protsessidesse ja tundesse, et midagi sõltub ka neist.

-Pigem oli Eestil hea aasta?

Eestil oli kindlasti hea aasta.

-Eesistumine oli laias laastus ju Eesti edulugu.

Seda kindlasti. Ma ju näen ka, mida arvatakse sellest Euroopa institutsioonide rohujuure tasandil. Mul on seal palju sõpru ja kõik ütlevad, et Eesti on olnud hea ja tasakaalukas eesistuja, kes ei ole vältinud mingite asjadega tegelemist ettekäändel, et see ei ole kodus populaarne. Eelkõige migratsiooniasjad, aga ka lähetatud töötajate direktiiv, mis siin ehk kuigi populaarne ei ole.

Oleme väga lähedal sellele, et Euroopa kaitsekoostöö saab reaalsuseks, oleme sellele virsikupuule omalt pool lisanud militaarse mobiilsuse. Oleme sellele asjale hästi entusiastlikult lähenenud.

Minule on kogu aeg tundunud, et eesistumist ja oma entusiasmi ära kasutades võiksime tekitada Euroopas diskussiooni, kas kõik asjad on ikka halvasti Euroopa Liiduga. Praegu on ilmselt suurem nende inimeste hulk, kes leiavad, et Euroopa Liit ikkagi toimib.

-Kuidas edulugu Euroopa Liidu eesistujana oma välispoliitilistes huvides edaspidi ära võiks kasutada?

Oleme kasutanud seda eesistumist, et samal ajal edendada oma ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat. See on meie rahvusvaheliste suhete parandamiseks. Eesistumine andis selleks kindlasti väga tugeva impulsi.

-Mis on sel aastal Eesti märk maailmas?

Ei ole mingit kahtlust, see oli e-Eesti. Muidugi ei ole see teadmine levinud kõikidesse maailma riikidesse, aga Euroopas on väga raske leida kedagi, kes e-Eestit ei teaks.

-Mida tähendas meie endi jaoks see väike maavärin ID-kaardi turvalisusega?

Lootsime, et sellest õnnestub teha edulugu, nii nagu läks küberrünnakutega meie vastu aastal 2007. Samamoodi demonstreerisime, et digitaalne ühiskond tähendab, et inimesed ei aktsepteeri enam paberist alternatiive, ja see õpetas, et meil on vaja digitaalset alternatiivi nii e-riigile kui ka selle juurdepääsule. Meie lahendus näitas, et suudame kaitsta ennast ka selliste ootamatute olukordade vastu.

-Selle lahenduse eest saame kiita ametnikke ja valitsust?

Jah. See läks hästi. Ka see, et sellest avalikult räägiti, oli väärtuslik. Läbipaistvus aitab sellistes olukordades.

-Järgmine aasta kujuneb Eesti jaoks väga eriliseks ja oluliseks. Tähistame oma riigi 100. sünnipäeva. Mida te sellelt aastalt ootate?

See on kindlasti suur pidu. Laenaksin sümbolit Eesti Ornitoloogia Ühingult, kes valis metsise järgmise aasta linnuks: metsis laulab, kuniks keegi ta ära sööb. Pidu on, ja see on väga tore, aga nüüd peame mõtlema, kuidas järgmised sada aastat mööduksid meile vähemalt sama edukalt kui viimased 25. Igal hommikul tõuseme üles ja teeme nii, et õhtul oleks Eesti sama turvaline, kui oli hommikul.

Artikli leiab SIIT.

EST Intervjuud Mon, 18 Dec 2017 20:00:00 +0000
Intervjuu kanalile France24, Prantsusmaa President Kaljulaid rääkis intervjuus Eesti kiirelt alanud Euroopa Liidu eesistumise kohta. Riigipea väljendas ka uhkust meie digirevolutsiooni ja selle selle üle, et meie avalikud teenused on internetis olemas. Samuti puudutati muuhulgas septembris toimunud Tallinna digitaalset tippkohtumist, kus Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kohal olid. Intervjuu on prantsuse keeles ja selle leiab SIIT.

EST Intervjuud Mon, 11 Dec 2017 20:00:00 +0000
Intervjuu Islandi rahvustelevisioonile President Kaljulaid rääkis intervjuus, millise muutuse on Eesti elatustase viimase 26 aasta jooksul läbi teinud, mil riik sai sõltumatult areneda: "Eesti keskmine palk peale taasisiseseisvumist ma ütleksin, ei olnud suurem kui 30 eurot kuus ja nüüd on see 1200 eurot."

Ka ELiga ühinemise otsus oli oluline samm nii demokraatia säilitamiseks kui ka teiste Euroopa riikidega kauplemise suurendamiseks. "Me vajame seda struktuuri ka meie piirkonna demokraatlike väärtuste kaitsmiseks, et veenduda, et me ei ole menüüs, vaid laua taga. Samuti on meie majandus orienteeritud ekspordile 80%, nii et vajame vaba turgu ja Euroopa turgu. Eriti Skandinaavia turg on meie loomulik partner, mis aitab meie majandusel areneda, "ütles riigipea.

EST Intervjuud Sun, 03 Dec 2017 20:00:00 +0000
"Ebakindlust täis digitaalne imedemaa", Frankfurter Allgemeine Väike Eesti on kõvasti võidelnud oma digipioneeri rolli eest. President Kaljulaid selgitab intervjuus, miks tema kodumaa on sama ambitsioonikas kui haavatav.

Intervjuu ilmus algselt saksa keeles, selle täisteksti leiab SIIT.

EST Intervjuud Sat, 02 Dec 2017 20:00:00 +0000
Intervjuu kanal 2-le, Island President Kaljulaid rääkis intervjuus Eesti Euroopa Liidu eesistumisest ja Brexitist. Video leiab SIIT.

EST Intervjuud Tue, 28 Nov 2017 20:00:00 +0000
"Tema kes julgeb, võidab", Monocle Intervjuus üleilmsele uudistemagasinile Monocle räägib president Kaljulaid Eestis toimuvast digitaalsest innovatsioonist ja riigi e-teenustest, e-residentsuse programmist ja kuivõrd see Brexiti lähenedes sealseid inimesi võluda võiks ning samuti meie lähinaabrist Venemaast.


Justin Bergman

When Kersti Kaljulaid was thrust into the Estonian presidency last year as a consensus candidate to resolve a political stalemate, it came as a surprise to many. She was not just an outsider – she was virtually unknown to most of the public. A trained biologist and former head of a power plant, she had spent the previous 12 years in the relatively anonymous confines of the European Court of Auditors in Luxembourg.

In the year since taking office, the 47-year-old has quickly found her footing. When monocle visits the bright-pink presidential office building in Tallinn, she eschews the measured tone of an EU accountant and is frank about Russia's meddling in elections and the importance of people protecting themselves online, or what she calls "cyber hygiene". She's also a passionate advocate of Estonia's e-governance push, urging European governments to follow her country's lead by moving basic services online and breaking down barriers with regards to sharing data across borders.

EST Intervjuud Wed, 08 Nov 2017 08:04:59 +0000
"President Kaljulaid Soome väljaandele: enese kaitsmisel valimiste mõjutamise vastu võtke eeskuju Prantsusmaast ", DELFI Iga poliitik peab tunnetama vastutust demokraatia kaitsmise eest, ütles president Kersti Kaljulaid intervjuus Soome väljaandele Verkkouutiset. Kaljulaidile on jäänud meelde, mida ütles Emmanuel Macron Venemaa mõjutustegevuse kohta Vladimir Putinile.

Esimese presidendiametis oldud aasta jooksul on lugematud kohtumised kodanikega üle Eesti andnud Kaljulaidi sõnul palju mõtteainet. Ühe tähelepaneku tõstis ta teiste hulgast esile.

EST Intervjuud Tue, 24 Oct 2017 06:10:09 +0000
President Kaljulaidi intervjuu Rootsi väljaandele Hufvudstadsbladet "Alla kan bli digitala - igaüks saab muutuda digitaalseks", ütleb president Kaljulaid Rootsi väljaandele antud intervjuus. Lisaks digiteemadele, mida Eesti riigipea näeb kui võimalust võrdsema ühiskonna loomiseks, tuleb juttu ka küberhügieenist, mis on vajalik küberohtudega paremini toime tulemiseks. intervjuu täistekst on rootsi keeles kättesaadav siin.

EST Intervjuud Sat, 21 Oct 2017 19:00:00 +0000
Intervjuu raadiole Bar Europa Intervjuu on järelkuulatav siin.

EST Intervjuud Mon, 09 Oct 2017 19:00:00 +0000
"Riigid riskivad moraalse vananemisega", intervjuu Prantsuse väljaandele L`OBS President Kaljulaid räägib sellest, et Eesti on riigina juba ammu liikunud edasi mõtlemise staadiumist, kas peaks tõesti digitaalseks muutuma. "Me aktsepteerime ideed, et digitaalse maailmaga kaasnevad riskid - nagu ka analoogmaailmaga - aga me oleme võimelised ennast kaitsma". Ajakirjanik puudutab 750 000 ID-kaardiga seotud potentsiaalset turvariski, mis riigipea sõnul ei ole kaasa toonud mõtlemist, et digitaliseerumine tuleks nüüd lõpetada: "Eestlased lihtsalt küsivad, kui kaua probleemi lahendamisega aega läheb?".

Intervjuu ilmus prantsuse keeles ja selle täisteksti leiab siit.

EST Intervjuud Sun, 08 Oct 2017 19:00:00 +0000
"Intervjuu presidendiga: ma pole kordagi kahetsenud presidendiks saamist", ERR

Aktuaalne Kaamera

President Kersti Kaljulaid andis aasta täitumise puhul oma ametis "Aktuaalsele kaamerale" intervjuu, milles tõdeb, et ühiskonna liitmiseks tuleb veel palju tööd ära teha. Avaldame intervjuu täismahus.

EST Intervjuud Sun, 08 Oct 2017 06:38:10 +0000
"President Kersti Kaljulaid: meie front on liberaalsed demokraatlikud vabadused, ärme hägustame seda pilti", EPL Kärt Anvelt ja Raimo Poom

Me peame iseennast kui ühiskonda peeglist vaatama, pere- ja vägivallamustritel on omadus korduda põlvest põlve ning sellega tuleb tegeleda.

Meil on ainult üks erakond, kes tahab Eesti maailmast ära lõigata, aga kui valija seda ei mõista, siis saame valitsuse, kus EKRE-l on oluline roll.

President loodab, et ka kirikus on lubatud arvamuste paljusus. „Müts maha Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi ees."

EST Intervjuud Fri, 06 Oct 2017 05:42:30 +0000
"Presidendi soovitus Eesti noortele Luksemburgis: hääletage valimistel!", Mõnikord Kõige pikem intervjuu Eesti president Kersti Kaljulaidiga, mis seni on ilmunud

Luksemburgis tegutseva ajalehe Mõnikord toimetuse noored reporterid Tomi Perillus, Mirte Kurm, Eva Maria Maiquez Seitam, Katria Kivik ja Hans Loik kohtusid juuli keskel Kadriorus Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga. Kümme aastat Luksemburgis elanud riigpea võttis eesti noored hea meelega vastu ja vastas põhjalikult nende küsimustele, miks on ikkagi vaja Eestile Rail Balticut, kuivõrd igatsevad pojad Kaspar ja Georg oma endise kodukoha järele ja millise varju jättis nõukogude aeg ta enda lapsepõlvele.

Samuti andis president kuldaväärt soovituse Luksemburgis elavatele Eesti lastele ja noortele.

EST Intervjuud Sat, 30 Sep 2017 04:15:16 +0000
„President Kersti Kaljulaid: Estonia offers more transparency and less bureaucracy!", Life In Estonia President Kaljulaid räägib e-residentsusest, mis annab võimaluse läbistvalt äri tegemiseks EL-i sees, samuti sellest, kuidas vähem bürokraatiat avalikus sektoris toetab eriti just väiksemate ettevõtete tegevust.

Intervjuu ilmus inglise keeles ja selle täisteksti leiab siit.

EST Intervjuud Thu, 28 Sep 2017 19:00:00 +0000
"Digitaalse ID-ga saame päästa elusid", intervjuu Norra väljaandele Aftenposten Intervjuus avaldas president Kaljulaid lootust, et EL-i riigid saavutavad Eesti eesistumise ajal ühise arusaamise, et tehnoloogiat peab kasutama riigipiiride üleselt: "On viimane aeg, et valitsused tuleksid kokku ja kinnitaksid, et investeerivad tehnoloogiasse, mis toob inimestele kasu. See ei ole vaid protsesside automatiseerimine, nagu tehases, vaid terve kogukonna muutmine, nagu me Eestis tegime. Digitaalseks ühiskonnaks üleminek toimub valitsuse, ettevõtete ja elanike koostöös."

Intervjuu ilmus Norra keeles ja selle täisteksti leiab siit.

EST Intervjuud Wed, 20 Sep 2017 19:00:00 +0000
"Risk Eestile on eksistentsiaalne", Frankfurter Allgemeine Intervjuus räägib Eesti riigipea ID-kaardist ja sellega seoses ilmsiks tulnud turvariskist. Ta ütleb, et ei usu digitaalse riigi kokkukukkumisse ja leiab, et ID kaart on tulevik ja sellele ei ole alternatiivi. Küll aga näitab turvarisk nüüd kätte ohukohad.

Intervjuu ilmus saksa keeles ja selle täistekstiga saab tutvuda siin.

EST Intervjuud Fri, 08 Sep 2017 19:00:00 +0000
"Intervjuu Eesti Vabariigi presidendiga", Vikerraadio 7. septembril 2017 Vikerraadio eetris olnud pikemat intervjuu Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga saab kuulata siin.

Juttu tuleb ID-kaardi turvaaugust, kommunismist, väärtuskonfliktist, majandusest, lähenevatest valimistest, julgeolekust ja välispoliitikast ning ka presidendi isiklikust elust.

EST Intervjuud Thu, 07 Sep 2017 10:03:46 +0000
"Õmblusteta ühiskonna nõelume kokku ise", Järva Teataja Väikesest Väätsa vallast teavad väljaspool Järvamaad ilmselt vähesed. Lisaks energiatargale ja hubasele koolimajale, muigavatele maameestele ning põnevale jalgrattamuuseumile on seal aga midagi, millest oleks eeskuju võtta paljudel Eesti paikadel. Veel mõned aastad tagasi rääkis Väätsa rahvas isegi, et kümne kortermajaga kunagises kolhoosikeskuses pole neil koos tegutsemise "soolikat". Kortermajade festivali idee käis nõnda välja hoopis vastne vallavanem, kes utsitas korteriühistuid – pea ainsaid vallas tegutsevaid MTÜsid – päid kokku panema. Tänaseks on festivali peetud kolmel suvel. Alati veidi isemoodi, alati ühtmoodi vahvalt.

EST Intervjuud Sat, 12 Aug 2017 07:22:33 +0000
Our citizens are going digital and global. If the state doesn't keep up it will become obsolete, The Telegraph "Maailm poliitiliste debattide ümber on radikaalselt muutumas, tööstuslikud tööd on kadumas. Nad jätkavad kadumist, sest masinatesse ja automatiseerimisse investeerimine toob produktiivsuse kasvu. Seetõttu ei ole enam need sotsiaalsed mudelid elujõulised, mis loodi sobima tööstuse ja varase teenindussektori tarbeks."

Eesti riigipea kirjutatud artikkel ilmus inglise keeles ja selle täistekst on kättesaadav siin.

EST Intervjuud Sat, 15 Jul 2017 19:00:00 +0000
"Iga esimese aasta õpilane peaks riigikeelt oskama", Latvijas Avīzei President Kaljulaid räägib intervjuus kodakondsusest ja selle andmise võimalikkusest mittekodanikele ja globaalsest maailmast, kuhu sündiv iga laps on oluline ja tuleb sealsesse ühiskonda kaasata.

Intervjuu ilmus läti keeles ja selle täisteksti leiab siit.

EST Intervjuud Sun, 09 Jul 2017 19:00:00 +0000
Europe's most pressing problems: Russian resurgence, the migrant-crisis and Brexit, Euronews President Kaljulaid räägib intervjuus põgenikekriisist, NATOst ja samuti sellest, kuidas Brexit võiks mõjutada Inglismaal elavaid eestlasti.

Intervjuu ilmus inglise keeles ja selle täistekstiga saab tutvuda siin.

EST Intervjuud Tue, 04 Jul 2017 19:00:00 +0000
"Väikese Eesti president: "Digitaalse bürokraatia revolutsioon Brüsselile", Corriere della Sera "Kui vaatame Euroopa Liitu viimase 10 või 15 aasta jooksul, oleme hoolimata keerukatest testidest teinud märkimisväärseid edusamme. Majanduskriis, euro või Schengeni pinged ei ole meid peatanud ja see oli kõige olulisem asi," räägib president Kaljulaid intervjuus. 

See ilmus itaalia keeles ja täisteksti leiab siit.

EST Intervjuud Sun, 02 Jul 2017 19:00:00 +0000
"PLAYBOOK INTERVIEW — KERSTI KALJULAID, PRESIDENT OF ESTONIA … ", Politico Kohalikel võimukandjatel on lihtne "süüdistada" Brüsselit väljakutsete eest, mis on nende endi kontrolli alt väljas või peaksid olema nende vastutada. Ta räägib veel ka digitaalseks muutumisest ja sellest, et selleks vajalikud reformid on võimalikud ka suurtes riikides.

Intervjuu ilmus inglise keeles ja selle täisteksti leiab siit.

EST Intervjuud Sun, 02 Jul 2017 19:00:00 +0000
President Kersti Kaljulaid: ääremaa ei ole varsti enam ääremaa!, Lõuna Leht Ülle Harju

President Kersti Kaljulaid oli sel nädalal Võru maakonnas visiidil. Ta külastas kohalikke ettevõtteid ja kohtus kohalike tegusate inimestega. LõunaLehele andis president intervjuu Väimelas Tsentri keskuses.

Kui võrrelda teiste Eesti maakondadega, mille poolest Võrumaa meelde jääb?

Päris raske oli Vällämäe otsa joosta ja teiselt poolt jälle alla tulla! Eriti sellises hirmsas vihmasajus. Aga muus osas on Võrumaa teiste Eesti piirkondadega heas mõttes hästi sarnane: palju toredaid inimesi, omanäolisi ettevõtmisi. Siin on palju puidutööstust, väga aktiivne kaitseliit, kes tervelt veerandi gümnaasiumiealistest noortest on kaasanud oma tegemistesse. Mis on tohutu rikkus tegelikult ja millesarnast osavõttu, ma arvan, mujalt ei leia.

Mulle väga meeldib ka aktiivsus, millega siin vallajuhid arutavad oma asju, valmistuvad tulevikuks. Natuke teeb muret, et [uute omavalitsuste] piiridki ei ole siin valmis. Mõnel pool on jõutud natuke kaugemale: piirid on joonistatud ja saab tegelda haldusreformi tegeliku sisuga.

Mida arvate, kui kaovad maavalitsused, ehk võiks loobuda ka nõukogudeaegsetest rajoonipiiridest ning Põlva ja Võru maakonna asemele taastada ajalooline Võrumaa?

Mina olen saarlane ja minule väga meeldib, et Saaremaal on terve saar üks vald. Minu jaoks ei ole piirid üldse olulised. Aga piiridega kaua ja pikalt tegelemine näitab tegelikult koostöö suutlikkust. Mida suurem on koostöösuutlikkus ja -valmidus, seda vähem peab arutama piiriküsimusi. Kui seda tõesti arendama peab, usaldaksin selle otsuse tegemise küll kohalike inimeste kätte.

Kas kohalikud inimesed tähendab vallavolikogu või mingil muul moel kohalikke inimesi?

On palju meetodeid: meil on üsna hea osalusdemokraatia, on kogukonnad, inimesed on harjunud väljendama oma mõtteid ja seisukohti. Meil on äärmiselt vaba meedia. Kõige selle kasutamise tulemusel peaks kujunema ühine arvamus. Kui ei kujune, siis valimised on see koht, kus hääletatakse.

Mida on inimesed teie käest maakonnavisiitidel kõige rohkem küsinud?

Päris palju küsitakse haldusreformi kohta, palju küsitakse just sedasama eestlastele igiomast küsimust: kuidas meie paistame? Hästi paistate! Eestlasel on vaja rohkem eneseuhkust – me oleme väga tore Euroopa riik, kus on äärmiselt madal bürokraatia tase. See, mida me oleme 25 aastaga korda saatnud, on imetlusväärne. Võib-olla meie kõige suurem puudujääk, mis omakorda tuleneb sellestsamast enesekindluse ja iseenese nõrgemana tajumisest, on see, et me veel ei pööra piisavalt tähelepanu meie puuetega inimestele. Raske ja sügava puudega inimesed peaks Eesti ikkagi jõudma ära katta ja toita niimoodi, et meil võiks olla nende inimeste perede pärast hea meel, et aitame neil toime tulla.

Mulle tundub, et saame lubada endale päris korralikku taset selles, mis puudutab ka kehvemate piirkondade järeleaitamist. Meil on olnud kaks perioodi Euroopa Liidu vahendeid. Tuleb ka kolmas, aga tõenäoliselt väiksem kui seni. On hästi oluline, et me seda vähenevat ressurssi panustaksime nii, et sellest oleks tõesti kasu majanduse arengule.

Mis veel on oluline: seoses sellega, et ilmselgelt lähevad töö ja geograafia teineteisest lahku, ma arvan, et paarikümne aasta pärast ääremaa mõiste kaob.

Milline tundub Eesti maaelu praegu ja millises suunas liigub?

Põllumajandusse on Eestis väga palju investeeritud ja Eesti põllumajandus on Euroopa tasemel, suudab konkureerida. See on teinud meie maakohad ilusaks. Meil on hästi aktiivne seltsitegevus, mis näitab seda, et meie sissetulekute tase on oluliselt tõusnud viimase 25 aastaga. Sellega on inimestele tulnud juurde rohkem elulusti ja vaba aega. Inimesed jaksavad rohkem panustada.

Mis nüüd peaks olema meie eesmärk – tuua veelgi rohkem inimesi kogukonnatöösse. See esimene 10 protsenti väsib ära, kui kohalik omavalitsus ei toeta kogukondi ega näita selgelt, et ajabki selle piirkonna arengut kogukonnatöö kaudu. Kui seda näidata, siis usun, et suudame muuta aktiivseks ka teise, kolmanda ja neljanda 10 protsenti kõikides Eesti piirkondades.

Siis saame sellise õmblusteta Eesti, mis minule meeldib: kus kohalik omavalitsus koos kohalike inimestega teeb kohapeal just sellist Eestit, nagu tema tahab, toetudes universaalsetele riigi poolt pakutud teenustele, eelkõige ravisüsteemile ja haridusele.

Kui võrrelda maa- ja linnaelu, mille poolest maa- ja linnainimesed erinevad?

Üha vähem. Selline vastandumistel põhinev maailmakäsitlus peab üha vähem paika. Maal tehakse praegu täitsa palju kaugtööd ja linnas, Kalamajas, üritatakse tomateid kasvatada ja neid ka müüa.

Kui rääkida maaettevõtlusest, millistel aladel näete kõige rohkem perspektiivi? Näiteks Tsentris tutvusite puidu valdkonnaga.

Ju siis kohalikud ettevõtlikud inimesed näevad selles sektoris hetkel perspektiivi. Kuna igasugune töö tänu tehnoloogia arengule esiteks kaotab sideme asukohaga ja teiseks saab enda käsutusse palju suurema turu, siis arvan, et nende sektorite hulk siinkandis kindlasti suureneb. Raamatupidajatel on tänapäeval ikka väga vähe põhjust istuda kuskil Tallinnas või Tartus, nad võivad vabalt oma esivanemate talus oma tööd teha.

Me peame kogu aeg mõtlema sellele, kuidas tehnoloogia muudab meie tööd. Käsitööline sai vanasti hästi elada, kui ümberkaudu laatadel tema tööd piisavalt osteti. Tänapäeval on selle jaoks internet. Tean Eestis ettevõtjaid, kellel ei ole ühtegi klienti lähemal kui tuhat kilomeetrit. Ometi nad asuvad Lõuna-Eestis keset mägesid ja metsi, teevad oma tööd, seda tööd, mis neile lusti pakub.

Mida soovitate noortele inimestele, mida õppima minna, kui nad ei oska valida?

Halb uudis on, et see, mida täna õpite, seda tehes te kindlasti oma töömeheteed ei lõpeta. Hea uudis on, et seda vähema kaaluga on võib-olla esialgne otsus. Valige hea laiapõhjaline haridus, milles ei puudu ka matemaatikaelement. Ma arvan, et see loob kõige paremad eeldused tulevikus hästi toime tulla.

Kas oli õige otsus teha maakonnakeskustesse riigigümnaasiumid?

Mina arvan, et oli, sest mina näen Eesti haridussüsteemi meie rahvusliku rikkusena ja seda peab korraldama keskselt. Sellepärast et iga laps, sõltumata sellest, kus tema elab ja milline on tema vanemate sissetuleku tase, saaks täpselt sama head PISA testis auhindu toovat haridust. See on meie rahvuslik väärtus, meie ainuke maavara on kahe kõrva vahel, mida me saame kaevandada lõputult.

Mida arvate sellest, et Tartu ülikool on muutumas järjest rohkem ingliskeelseks? Rahvuslikult mõtlevad inimesed tunnevad selle pärast muret – eestikeelne kõrgharidus hävib.

Tartu ülikoolis on kindlasti tagatud kõikidel erialadel vähemalt bakalaureusetaseme lõpuni eestikeelne õpe. See peaks andma ka vajaliku erialase oskuskeele selleks, et see keel areneks ja ei häviks erialade kaupa.

Natuke tuleb siin ka mängu meie igaühe enda vastutus. Mõnikord on endal lihtsam kasutada erialatermineid inglise keeles ka eestikeelse kolleegiga suheldes. Seda ei tohi lasta juhtuda. See on taas kord kogukonnatöö, nii-öelda vabatahtlik tegevus. Iga eriala inimesed on need, kes hoiavad ja loovad oma erialakeelt. Seda ei saa delegeerida eesti keele instituudile.

Kas olete ise ka tundnud, et ingliskeelsed sõnad kipuvad eestikeelseid asendama?

Absoluutselt, sest kõik, mis puudutab Euroopa Liitu, suure osa sellest sõnavarast olen omandanud ingliskeelses keeleruumis. Näen iga päev vaeva, et korralikult kõnelda Euroopa Liidust ja selle tulevikust eesti keeles. Näiteks öelda lähimuspõhimõte, mitte subsidiaalsuspõhimõte.

Millised on toredad head eesti asjad, mille üle on endal hea meel ja mida on hea külalistele tutvustada või kinkida?

Eesti toit on väga hea. Olen hästi kurb, kui võrreldakse piimatoodete hindu Eesti kauplustes ja öeldakse, et Lidlis on odavam. On jah, aga see ei ole üldse see söök! Meil on väga hea, väga värske ja väga väheste lisaainetega toimetulev toiduainetööstus. Selle üle me võime olla tõeliselt uhked.

Toiduainete tootjad on aastaid rääkinud, et suured riigihangete tegijad, nagu kaitsevägi, koolid ja vanglad, võiksid teha pingutusi, et Eesti toit rohkem sinna jõuaks.

Kui on vaja väga suuri koguseid, siis Eesti tootjatel ei ole pakkuda. Minu küsimus on, kas Eesti väiketootja tahab selles sektoris konkureerida. Täna (13. juunil – toim) käisin Metsavenna talus, kus just räägiti sellest, et teeme hästi vähe, aga teeme väga head ja müüme väga kõrge lisandväärtusega. Pigem peaks konkureerima kvaliteedile orienteeritud nišis, las need masshanked jäävad ...

Muidugi ma tahan, et Eesti koolilapsed saaksid süüa Eesti toitu.

Samas meil on kauba, tööjõu, teenuste ja kapitali vaba turg Euroopas. Iga kord, kui küsime piirangute järele, peame küsima, kas me tahame, et keegi teine meie suhtes neid piiranguid rakendab.

Kagu-Eesti ettevõtjad on mures riigi aktsiisipoliitika pärast – inimesed käivad palju Lätis ostmas.

Olen aru saanud, et tunnetuslik häda on suurem kui tehniliselt väljaarvestatud mure. Mulle meeldib lihtne ja selge maksupoliitika. Aktsiisid on loomulik maksusüsteemi osa. Soome ka ei jätnud aktsiise tõstmata, kuigi päris paljud käisid Eestis poes.

Õppisite ülikoolis bioloogiat samal kursusel Valdur Mikitaga, kuivõrd jagate tema nägemust, et eestlased on metsarahvas?

Kui mina loen Valduri raamatuid, ma tõlgin omas ajus seda kõike mere konteksti. Ma saan Valdurist väga hästi aru, lihtsalt me oleme eri biotoopide inimesed, olles kursusekaaslased ja paljuski mõttekaaslased.

Mikita nimetatud metsarahvas on praegu jagunenud kahte leeri küsimuses, kas Eesti metsa raiutakse liiga palju või mitte. Mida arvate?

See on väga emotsionaalne küsimus inimesele, kes elab piirkonnas, kus on vana mets. On selge, et tema jääb oma seenemetsast ilma. Peame tuginema faktidele, aga ma ei ole näinud selliseid fakte, millele toetudes tahaksin võtta seisukohti.

Samamoodi: kui öeldakse, et meil ei ole vaja tööstust, sest see reostab ja teeb müra, samal ajal toetatakse kodanikupalka. Jälle – ots ei tule otsaga kokku.

Oluline on arvamuste ja vaadete hulk, sest maailm muutub kiiresti, praegu ei tea keegi, milline mõte toob kümne aasta pärast edu. Seetõttu on oluline, et meil ei oleks mitte üks suur plaan, aga mitu.

Peab hoidma arvamuste paljusust, see on tõeline väärtus. Vaba arvamusruum, vaba meedia. Kõik meie demokraatlikud Lääne vabadused, mille nimel me ju tegelikult võitlesime.

Milline on kõige toredam kingitus, mille Võrumaalt koju kaasa viite?

Kõige rohkem läks mulle hinge Meiela noorte kingitus – vaibake, savitooteid ... Meiela projekt on hea näide, kuidas kodanikuühiskond on õpetanud riiki, kuidas me saame aidata nõrgemaid.

Mulle läks väga hinge, et see projekt on valitud aasta teoks ja selle tegijad on olnud aasta inimesed siin Võru linnas. See näitab, et kogukond võib väga väärtustada seda, et nende seas võivad elada ja toimetada puuetega inimesed ja nad on kogukonna osa.

EST Intervjuud Thu, 15 Jun 2017 05:25:54 +0000
President privileegidest: tulge elage siis Saaremaal!, Saarte Hääl Raul Vinni

Oma Saaremaa visiidi teise päeva pärastlõunaks on president Kersti Kaljulaid kohtunud kümnete inimestega ja külastanud mitmeid ettevõtteid. Päevakava on väga tihe. Ometi on tema käepigistus Saarte Häälega kokkulepitud intervjuule saabudes tugev. Ja jututeemasid jätkub. Praamidest ei saa üle ega ümber. Nagu ka saarel elamise plussidest-miinustest.

EST Intervjuud Sat, 10 Jun 2017 05:11:42 +0000
Estijos prezidentė: Europa niekada nesusimovė ir nenuvylė nė vienos narės Pirmadienį Lietuvos prezidentė vyksta valstybinio vizito į Estiją, kuri nuo liepos perims pirmininkavimą Europos Sąjungos Tarybai.

Su Estijos vadovais Dalia Grybauskaitė aptars dvišalius santykius, Baltijos valstybių saugumo, gynybos ir atgrasymo stiprinimą, regiono strateginių energetikos ir transporto projektų įgyvendinimą, aktualius ES klausimus.]]> EST Intervjuud Tue, 06 Jun 2017 02:57:44 +0000 "Прэзыдэнтка Эстоніі пра Беларусь у Эўразьвязе: «Гэта магчыма, калі паглядзець у далейшую будучыню»", Радыё Свабода Аляксей Знаткевіч

Прэзыдэнтка Эстоніі Керсьці Кальюлайд адказала на пытаньні карэспандэнта Радыё Свабода падчас міжнароднай канфэрэнцыі ў пытаньнях бясьпекі GLOBSEC 2017 у Браціславе.

EST Intervjuud Tue, 30 May 2017 12:37:33 +0000
"Kaljulaid: Eesti on rangelt ilmalik riik ja see aitab turvalisusele kaasa", ERR Uudised Toimetaja Priit Luts

President Kersti Kaljulaid ütles Manchesteri terrorirünnaku valguses, et Eesti kui rangelt ilmalik riik ei pea ülearu palju terrorismi pärast kodumaal muretsema.

EST Intervjuud Tue, 23 May 2017 09:10:51 +0000
"Estonian president: In the face of Brexit, unity will be at the heart of our EU presidency", EurActiv By Daniela Vincenti

EXCLUSIVE / As Estonia gets ready for its stint at the helm of the EU, its President Kersti Kaljulaid told EURACTIV that her country will fight to keep the Union together, despite Brexit, and help the bloc forge a new vision, branching out from the Commission proposals.

EST Intervjuud Tue, 09 May 2017 07:58:43 +0000
"Macron Will Find a Potential Ally in Estonia’s President", The Wall Street Journal By Valentina Pop

Estonia assumes EU's rotating presidency next month; both leaders are political newcomers.

EST Intervjuud Mon, 08 May 2017 01:35:27 +0000
"Первое лицо", Радио 4 Эксклюзивное интервью с президентом ЭР Керсти Кальюлайд. Беседует Артур Аукон.

Добрый день, госпожа президент и добро пожаловать в студию Радио 4


EST Intervjuud Mon, 01 May 2017 11:50:22 +0000
"Kersti Kaljulaid: peremudel ei määra, kas vanemana õnnestutakse või mitte", Delfi Kärt Anvelt, vanemtoimetaja

Vabariigi president Kersti Kaljulaid kommenteeris Aasta ema konkursi nõuete üle tõusnud arutelu, öeldes, et tänases Eestis sünnib vaid kolmandik lapsi abieludes.

EST Intervjuud Wed, 19 Apr 2017 11:45:40 +0000
"Leuthard für Arbeitsgespräche in Estland", SRF Doris Leuthard ist am Morgen in Estland empfangen worden. Die Bundespräsidentin ist für einen eintägigen Kurzbesuch dort.

EST Intervjuud Mon, 10 Apr 2017 14:30:51 +0000
"NATO's Build-Up in East Cuts Fear of Conflict, Estonia Says", Bloomberg by Ott Ummelas

President says investors should be reassured by NATO presence.
Perception of Baltic risk is changing, Kaljulaid says.

Investors in the Baltic countries should brush off the perceived risk of a conflict between NATO and Russia in the region after the alliance deployed reinforcements to its eastern flank, Estonia's president said.

EST Intervjuud Mon, 10 Apr 2017 06:51:52 +0000
"Hei, sõbrad, kas me oleme midagi maha maganud?", Äripäev Vilja Kiisler

President Kersti Kaljulaid pooldab riigiettevõtete julget börsileviimist ja on kõhklematult Eesti Energia vähemusosaluse erastamise poolt.

EST Intervjuud Sat, 08 Apr 2017 04:00:42 +0000
"Intervjuu vabariigi presidendiga", Hiiu Leht Küsis Harda Roosna

Vabariigi president Kersti Kaljulaid ütles, et hiidlastel pole vaja muretseda – kaitseplaanid saarte jaoks on olemas, kuigi need on riigisaladusega kaetud, võimaliku merereostuse puhul esialgset võimekust Eesti riigil jagub, suurema ohu korral ruttavad appi naabrid.

EST Intervjuud Fri, 07 Apr 2017 05:12:26 +0000
"Kersti Kaljulaid: Eesti ei ole vaene riik", Lääne Elu Kaire Reiljan

Kolmapäeval Läänemaad väisanud president Kersti Kaljulaid astus pika ja külastustest tiheda päeva lõpuks sisse Lääne Elu toimetusse, et anda usutlus maakonnalehele.

EST Intervjuud Sun, 02 Apr 2017 05:50:52 +0000
"Estonia's Tallinn Music Week helps reshape the industry", Euronews Tallinn Music Week showcases an eclectic mix of around 250 artists from 33 countries. Almost every genre of music imaginable is on offer. Representatives from the music industry also flock to the event for a 2-day conference. This year, they're discussing how – with the support of the European Commission via the Creative Europe Programme – the music industry can continue to be developed for the digital age. Experts are looking to the success of funding strategies for European cinema for inspiration.

EST Intervjuud Fri, 31 Mar 2017 12:08:31 +0000
"ИНТЕРВЬЮ / Керсти Кальюлайд", Ehho Moskvõ ВЕДУЩИЙ: Алексей Венедиктов


― Спасибо, госпожа президент, что вы приняли нас. И сразу мой первый вопрос к вам. Вы неоднократно в интервью говорили, что Россия является угрозой для вашей страны, для стран Балтии. Вы не могли бы объяснить нашим слушателям, когда вы говорите: угроза – что вы имеете в виду?


― Я говорила, что, кажется, идет постоянный процесс: Россия пытается переосмыслить архитектуру международной безопасности, сформулированную Хельсинскими соглашениями. Ведь там говориться, что каждая страна имеет право решать, какие вооруженные силы размещать на своей территории. И также у каждой страны есть право определять собственное будущее. Очевидно, эти принципы нарушены, и это угроза для международного общества в том виде, в каком мы его знаем, общества, основанного на демократических, либеральных ценностях. И это угроза не какой-то конкретной стране, это общая угроза международной безопасности, основанной на либеральных, демократических ценностях.

EST Intervjuud Fri, 31 Mar 2017 11:05:23 +0000
"‘I’m not afraid’: The president of tiny Estonia gives a giant lesson in leadership", The Washington Post By Jonathan Capehart

"No, I'm not afraid. ... I trust NATO."

EST Intervjuud Tue, 28 Mar 2017 01:01:14 +0000
"Estonia: security will not be bargaining chip in Brexit negotiations", The Guardian Jennifer Rankin in Brussels

President Kaljulaid says Estonia sorry to see UK leave EU after British troops arrived under Nato to deter Russian aggression.

EST Intervjuud Sat, 25 Mar 2017 02:00:25 +0000
"European partners and allies have responsibility to stick together: President of Estonia", CNBC Estonian President Kersti Kaljulaid discusses the importance of NATO and her country's relationship with its neighbor Russia.

EST Intervjuud Fri, 24 Mar 2017 10:11:26 +0000
"‘Russia is a threat’: Estonia frets about its neighbor", The Washington Post Lally Weymouth is a senior associate editor at The Washington Post.

In an interview, President Kersti Kaljulaid says Trump must stand up to Moscow.

EST Intervjuud Fri, 24 Mar 2017 08:07:37 +0000
"Välisilm": Müncheni konverents näitas, et lõhe Lääne ja Venemaa vahele jääb Välisilm, ERR

Nädalavahetusel toimunud Müncheni julgeolekukonverents näitas, et lõhe lääneriikide ja Venemaa vahel on ja jääb, märkis ETV saade "Välisilm".

Äsja lõppes Münchenis julgeolekukonverents, mis kaardistas muu hulgas ka Euroopa Liidu ja USA uued suhted. USA asepresident Mike Pence kinnitas, et riigi toetus NATO-le on tugev, kuid liitlased peavad oma sõna pidama ja täitma oma kohustusi.

Asepresidendi kõne võeti vastu kahtleva aplausiga, sest eurooplased ei tea, kas Pence räägib tõesti kogu riigi ja ka presidendi eest või oli tegemist lihtsalt suusoojaks öeldud sõnumiga, sest Donald Trump võib järgmisel avalikul esinemisel taaskord NATO-t kritiseerida. Poola president Andrej Duda on siiski üleatlantilise sideme tugevuses veendunud.

EST Intervjuud Mon, 20 Feb 2017 05:57:06 +0000
"Krievija mēģina visus sarīdīt vienu pret otru, uzskata Igaunijas prezidente", Starptautiskajā politikā Krievija pašlaik mēģina visus sarīdīt vienu pret otru, tā šorīt intervijā LNT raidījumam "900 sekundes" sacīja Igaunijas prezidente Kersti Kaljulaida.

EST Intervjuud Fri, 10 Feb 2017 05:18:06 +0000
"Estonia ‘not afraid’ to be on the Nato frontline, president says", Financial Times Richard Milne

Kaljulaid laments 'unpredictable' Russia as security alliance shores up Baltic forces.

EST Intervjuud Thu, 09 Feb 2017 07:45:10 +0000
"President: Mõnikord on hea panna end olukorda, kus tegutseda tuleb kiiresti", Raplamaa Sõnumid Siim Jõgis

Sügisel Eesti presidendiks valitud Kersti Kaljulaid külastas reedel, 3. veebruaril Rapla maakonda. Oma visiidi käigus kohtus ta nii vabakonna esindajate kui ka valdade juhtidega. Näiteks külastas ta Kehtna kutsehariduskeskust, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut Keavas ning Raplas asuvat kultuuriklubi Baas.

EST Intervjuud Wed, 08 Feb 2017 06:12:58 +0000
"President: Meil pole põhjust hirmu tunda", Pärnu Postimees Siiri Erala

Sel nädalal Pärnut külastanud president Kersti Kaljulaid kinnitas, et eestimaalastel pole põhjust tunda end kuidagi alaväärsena ega karta.

EST Intervjuud Fri, 03 Feb 2017 20:00:25 +0000
"Kersti Kaljulaid Delfile: tasakaalukad rahvusvahelised suhted on meie välispoliitika alustala", Delfi Toimetaja Riho Nagel

President Kersti Kaljulaidi sõnul on iga riigi sisepoliitilised valikud selle riigi enda teha ning Eesti püüab säilitada häid suhteid kõigi meie liitlastega, sealhulgas USAga.

EST Intervjuud Wed, 01 Feb 2017 09:00:00 +0000
"President: seaduste ostmine ei ole okei", Sakala Rannar Raba

President Kersti Kaljulaidi hinnangul on vabakondlik tegevus Eestis viimasel ajal jõudsalt arenenud ning aidanud tõelisel kodanikuühiskonnal juurduda. Samas rõhutab ta, et elu ei saa edendada mis tahes vahenditega, olgu eesmärk kui tahes üllas.

EST Intervjuud Sat, 21 Jan 2017 07:26:27 +0000
"24 minuti ja 34 küsimusega presidendile lähemal", Järva Teataja Merit Männi

Mida teha, kui maakonnavisiidil viibival presidendil on leheintervjuuks aega vaid paarkümmend minutit? Fiskaalpoliitikast, regionaalarengu fondidest või perioodirahastustest rääkimiseks on aeg liiga napp ja kotletiküpsetamise teemal ei soovitanud kantselei riigijuhi poole pöörduda. Seega tulid kolmapäeval jutuks teised teemad. Küpsetamine siiski ka.

EST Intervjuud Fri, 20 Jan 2017 20:00:10 +0000
"Kaljulaid: keeldun ütlemast, et Trumpi saamine USA presidendiks on täiendav risk meile", ERR Uudised Mall Mälberg
Toimetas Priit Luts

Eesti riigipea Kersti Kaljulaid ütles intervjuus ERR-ile, et vaatamata USA presidendina ametisse astuva Donald Trumpi väljaütlemistele, pole senini mingit põhjust arvata, et Eesti julgeolekuolukord sellest kuidagi halveneks.

EST Intervjuud Mon, 16 Jan 2017 12:08:04 +0000
"President Kaljulaid: meie riigi ilmalikkus on parim kaitse võõraste religioonide eest", Joonas Hellerma

"Riik on meil ilmalik ja riigikirikut ei ole. Mulle tundub, et just see on meile parim kaitse ka võõraste religioonide eest. Meil ei ole kohustust aktsepteerida nende religioonidega seotud tavasid, kui meie haiglad ja meie koolid on ilmalikud ega tee ühegi religiooni suhtes spetsiaalseid liigutusi, spetsiaalseid kummardusi," märkis president Kersti Kaljulaid ERR-ile antud aastalõpuintervjuus.

EST Intervjuud Tue, 27 Dec 2016 17:40:06 +0000
"President Kersti Kaljulaid: ma nii väga tahaks kõikidele Eestis valgeid jõule ja rahulikku aastavahetust", Harju Elu Andres Tohver

Padise vallas Risti kogudusemajas pastor Annika Laatsi külalisena andis president Kaljulaid Harju Elule pikema intervjuu. Rääkisime maakonnast, jõuludest ning laiemalt ühiskondlikest päevaprobleemidest.

EST Intervjuud Fri, 23 Dec 2016 06:00:03 +0000
"President Kersti Kaljulaid: "Ma ei ole kaotanud võimet mõista, kui keeruline on toime tulla, kui raha ei ole."", Õhtuleht Rainer Kerge

"Üheski riigis – ükskõik kui jõukas see on – ei ole kunagi kõik inimesed oma eluga rahul," arutleb president Kersti Kaljulaid. Vestluse ajal kinnitab ta mitu korda: "Riigi põhifunktsioonid – tervishoid, haridus – tuleb täita."

EST Intervjuud Fri, 23 Dec 2016 01:00:54 +0000
"Maailma väljakutsed on igale riigile üksi olles liiga suured", Postimees Lauri Hussar, peatoimetaja

Eesti rahvas tuleb hoida poliitilistele otsustajatele nii lähedal kui võimalik. Poliitika on eestvedamise kunst, see ei ole meelelahutussektori osa, kinnitab oktoobris ametisse asunud president Kersti Kaljulaid suures aastalõpuintervjuus.

EST Intervjuud Wed, 21 Dec 2016 20:00:11 +0000
"Aasta oodatuim vestlus: Andrusega Kerstil külas", Meie Maa Mart Soidro, Andrus Kivirähk

Mart Soidro kutsus kaasa sõbra Andrus Kivirähki ja käis Kadriorus president Kersti Kaljulaidi usutlemas. Päevapoliitikast räägiti vähe, rohkem ikka maast ja ilmast ning elu põhiväärtustest.

EST Intervjuud Sat, 17 Dec 2016 04:00:49 +0000
"Kersti Kaljulaid: eestlane on igaüks, kes end eestlaseks peab", Maaleht Argo Ideon

President Kersti Kaljulaid ütleb Maalehe aastalõpuintervjuus, et Eesti Vabariik on vaba riik kõigile inimestele, kes siin elavad.

EST Intervjuud Wed, 14 Dec 2016 20:10:37 +0000
"Kersti Kaljulaid: NATO Baltimaade kaitse pole ainult "saapad maapinnal”", Eesti Päevaleht Kaarel Kressa, Brüssel

President Kersti Kaljulaid kohtus eile Brüsselis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, et kõneleda julgeolekuküsimustest.

EST Intervjuud Thu, 08 Dec 2016 20:08:27 +0000
"Kaljulaid: NATO ja EL-i koostöö saab paika nii nagu Eestilegi meeldib", ERR Uudised Johannes Tralla, Brüssel
Toimetas Merili Nael

President Kersti Kaljulaid ütles, et NATO ja Euroopa Liidu koostöö raamistik hakkab paika saama ning kinnitas, et Euroopa Liit ei võta üle NATO rolli.

EST Intervjuud Thu, 08 Dec 2016 17:18:57 +0000
"Digi palauttaa Viron kasvun tielle", Kauppalehti Jorma Pöysä, kirjoittajan muut jutut

Presidentti Kaljulaid: Yhteisestä palveluväylästä kilpailuvaltti Suomen ja Viron yrityksille.

EST Intervjuud Tue, 29 Nov 2016 05:45:11 +0000
President Kaljulaid: the Baltics are not afraid of migrants or Russians President Kersti Kaljulaid's response to the EurActiv article "The Brief: Europe's elites rush to hide behind Mutti's skirts".

EST Intervjuud Tue, 22 Nov 2016 14:34:10 +0000
President Kersti Kaljulaid kutsub inimesi rohkem tuleviku peale mõtlema, Vooremaa Helve Laasik

President Kersti Kaljulaid märkis neljapäeval Vooremaale antud intervjuus, et inimesed ei tohi unustada tulevikku. See tähendab presidendi sõnul rohkem mõtlemist erakondade ideoloogiale, sest tehes valijana otsuseid on see on ainuke meetod, mis võimaldab meil mõista, milliseid otsuseid teevad nad tuleviku ootamatutes olukordades. Lubadused maksta kellelegi viis või kümme eurot ei võimalda selliseid järeldusi teha.

Kui palju Te üldse olete varem Jõgevamaal käinud? On Teil siin oma lemmikkant? On Teil mingi paigaga seotud positiivseid emotsioone?

Olen õppinud Tartu ülikoolis, võimatu on siis mitte käia ka Jõgevamaal. Kas just lemmikkoht, aga Saadjärve äär on ilus, eriti nüüd, kui seal on Jääaja keskus. Mulle meeldib kõige rohkem sild järve peal. Kui ma seal käisin, oli keskuses üsna vähe inimesi, väga mõnus oli lihtsalt istuda silla peal ja vaadata vett.

Millised on Teie esimesed muljed alanud visiidist? Olete juba midagi uut ja põnevat siinsest elust teada saanud?

Ma ei teadnud, et Jõgevamaa gümnaasium on teistmoodi õppemeetoditega, eeskujuks teistele riigigümnaasiumitele. Vaatamata sellele, et olen Huvitava kooli nõukotta kuulunud mitu aastat.

Millest Te omavalitsusjuhtidega rääkisite?

Rääkisime Eesti elust ja tulevikust. Kõik teavad, mis on Eesti presidendi roll põhiseaduse järgi. Seetõttu ei ole mulle väga mõtet esitada väga konkreetsete muredega seotud küsimusi. Mõned siiski olid ja me püüdsime mõelda, kuidas kohapealt saaks neid küsimusi lahendada. Meil oli tore vestlus, ja nii see pidigi olema. Ma tulin rääkima kohalike omavalitsuste juhtidega, innustama neid mõtlema, kuidas haldusreformi sisustada rohkemaga kui kõnelemisega piiridest. Vastasin ausalt kõikidele esitatud küsimustele, nii nagu mina neid asju näen. Mis ei tähenda, et ma saan seda kõike Eestis teha oma käe järgi, aga sellest saavad omavalitsusjuhid kõik väga hästi aru.

Mis Teile uue valitsuse sündimise juures rõõmu valmistab? Olete juba kuulnud ka midagi sellist, mis kurvastab?

Meie põhiseadus paneb mulle kohustuse nimetada peaministrikandidaat, kes loodetavasti saab riigikogus volitused. (Pühapäeval tegi president Jüri Ratasele ülesandeks moodustada valitsus – H.L.) Minu ülesanne on olla kursis ja informeeritud, kuid mitte sekkuda. Olen valvanud selle järele, et ma sisulisest poolest teaksin sama palju kui kõnelejad on tahtnud jagada Eesti avalikkusega. See on nende põhiseadusest tulenev vastutus panna kokku valitsemisprogramm, koostada valitsus ja hakata tööle.

Me ei saa üle ega ümber haldus- ja riigireformist. Uus tekkiv koalitsioon on lubanud nendega jätkata. Eestis on regionaalse arengu erisused Euroopa ühed suuremad ja need kasvavad. Kuidas saaks viia otsustamise ja riigi rahakoti inimestele lähemale? Et inimesed maale jääksid ja linnadesse või hoopis välismaale ei koliks?

Need on erinevad küsimused. Kindlasti on võimalik tuua rahakott otsustamisele lähemale ja anda kohtadel rohkem otsustamise vabadust. See on ka juba tehtud ettepanekute sisu haldusreformis. Usun, et neid tuleb kindlasti juurde. Eesti inimesed saavad aru, et kõige paremini saab oma riiki arendada ka hõredama asustusega piirkondades, toetades vabatahtlikku tegevust. Kohalikud omavalitsused seda ka teevad ja süsteem toimib mitmetes valdkondades, eelkõige kultuuris ja spordis, aga ka sotsiaalteenuste valdkonnas ja selline ongi haldusreformi järgne Eesti.

Meie inimesed tahavad minna ja avastada maailma. Oluline on, et meie elukeskkond säiliks niisugusena nagu ta on täna. Rääkisime ka kohalike omavalitsuste juhtidega, et Eesti elukeskkond tänu oma rohelisusele ja sellele, et meil on isiku administratiivne koormus riigiga suheldes, teiste riikidega võrreldes ulmeliselt madal, on väärtus. Inimesed tulevad siia tagasi. Need, kes on siit läinud väikeste palkade tõttu, tulevad tagasi, kui näevad, et meil on palgatõusu aastad. Viimased aastad on meil olnud palgatõusu aastad. See ongi kõige parem rohi, mis aitab meid hoida Eestis. Kas see aitab neid hoida selles külas, kust nad pärit on? Mingil moel kindlasti. Sest üha vähem on oluline, kust me oma tööd teeme.

Kindlasti ei tohiks administratiivselt tulevikku edasi lükata ja püüda kuidagi lihtsalt rahaliste meetmetega takistada, et inimesed võtavad ise initsiatiivi ja teevad seda, mida nad teha tahavad. Ei tohiks tekitada finantsstiimulit teha pigem vähem, aga teha seda mõnes teises piirkonnas.

Riigikontrolör Alar Karis sõnastas omalt poolt uuele valitsusele kolm punkti, mida võiks silmas pidada – need käsitlevad hirmu eksida, mis pärsib loovust ja innovatsiooni; vajadust keskenduda päriseluprobleemidele, mitte pseudoteemadele ja kolmandaks hinnata ideid nende sisu, mitte esitaja järgi. On need Teie hinnangul olulised punktid? Miks?

Kaks nendest teemadest olid minu ametisseastumise tseremoonial peetud kõnes. Ei tohi unustada tulevikku. See tähendab, et tehes valijana otsuseid, peame mõtlema erakondade ideoloogiale, sest see on ainus meetod, mis võimaldab mõista, milliseid otsuseid teevad nad tuleviku ootamatutes olukordades. Lubadused maksta kellelegi viis või kümme eurot ei võimalda meil selliseid järeldusi teha. Sellepärast peaksime rohkem mõtlema tulevikule ja ideedele. Seda on tänases maailmas väga raske unustada, sest homne pealkiri on ülehomseks kindlasti juba unustatud.

Viimasel ajal on palju räägitud Tartu-Riia raudteeühendusest, raudteeühendustest Eestis. On need nii väikeses riigis ikka mõttekad?

Muidugi on. Raudteetransport saastab vähem ja keskkonna kahjustamise vältimiseks pannakse kogu Euroopas järjest suuremaid koormisi keskkonnakuludele, tuuakse keskkonnakahjud, mida üks või teine transpordiliik põhjustab, hinna sisse. See annab raudteetranspordile maanteetranspordi ees eelise.

Meil on Euroopas liiga vähe põhja-lõuna suunalisi koridore, see ei puuduta mitte ainult raudteevõrke, vaid samamoodi ka näiteks energiavõrke. Euroopa Liit tegeleb selle probleemi lahendamisega. Kui meil on võimalus, siis peame lahendamises kaasa lööma. Rail Baltic ei tähenda, et ühtegi teist liini ei peaks arendama, kui seal on piisavalt huvi ja piisavalt ideid, mida selle liiniga teha. Elu on näidanud, et mitte ükski suur transpordikoridor ei hakka tööle kohe esimesest päevast, kui ta on valmis. Kui vaadata 20-25 aastat ette, siis kõik töötavad. Rail Baltic on peale selle ka oluline eeldus, et saaksime veelgi enam ühendatud Põhjamaade info- ja majandusruumiga. Kui Rail Balticut ei ole, siis pole isegi mõtet unistada Helsingi tunnelist.

Uue majanduskasvu saavutamiseks peaksime Eestis muutuma. Mis Teie hinnangul aitaks meie majandust edasi?

Kui vaatame praegust maksusüsteemi ja meie tööjõu haritust, siis 15-20 aastat tagasi toonaste tulutasemete juures ei oleks võimalik olnud, et meie majandus poleks kasvanud kiiresti, sest lihtsalt kõikidel oli soodne võtta meid tööle, tuua oma tehnoloogia siia ja pakkuda oma sissetöötatud turgu. See tõi meid keskmiste sissetulekutega riigi tasemele. Siit edasi peame ise olema innovatsiooniliidrid. See on meie riigi eelis, et läbi aktiivse riigipoolse pakkumise e-teenuste osas oleme loonud midagi, mis globaalses mõttes on meile konkurentsieelis. Seda tuleb arendada. Sealkandis võib olla meie väljapääs keskmise sissetuleku lõksust, kus me praegu oleme.

Kui palgad kasvavad ja ettevõtete kasumid kahanevad, siis see näitab, et praeguse majandusmudeliga me enam edasi ei liigu. Samas need investeeringud, mis meile tulevad, ongi meie tulevikuettevõtjad. Nemad ei ole seotud tuhande euro kanti jääva keskmise palgaga, nad ei lähe siit ära, kui keskmine tõuseb 1300 euroni.

See muutumise protsess juba toimub ja meil on oma konkurentsieelised. Mina usun, et kui me oleme restruktureerimise perioodi üle elanud, näeme kasvu. Kui vaatame globaalset maailma ja sealset sissetulekute taset, ning et logistikateenus on üha odavam ja üha paremini kättesaadavam, siis ühtlustumine ei toimu pidevalt ainult ülespoole. See ei tähenda, et kui maailmamajandusel läheb väga hästi, siis kõik hakkavad teenima Soome palka. Ühtlustumine toimub keskmise taseme poole. Kui vaadata Kesk-Euroopa inimeste tulutasemeid, siis arvestades, et sealsed kulud kinnisvarale on palju kõrgemad kui meil, ei erine nende elujärg oluliselt meie omast. Absoluutselt rikkaid ühiskondi pole olemas.

Kuidas võiksime soolises võrdsuses õppida Lääne-Euroopa vigadest? On meil juba praegu täheldatavad suundumused/protsessid, mis seda võimaldaksid?

Ühelt poolt oleme õppinud ja teisalt on ka ajastus meie jaoks parem kui oli nende jaoks. Kui Lääne-Euroopas kutsuti naised tööle ja öeldi, et võite teha kõiki töid võrdselt meestega, siis tegelikult pakuti neile lihtsalt võimalust loobuda naine olemast ja hakata sisuliselt meesteks. Seda paljud naised kasutasid ja see viis sündimuse väga nukra tasemeni väga paljudes riikides. Olukord on pisut parem seal, kus lastehoid on väga hästi tagatud. Selline riik on Prantsusmaa, kus põhimõtteliselt on oma lapsele võimalik riigi kulul osta teine ema ja teha ise tööd. See pole meie tee. Meie emad pole nõus, nad tahavad ise oma lapsi kasvatada. Mis veel olulisem, meie isad tahavad ka oma lapsi kasvatada.

Töö iseloom muutub 21. sajandil on vähem siduvaks. Noored ei otsi pidevat rakendust üheksast viieni, nad teevad väga paljusid asju erinevatele tööandjatele, erinevates ööpäeva osades, vahetavad väga sageli töökohti ja ameteid. See käib neil kuidagi loomulikult. Riik saab märgata, et see nii on ja teha nii, et maksude ja toetuste süsteem ei diskrimineeriks sellist käitumist. Et näiteks inimene, kes saab palka kolmel kuul aastas, ei jääks sellepärast ilma sotsiaalsete tagatisteta, kuigi sotsmaks võetakse palgast maha. Inimene, kes saab oma sissetuleku mitmelt tööandjalt vähesel määral, siis ükski süsteem ei tohiks teda halvemini kohelda. Et lapsega kodus olev ema või isa ei kaotaks emapalgas, kui tal õnnestub teenida ükskõik kui palju kõrvalt juurde. Et tööandjatel tekiks arusaam, et ei ole vahet kas nad on tööle võtnud noore ema või isa, lapsega võib koju jääda nii üks kui teine. Seda viimast teevad meie noored aina paremini, muus osas peab riik kaasa aitama.

Elasite ja töötasite kaua Luksemburgis. Kui võrrelda Eesti ja Luksemburgi tavakodaniku elu, siis mis silma jäi.

Tallinn on puhtam kui Luksemburg, panin tähele sellel suvel. Meil pole kunagi poes nii palju rahvast kui on Luksemburgis, sest meie poed on kauem lahti. Tavainimese elu on üsna sarnane. Oluline erinevus on võimaluste piiratus mis puudutab seda, mida teha laupäeval või pühapäeval. Seal lihtsalt ei ole ruumi. Suvel peab järve äärde nagunii pileti ostma, aga ega seal ka kohta pole. See on meie elukvaliteedis midagi niisugust, mida on raske rahanumbritesse arvestada, aga mida iga eestlane, kes on kolm kuud elanud Kesk-Euroopas, otsekohe taipab. Tänavatel meil jalakäijatele ummikuid ei ole.

On Luksemburgis asjaajamine keerulisem kui Eestis?

Ametiasutused on lahti kella 9st kuni 17ni, lõunavaheaeg 12-14. Nad küsivad iga kord sama paberit, mille üleeile mõnda ametiasutusse viisid. Enamik asjaajamisest käib paberil. Elektrooniliselt asjaajamine tähendab allkirjastatud dokumendi pdf-i, mille saab saata e-kirja teel. See on eestlasele kujuteldamatu, mida tuleb teha arenenud Euroopa riikides, kellel on ressursse aparaati üleval pidada. Eestlasele on harjunud süsteem, otsemakse haigekassa ja raviasutuse vahel, mida Kesk-Euroopas üldiselt ei ole. Iga arstilkäik toob kaasa arve, selle tasumise, haigekassale paberi täitmise, arve maksekorralduse, soovitavalt pangatempliga, aga viimasel ajal aktsepteeriti ka internetiülekannet, täitmise, et palun tagasi maksta 80 protsenti arvest. Inimese rahakotis on niikaua auk, kui süsteem paar kuud asja arutab. Ja nii iga kord kui arsti juures käia.

Kuidas inimesi sealt tagasi tulema meelitada? On see üldse reaalne? Kuidas viia nendeni Eesti eelised?

Kui siinne tulutase võimaldab, siis tullaksegi tagasi.

Mis Teile arengutest kogu maailmas kõige rohkem praegu muret teeb? Mida jälgite maailma poliitikas kasvava ärevusega?

Kõige akuutsem mure on meie piirkonnas julgeolek, tegelikult kogu Euroopa jaoks. Olen kaugel sellest, et arvata, et Venemaa valmistub NATOT kuidagimoodi ründama. On oluline, et Venemaa asuks täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja lõpetaks oma rahva hullutamise aktiivsusega välismaal ja suudaks pigem tegeleda riigisiseste sotsiaalsete probleemidega. Kahtlemata on meie võimalus mõjutada seda ainult koos oma Euroopa partneritega. Ja siis ka ainult seda osa, mis puudutab Venemaa rahvusvahelist käitumist. Siseriiklik poliitika on kahtlemata iga riigi enda asi. Nii ka Venemaal.

Aga kui kutsutakse Moskvasse?

Siis annan sellest meie Euroopa partneritele teada, tõenäoliselt teeb seda välisministeerium. Küsime, kes veel on kutse saanud. Ja siis me kõik koos arutame. Taoline kutse meile juba esitati. Riigid arutasid seda omavahel ja leidsid, et pole põhjust spetsiifiliselt neid küsimusi arutama minna. Oluline on mõista, et Venemaa huvi on jagada Euroopa regioonideks ja püüda tegeleda erinevate regioonidega. Näiteks rääkida Balti piirkonna julgeolekust. Meil pole põhjust seda teha. NATO kaitse ja julgeolek on jagamatu. Pole olemas spetsiifilist Läänemere probleemi julgeoleku mõttes. Meie huvides on seda ühtsust ja arusaama hoida ja mitte lasta süveneda mõtetel, et kuidagi on vaja tegeleda spetsiifilise regiooniga.

Kersti Kaljulaiu elukäik

*Sündinud 1969. aasta 30.detsembril Tartus

*1992 lõpetas Tartu ülikooli loodusteaduskonna geneetika erialal

*2001 kaitses magistrikraadi TÜ majandusteaduskonnas

*Aastatel 1999-2002 oli Mart Laari majandusnõunik

*2002-2004 Eesti Energia Iru elektrijaama finantsdirektor ja direktor

*2004-2016 Euroopa kontrollikoja liige

*Kuku raadio keskpäevatunni kaasautor 2002-2004 ja Eurominutite toimetaja 2007-2016

*Tänavu 10. oktoobrist Eesti Vabariigi president

*2016 pälvis Riigivapi teenetemärgi keti

*Abielus, nelja lapse ema

Intervjuu Vooremaa kodulehel.

EST Intervjuud Tue, 22 Nov 2016 05:22:04 +0000
"President Kaljulaid on sõnausuline", Põhjarannik Teet Korsten

Põhjarannikul oli au teha üks esimesi maakeelseid intervjuusid president Kersti Kaljulaidiga − tema esimese riigisisese visiidi lõpus. Visiidi käigus külastas ta Lääne- ja Ida-Virumaad. Presidendil endal on selge maailmavaade ja ta soovitab ka erakondadelt rohkem ideoloogia kohta aru pärida.

EST Intervjuud Thu, 03 Nov 2016 10:05:03 +0000
"Kersti Kaljulaid: püüan alati iseendaks jääda", Virumaa Teataja Aarne Mäe

Üleeile Lääne-Virumaal visiidil käinud president Kersti Kaljulaid ütles Virumaa Teatajale antud intervjuus, et Eesti poliitikas on suurimaks probleemiks see, et liigselt halvustatakse inimesi, kes tahavad poliitikas kaasa rääkida.

EST Intervjuud Fri, 28 Oct 2016 19:00:57 +0000
President Kaljulaid Leedu Delfile: visiit Venemaale ei saa kunagi olema minu otsus, Delfi Mindaugas Jackevičius

Vilniuses visiidil viibinud president Kersti Kaljulaid ütles intervjuus Leedu Delfile, et esilekerkivatele geopoliitilistele ohtudele on kõige parem vastu seista, hoides ühte liitlastega nii Euroopas kui ka NATO-s.

Kaljulaid sõnas Leedu Delfile, et Eesti edu põhineb julgusel reforme läbi viia ja riigi efektiivsel valitsemisel.

Leedu Delfi märkis kõigepealt, et Kaljulaid on Eesti esimene naispresident ja esimene nii noor president ning küsis talt seejärel, miks tulevad Eestis erinevalt Leedust võimule nii noored poliitikud nagu tema või peaminister Taavi Rõivas.

„Esiteks ei pööra ma kunagi tähelepanu inimese vanusele või soole ega mõtle sellest kunagi. Kõik otsustab pädevus. Kui inimesed on pädevad, ei ole tähtis, kes nad on – mehed, naised, vanad, noored, linnast või maalt. Inimeste selline jagamine ja nende üle otsustamine on täiesti kunstlik. Ma ei tee seda põhimõtteliselt kunagi," vastas Kaljulaid.

Eesti ja Leedu suhete iseloomustamiseks ütles Kaljulaid, et kahel riigil on ühesugune arusaam geopoliitilisest olukorrast, majanduslikust olukorrast Euroopa Liidus ja selle arengust, kaubandusest, partnerlusest ja nii edasi.

Leedu Delfi viitas Eesti püüetele esitleda end Põhja- või Skandinaavia maana ning küsis, kuidas näeb Kaljulaid Eestit ja Leedut geopoliitilisest seisukohast.

„Mulle on alati meeldinud kasutada väljendit Põhja Benelux. Põhja Beneluxi alla arvaksin ma kõik riigid Läänemere ümber, isegi üldisemalt – tänapäevased Euroopa riigid, kellel on lähedased vaated vabaturumajandusele, ülemaailmsele arengule, riigikaitsele ja julgeolekule.

Mõned inimesed tahavad näha etiketti – Põhjamaa, Baltimaa või Põhja-Euroopa maa. Seda pole vaja. Need riigid, kellega me töötame üheskoos, teeme koostööd, kooskõlastame seisukohti, koonduvad niigi kokku. See on kõige tähtsam. Kui keegi identifitseerib mõnda rahvast Balti rahvaks või Põhjamaade rahvaks, tundub see mulle mittevajalikuna.

"Kõik Venemaad puudutavad sammud tuleb partnerite ja liitlastega hoolikalt koordineerida ja läbi mõelda. See ei saa kunagi olema minu otsus.

Kõik kolm maad – Eesti, Läti, Leedu – kannatasid Nõukogude okupatsiooni all. Põhjamaadel olid neil aastail suurepärased võimalused majanduslikuks arenguks, sotsiaalhoolekandeks ning nad liikusid meist märksa kaugemale. See aga ei ole tähtis – me peame tegema seda, mida nemad tegid, minema sarnast teed, kuid mitte kopeerima, sest nii kaugele ei jõua. Mis tõesti võiks olukorda muuta – tuleb olla innovatsiooni liider. Tähtis on see, mitte etikett," lausus Kaljulaid.

Küsimusele, kuidas ta kavatseb töötada Venemaa suunal, vastas Kaljulaid, et samamoodi nagu seni, teha riigikaitse alal koostööd partnerite ja liitlastega. „Lisaks sellele diplomaatiline koostöö. Ma arvan, et on väga mõistlik usaldada meie Euroopa partnereid ja liitlasi NATO-s. Ma arvan, et terve mõistusega lähenemine olukorrale suhtlemisel ettearvamatu naabriga, kes murrab rahvusvahelisi kohustusi, ei pea sõna, isegi kui need on 20 aastat tagasi antud lubadused – ma pean silmas Ukrainat. Meil on vaja ühtehoidmist liitlaste ja partneritega. Selle ühtehoidmise abil saab kõige paremini reageerida esilekerkivatele geopoliitilistele ohtudele," ütles Kaljulaid.

Võimaliku visiidi kohta Venemaale ütles Kaljulaid, et kõik Venemaad puudutavad sammud tuleb partnerite ja liitlastega hoolikalt koordineerida ja läbi mõelda. „See ei saa kunagi olema minu otsus," teatas Kaljulaid.

Leedu Delfi märkis, et teadlaste hinnangul on Eestis pärast okupatsiooni muutused toimunud kergemini ja paremini, ning palus Kaljulaidil öelda Eesti edu kolm põhjust.

„Kõige tähtsam oli ilmselt julgus võtta vastu otsuseid kohe pärast 1990. aasta reforme. Ma räägin väga lihtsast maksusüsteemist, lihtsast valitsemissüsteemist, aga lisaks sellele on see ka toetus digitaalarengule, lähtudes ühiskondlikest algatustest. Väärikas koostöö erasektoriga digitaalmajanduse vallas – kõik see aitas meil saada selles valdkonnas innovatsiooni liidriks. Ma arvan, et alates 1990. aastast on meil efektiivselt valitsetud riik. Meil on ka vaba meedia. Meil on küllaltki hea haridussüsteem, meie alghariduse omandavad võrdselt hästi lapsed igast sotsiaalsest keskkonnast. Süsteem ei ole diskrimineeriv, ta on ühtne, sõltumata sellest, kes on teie vanemad ja millised on nende palgad. Eestis võite te saada hea hariduse. Ma arvan, et kõik need faktorid on viinud selleni, kus me praegu asume. Aga ma ei taha öelda, et meie naabrid teeksid vastupidiselt. Ausalt öeldes on meie vahel palju sarnasusi. Näiteks Eesti on Maailmapanga reitingus Doing Business 12., aga teie 21. kohal. See on praktiliselt üks ja sama. On olemas erinevad põhjused, miks riigid teevad sama asja erinevalt. Selle määravad ka traditsioonid ja keskkond. Aga õppimine on väga tähtis. Me võime Leedult samuti palju õppida – näiteks olete teie juba olnud Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja, meie aga alles valmistume. Nii et selle näitaja poolest olete te ees. Ja kui me vaatame tehnilisemalt, siis sissetulekute madalama taseme tõttu olete te praegu ligitõmbavamad otseinvesteeringutele välismaalt. Mõned aastad tagasi olime ka meie samas olukorras, aga võtsime kasutusele euro, ka teie läksite seda teed ja saite meie ees konkurentsieelise. Nii ei peaks te kunagi rääkima, et üks riik on leidnud parema universaalse viisi asjade ajamiseks võrreldes teisega, kuni mõlemad riigid teevad seda demokraatlikult, õiguspäraselt ja tasuta. See on tähtis. Arengu aspektid on tähtsad, aga nad kasvavad välja põhivabadustest. Iga riik areneb oma tempos. Ja see on ühiskond, meie inimesed, kes ütlevad poliitikutele, millist teed mööda edasi minna. Selle reaalsusega tuleb leppida," rääkis Kaljulaid.

Leedu Delfi mainis, et Eesti on Lätist ja Leedust eespool mõnedes inimõiguste valdkondades, näiteks samasooliste kooselude legaliseerimises, samas kui Leedus keeldub seim seda küsimust isegi arutamast. Miks oli see Kaljulaidi arvates Eesti jaoks tähtis?

„Ma arvan, et kõige lihtsam viis seda inimestele seletada, oli öelda, et mitte midagi neilt ära ei võeta. See lihtsalt lubab mõnedel inimestel reguleerida oma olukorra. Niisiis milleks protesteerida? Loomulikult, võime see otsus vastu võtta sõltub ühiskonna valmisolekust. Ei tohi minna liiga kaugele ette, kui ühiskond ei ole valmis seda vastu võtma, ning see on võti pea iga vaidlusaluse poliitilise otsuse puhul. Jah, te peate juhtima, aga peate olema veendunud, et ei jookse ühiskonna eest ära," vastas Kaljulaid.

Artikkel Delfi kodulehel.

EST Intervjuud Fri, 28 Oct 2016 04:14:09 +0000
"Kersti Kaljulaid: Let's talk about the Nordic Benelux", Imants Frederiks Ozols, LTV Panorāma

As the Baltic states have so many similarities, they need to work closely together. Instead of using loaded terms like "Nordic" or "Baltic", Estonia's new president wants to talk about a "Nordic Benelux", referring to likely-minded countries on the northern rim of the EU, Estonia's president Kersti Kaljulaid said in an interview with LTV's Imants Frederiks Ozols.

EST Intervjuud Tue, 25 Oct 2016 08:10:31 +0000
"Viron uusi presidentti puhuu Niinistölle suomea ja henkivartijoilleen venäjää - mutta mitä hän ajattelee Venäjän aggressiivisuudesta?", Helsingin Sanomat Kaja Kunnas

Viron uusi presidentti puhuu Niinistölle suomea ja henkivartijoilleen venäjää – mutta mitä hän ajattelee Venäjän aggressiivisuudesta?

Talsinki-ihminen Kersti Kaljulaid tekee torstaina ensimmäisen ulkomaanmatkansa Suomeen. HS julkaisee presidentin ensimmäisen haastattelun ulkomailla.

EST Intervjuud Thu, 20 Oct 2016 02:54:25 +0000
"Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele", Eesti Päevaleht Kersti Kaljulaid
Eesti Päevaleht

Eesti Päevaleht avaldab muutmata kujul presidendikandidaat Kersti Kaljulaidi seisukohad, mille ta kirjalikult eile ajakirjandusele saatis. Eesti Päevaleht märkis ära mõned tähelepanuväärsed kohad ja lisas kommentaarid.

EST Intervjuud Fri, 30 Sep 2016 09:03:13 +0000
"Ülevaade: Kersti Kaljulaiu arvamuslood ja intervjuud Postimehes", Postimees Liisa Tagel, arvamustoimetaja

Koondasime kokku presidendikandidaadiks tõusnud Euroopa kontrollkoja liikme Kersti Kaljulaiu Postimehes avaldatud arvamuslood ja temaga tehtud intervjuud.

EST Intervjuud Thu, 29 Sep 2016 00:16:33 +0000
"Rääkides Eestist", Postimees Kersti Kaljulaid, Euroopa Kontrollikoja liige

Eesti tulevik on koos Põhjamaadega, kirjutab Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid.

EST Intervjuud Tue, 26 Jul 2016 08:02:32 +0000
"Avalikust teenusest 21. sajandil", Postimees Kersti Kaljulaid, Euroopa Kontrollikoja liige

Eelmise aasta lõpus toimunud TEDx Toompea jutupeol sai kõneldud avalikest teenustest. Mõte lõppes sealkandis, et kiiresti muutuvas maailmas on raske hakkama saada aeglase ja rahuliku avalike teenuste arenguga nii, nagu me seda senini näinud oleme. Nagu alati, kui on miskit kurta, tuleb pakkuda lahendusi. Isiklikult tundub mulle mõistlik anda avalike teenuste osutamine niipalju kui võimalik era- ja vabasektori kätesse.

EST Intervjuud Tue, 12 Apr 2016 08:59:29 +0000