Intervjuud, artiklid https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud Wed, 12 Aug 2020 09:38:07 +0000 Joomla! - Open Source Content Management et-ee „Ich habe Verständnis für das, was Schweden getan hat“, Welt https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/16097-ich-habe-verstaendnis-fuer-das-was-schweden-getan-hat-welt https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/16097-ich-habe-verstaendnis-fuer-das-was-schweden-getan-hat-welt Estlands Staatschefin Kersti Kaljulaid sorgt sich um die Sicherheit vor Nachbar Russland. Donald Trump verzeiht sie deshalb seine Ausfälle gegen Europa – das ihre Erwartungen nicht in allen Bereichen erfüllt. Auch bei Corona hat sie eine ungewöhnliche Einstellung.

Die estnische Präsidentin Kersti Kaljulaid ist ungefähr so lange im Amt wie Donald Trump – und seither fordert sie, dass Europa sich besser gegen Russland rüstet. Im Gegensatz zu Deutschland gibt ihr Land jedes Jahr deutlich mehr als zwei Prozent der Wirtschaftsleistung für Verteidigung aus – wie vom US-Präsidenten eingefordert.

WELT: Frau Präsidentin, wir wollen über Europas Verteidigung sprechen. Aber zunächst muss man sagen: Die größte globale Bedrohung derzeit heißt Corona. Was ist die beste Abwehrstrategie gegen eine mögliche zweite Welle?

Kersti Kaljulaid: Vor allem sollten wir unseren Bürgern vertrauen. Ich habe in gewisser Weise Verständnis für das, was Schweden getan hat: Das Land hat seine Bürger informiert und ihnen vertraut. Das sollten wir alle tun. Freie Bürger können selbst Entscheidungen treffen, die es uns ermöglichen, die Volkswirtschaften nicht wieder komplett herunterfahren zu müssen.

WELT: Ihr Land hatte in der ersten Welle strengen Maßnahmen ergriffen wie die meisten Staaten. Wie schwerwiegend sind die wirtschaftlichen Folgen?

Kaljulaid: Das wissen wir noch nicht. Es ist noch zu früh, um das Ausmaß des Abschwungs zu bestimmen. Ich würde aber nicht sagen, dass wir es viel besser machen als andere. Bevor wir uns gegenseitig gratulieren, sollten wir zugeben, dass wir ein bisschen Glück hatten und vorgewarnt waren.

]]>
EST Intervjuud Wed, 15 Jul 2020 08:46:03 +0000
President: ERJK-l on eneseregulatsiooni organina suur väärtus, ERRi Esimene Stuudio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/16055-president-erjk-l-on-eneseregulatsiooni-organina-suur-vaeaertus-erri-esimene-stuudio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/16055-president-erjk-l-on-eneseregulatsiooni-organina-suur-vaeaertus-erri-esimene-stuudio

President Kersti Kaljulaid ütles, et erakondade rahastamise järelevalve komisjonil (ERJK), mida koalitsioon soovib kaotada, on väga suur väärtus eneseregulatsiooni organina ning komisjoni ülesannete üleviimine riigikontrollile teeks viimase töö keerulisemaks.

Kaljulaid rääkis ETV saates "Esimene stuudio", mida tema arvab ERJK likvideerimise plaanist.

"Selle asjaga on kaks probleemi. Võtame kõigepealt riigikontrolli. Pole ilma asjata põhiseadusesse kirja pandud, mis on riigikontrolli fukntsioon. See on määratud põhiseadusliku institutsioonina ja funktsioonina selleks, et ei oleks võimalik sinna korvi loopida tegevusi, mis võivad tema põhiülesannet kas ähmastada või muuta keerulisemaks. Mulle nüüd tundub, et pakutud muudatus teeks riigikontrolli töö tulevikus keerulisemaks. Lisaks kõik need tehnilised probleemid, mis tulenevad sellest, et riigikontroll saab ju kontrollida eelarvevahendite kasutamist, aga mitte erasektorist tulnud vahendite kasutamist. /.../ Minu jaoks on see arusaamatu, kuidas seda saaks korraldada. Ma toetan Janar Holmi, kes olnud mures selle muudatuse pärast, selles mures," rääkis president.

]]> EST Intervjuud Tue, 23 Jun 2020 04:38:47 +0000 Nädala Tegija, Kuku raadio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/16054-naedala-tegija-kuku-raadio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/16054-naedala-tegija-kuku-raadio Nädala Tegija stuudios oli president Kersti Kaljulaid. Räägiti muuhulgas sellest, mida on Eesti ja maailm õppinud koroonakriisist ja kuidas läheb Eesti valitsejatel. Saatejuht Hindrek Riikoja.
Saadet saab järelkuulata siit: https://router.euddn.net/media.kuku.ee/nadalategija/nadalategija20200619.mp3

]]>
EST Intervjuud Fri, 19 Jun 2020 05:19:42 +0000
Kersti Kaljulaid: vaesus on lastega naise nägu, Lõuna-Eesti Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/16029-kersti-kaljulaid-vaesus-on-lastega-naise-naegu-louna-eesti-postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/16029-kersti-kaljulaid-vaesus-on-lastega-naise-naegu-louna-eesti-postimees Valgamaad külastanud president Kersti Kaljulaid ütles, et see on juba suur asi, kui me vaatame peeglisse, aga teha on veel palju. Ta tõdes, et kriis võimendab trende ning sotsiaalteemadele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.

Oleme intervjuud tegemas Otepää vallavanema kabinetis. Mis teile seostub sõnaga «Otepää»?

Sport minu jaoks eelkõige. Tehvandi ja kõik see. Aga kindlasti ka künklik maastik.

Kas te sel korral jõudsite ka ratta selga?

Seekord ei. Aga kuna ei olnud ju võimalik ringi käia, olin aprillis üheksa päeva tütre juures – ta oli linnast ära Nõo lähedal – ja siis küll me sõitsime selle üheksa päevaga kokku üle 600 kilomeetri. Kõik need teed ja rajad said läbi käidud. Siin on väga tore rattaga sõita.

Aga milline on teie enda otsene seos Valgamaaga?

Mul ei ole Valgamaaga väga otsest seost. Mu emapoolne suguvõsa on Helme mulgid, vanaemal oli palju õdesid. Aga kahjuks need vanaema õed, kes elasid kohtades nimega Puka ja Aakre, olid selleks ajaks, kui mina sündisin või vähemalt mida mäletan, juba meie hulgast lahkunud.

]]>
EST Intervjuud Wed, 10 Jun 2020 08:23:56 +0000
President Kaljulaid: kriis tõi esile selle, mis niigi olemas oli, Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/16021-president-kaljulaid-kriis-toi-esile-selle-mis-niigi-olemas-oli-postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/16021-president-kaljulaid-kriis-toi-esile-selle-mis-niigi-olemas-oli-postimees Eriolukord kestis Eestis 66 päeva. Hingame nüüd juba kolmandat nädalat sisse piirangutest vabanevat õhku. President Kersti Kaljulaid (50) vaatab tagasi erakordsele ajale töö juures, Kadriorus. Tema hinnangul ei loonud kriis uusi trende, vaid tõi ennegi olemas olnu teravamalt esile.

]]>
EST Intervjuud Mon, 01 Jun 2020 04:41:31 +0000
President Kersti Kaljulaid: Saaremaad pole vaja peljata, Saarte Hääl https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15994-president-kersti-kaljulaid-saaremaad-pole-vaja-peljata-saarte-haeael https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15994-president-kersti-kaljulaid-saaremaad-pole-vaja-peljata-saarte-haeael Eriolukorra lõppedes esimese asjana Muhu- ja Saaremaale visiidi teinud president Kersti Kaljulaid ütles vahetult enne Saaremaalt lahkumist Saarte Häälele antud intervjuus, et nüüd on tema süda rahul. Ta sai kaks kuud kestnud kriisis ennastsalgavalt tegutsenud inimestele isiklikult aitäh öelda.
▶ Loona mõis, kus me asume, on Vilsandi rahvuspargi keskus. Teie saarlasest vanaisa Theodor Kaljulaid kirjutas 1936. aastal Vilsandi esimese matkajuhi. Selline huvitav ühine joon.
Jah, ta tegeles Tallinnas saarlaste seltsiga ja propageeris juba tol ajal siseturismi Saaremaale. Eks ma püüan nüüd olla tema vääriline ja anda oma panust ajal, mil Saaremaa jälle väga vajab turiste.

]]>
EST Intervjuud Thu, 21 May 2020 09:25:37 +0000
Kersti Kaljulaid: ma olen suhteliselt kasutu vanaema, ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15993-kersti-kaljulaid-ma-olen-suhteliselt-kasutu-vanaema-err https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15993-kersti-kaljulaid-ma-olen-suhteliselt-kasutu-vanaema-err

Emadepäeval oli saates "Hommik Anuga" külas nelja lapse ema ja kolme lapse vanaema president Kersti Kaljulaid, kes rääkis oma ema- ja vanaemarollist ning sellest, kuidas praegune eriolukord on nende pereelu mõjutanud. Ta tõdes, et tema lapsed on tema kõige paremad sõbrad, kuigi ta peab end vanaemana suhteliselt kasutuks.

Kaljulaid tunnistas, et neile ei tundunud isegi pereringis praegusel ajal mõistlik koguneda. "Tütar on oma lastega hoopis Lõuna-Eestis ja teeb kaugtööd. See tundus lihtsam kui olla kolme väikese lapsega Tallinnas, kus mänguväljakud on suletud."

Kuigi ta oma tütre Silja peret emadepäeval ei näe, leiab ta oma emaga kohtumiseks võimaluse vabas õhus.

]]> EST Intervjuud Sun, 10 May 2020 09:22:30 +0000 President Kaljulaid: kõige hullem on see, kui hakatakse kinni hoidma eilsest majandusest, Äripäev https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15977-president-kaljulaid-koige-hullem-on-see-kui-hakatakse-kinni-hoidma-eilsest-majandusest-aeripaeev https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15977-president-kaljulaid-koige-hullem-on-see-kui-hakatakse-kinni-hoidma-eilsest-majandusest-aeripaeev See, kuidas praegusele kriisile reageeritakse, on kindlasti nende inimeste maailmavaate nägu, kes poliitilisi otsuseid teevad. President Kersti Kaljulaid soovitas valijatel tähelepanelikult jälgida, millised need valikud on.

President rääkis intervjuus Äripäeva peadirektorile Igor Rõtovile veel sellest, milliseks võib kujuneda meie kriisist väljumine ning arutles automaksu võimaliku kehtestamise ja ka võõrtööjõu probleemi üle. Rahvuslikule kokkuleppele soovitab ta jõuda selles, kuidas reguleerida andmete kogumist ja kasutamist.

]]>
EST Intervjuud Fri, 08 May 2020 02:42:45 +0000
President Kaljulaid tegi virtuaalse maakonnavisiidi Hiiumaale, Hiiu Leht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15976-president-kaljulaid-tegi-virtuaalse-maakonnavisiidi-hiiumaale-hiiu-leht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15976-president-kaljulaid-tegi-virtuaalse-maakonnavisiidi-hiiumaale-hiiu-leht President Kersti Kaljulaid oli eile Hiiumaa visiidil, kuid ei sõitnud kohale eskorditud ametiautoga, vaid tuli virtuaalselt - läbi arvutiekraani. Pealelõunal andis president intervjuu Hiiu Lehele ja allakirjutanul oli unikaalne võimalus vestelda vabariigi presidendiga oma kodus, töölaua taga.
Hiiumaa külastus oli kuues virtuaalne visiit ja president avaldas lootust, et loodetavasti saab ta peagi hakata käima päris visiitidel.

]]>
EST Intervjuud Fri, 08 May 2020 02:37:11 +0000
Kaljulaid: Eesti lõi küberohtude teemaga ÜRO julgeolekunõukogus pretsedendi, ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15974-kaljulaid-eesti-loi-kueberohtude-teemaga-uero-julgeolekunoukogus-pretsedendi-err https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15974-kaljulaid-eesti-loi-kueberohtude-teemaga-uero-julgeolekunoukogus-pretsedendi-err

President Kersti Kaljulaid kinnitas, et Eesti saab ÜRO julgeolekunõukogu eesistujana organisatsioonis oma teemasid tõstatada ning ei pea ellu viima vaid etteantud päevakorda. Näiteks lõi Kaljulaidi sõnul Eesti küberohtude küsimuse viimisega nõukokku seal pretsedendi.

Kaljulaid ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et Eesti ei pidanud ootama isegi oma eesistumiseni julgeolekunõukogus, et viia sinna arutlusele küberohtude teema.

]]> EST Intervjuud Mon, 04 May 2020 02:15:10 +0000 Kersti Kaljulaid: Piirangutega pole kärbitud õigust kritiseerida ega küsida, Pärnu Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15975-kersti-kaljulaid-piirangutega-pole-kaerbitud-oigust-kritiseerida-ega-kuesida https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15975-kersti-kaljulaid-piirangutega-pole-kaerbitud-oigust-kritiseerida-ega-kuesida President Kersti Kaljulaid tegi neljapäeval virtuaalvisiidi Pärnumaale. Kõneldes e-tunnis üle 100 õpilasega, tuli presidendil vastata abituriendi küsimusele, kas eriolukorras võib minna tänavale meelt avaldama. Pärnu Postimehele antud videointervjuus toonitas riigipea, et viiruse levikule piiri panemiseks kehtestatud kogunemiskeeld ei võta inimestelt õigust küsimusi esitada, otsustajaid kritiseerida ega oma meelsust väljendada.

​Olete täna (intervjuu toimus neljapäeval) meie kandi inimestega palju suhelnud, millise tervise juures Pärnumaa on?
Jaa, ma olen tõepoolest rääkinud Pärnu linnapea, Põhja-Pärnumaa vallavanema ja ettevõtjatega. Muidugi on praegusel kriisiajal palju muresid, aga mitte ainult.

Ettevõtted, mille esindajatega ma täna kohtusin (Metsä Wood ja Scanfil, S. E.), kuuluvad suurtesse kontsernidesse ja tunnevad ennast võrdlemisi turvaliselt. Hea teada, et Pärnu kandis, kus on hästi suur turismitööstuse osakaal, leidub tootmisettevõtteid, millel praegu ei ole mingit kriisi. Ja kui see kriis ka nendeni jõuab, on neil kontsernisisesed meetodid, et tulla toime.

Globaalsetesse tarneahelatesse kuulumine on mõnikord väga-väga kasulik. Sa ei jää mures üksinda.

Samamoodi oli tore kuulda, et õmblusettevõtjad ei istu, käed rüpes: kui Rootsi kleite toota ei saa, võib õmmelda kitleid hooldekodude varustamiseks.

Majandus kohaneb alati. Aga inimeste pärast tuleb muret tunda. Majanduse kohanemine tähendab sageli töökohtade vähenemist ja siis on riigi ülesanne tulla selle sotsiaalse koormusega toime. Siin saab tõmmata paralleeli ühiskonnaõpetuse tunniga, mille Pärnumaa noortele andsin. Seal rääkisimegi kriisi näitel ühiskonnakordade erisusest. Mille poolest erineb Ameerika elukorraldus euroopalikust, kuigi mõlemad on demokraatlikud vaba turumajandusega riigid? Mille poolest erinevad totalitaarsed režiimid demokraatlikest, näiteks Hiina ja Euroopa?

Kuulasin seda ühiskonnaõpetuse tundi pealt ja demokraatia teema jäi ka minule kõrvu. On tuntud muret, et eriolukord ohustab demokraatia toimimist: riigikogu ja kohalike volikogude töö on raskendatud, kriisi juhtivate organite otsuste üle arutlemine näib justkui keelatud. Kas mure demokraatia pärast on põhjendatud?
Kui te koolitundi kuulasite, siis te viimasele küsimusele juba vastust teate. Meil on keelatud rahvakogunemised, mitte oma meelsuse väljendamine. Täpselt nii tuleb sellest aru saada. Rahvakogunemised ja massidemonstratsioonid ei ole keelatud selle pärast, et eriolukorra ajal oleks keelatud oma meelsust väljendada, vaid selle pärast, et me ei levitaks nakkust. Ei maksa segi ajada neid nüansse.

Kindlasti on asjakohane kõikvõimalik kriitika minu ja kõigi teiste otsustajate pihta selles riigis.

Ajakirjandus on meil endiselt vaba, tegemaks oma tööd hästi. Aga selle vabaduse kasutamine praegusel ajal tähendab, et ajakirjanikud võtavad teatud riske. Eilegi (kolmapäeval, S. E.) oli meie maja kaameramehi täis, kui jätsin välja kuulutamata ühe seaduse (päästeseaduse ja relvaseaduse muudatused, S. E.). Ühiskonnaelus osalemine kätkeb endas praegu riske ja mul on väga hea meel, et ajakirjanduses leidub neid inimesi, kes seda teevad.

Minu arust demokraatiat kaitsebki see, et inimesed leiavad: oot-oot, praegu on hulk minu vabadusi ära võetud. Ja piirangute rikkumine on isegi karistatav, mitte küll väga karmilt, aga siiski. Me näeme sellegipoolest, et demokraatlik riik ei hakka totalitaarsete meetmetega neid piiranguid rakendama. Me liigume ringi ja on hästi palju meie enda vastutust.

See, et me küsime-pärime, on suurepärane. Kui oleks tõeline risk demokraatiale, neelataks need küsimused alla.

Saab öelda ka, et eriolukorras vastu võetud otsused mahuvad meie põhiseaduse piiresse. Ja kui mõni otsus, seadusemuudatus ei mahu, siis tuleb meie majast vastav vastus. Ka õiguskantsler jälgib juba ex ante – enne kui mõni idee hakkab seaduseks saama –, mis toimub. Nii see käis enne eriolukorda meie demokraatias, käib eriolukorraski ja hakkab käima pärast seda.

Kas kodanikuna on eriolukorrast midagi kaasa võtta?
Kindlasti on. Kodaniku võimalus võtta ise vastutust, lüüa ise kaasa. See on olnud kodanikuõpetuse tund meile kõigile.

E-visiite olete teinud mujalegi Eestis.

Ida-Virumaal, Saare- ja Järvamaal.

Mis mulje on riigist jäänud? Millise tervise juures Eesti praegu on?
Kuna need visiidid toimuvad kord nädalas, on iga nädal Eestil pisut erinev terviseseisund. Kui me esimestel nädalatel rääkisime rohkem valmistumisest, mis siis saab, kui asi läheb hulluks, käest ära, siis nüüd räägime sellest väljatulemisest. Selgelt on näha, et tunneli lõpus on midagi heledat. Loodetavasti on see valgus.

Kas see on valgus või lähenev rong, hakkab sõltuma sellest, kas kohustuslike piirangute lõppedes on meil endal oidu jätkata käte pesemist, desinfitseerimist, distantsi hoidmist.

Mis mulle kõige rohkem muret teeb, on ühistranspordi kasutamine. Olen väga seda meelt, et mida vähem kohustusi, seda parem, aga on vaja rohkem ühist mõistmist, et kitsastes ruumides on maskist abi. Kindlasti võiks ühistranspordis maske kanda. Desinfektsioonivahendid on käepärast ja ma tean, et Pärnu linnas on plaanis kasutada neid ka bussis.

Väiksemas linnas võiksid nooremad inimesed sõita jalgrattaga – Pärnus on hea rattateede võrgustik – ja jätame bussi neile, kes ei saa rattaga sõita. See tagaks, et bussid ei ole ülerahvastatud. Hoida ikkagi distantsi!

Ja kui teate, et lähete poodi, kus on parasjagu palju rahvast, siis mask ette! See võib olla isetehtud mask, ka sellest on abi, kui see on hästi tehtud. Ja ärge seda siis pärast eest võtmist taskusse ja hiljem näo ette pange.

On teil vastus küsimusele, kuidas me kõigest sellest välja tuleme? Arvestades, et tervishoiukriis on üks, majanduskriis hoopis teine lugu.
Ei, mul kindlasti ei ole. Olen tähele pannud, et kui me räägime, et riik võtab meetmed kasutusele, laenab mõne miljardi, võiks see kuidagi asendada puudujääva mahu meie majanduses. Tuleb endale aru anda, et kuna asume suurel ühisturul, sõltub meie majandus teistest väga. Meie majandus ei saaks kunagi nii suur olla kui praegu, toetudes vaid meie enda tarbimisvõimele, investeeringutele.

Isegi kui juurde laenata teine riigieelarve ja see kriisiajal tänavu, võib-olla ka järgmise aasta esimeses pooles ära kulutada, ei asenda see majanduse mahtu, mis võib minna kaotsi.

Me peame arvestama, et riigi meetmed on ellujäämismeetmed lootuses, et majanduslangus kujuneb lühiajaliseks.

Kuna kriis ei alanud majandusest, ei saa olla päris kindel, et tagasipõrget ei tule. Ettevõtjad, kellega olen rääkinud ja kellel on kliente Aasia turul, ütlevad, et sealt juba päike tõuseb. Võib-olla majanduskriis ei kujune nii hulluks, võib-olla need meetmed aitavad säilitada töökohti ettevõtteis.

Samal ajal on ettevõtjal ettevõtluses risk. Seda ei peaks riik kinni maksma.

Iga majandustsükli lõpus, olgu põhjustaja pangandus- või tervishoiukriis, tuleb alati välja, et kõik ettevõtted ei ole tugevad, elamaks seda üle. Siis peab laskma majandusel kohaneda. Ei tohi hakata eilse päeva kinnihoidmise eest peale maksma.

Siin on hästi palju aspekte, mida ei ole kindlasti tore kuulata, aga peame aru saama, et selline see pilt on. Tuleb raske aeg.

Meil on õnneks tugev, suurte reservidega töötukassa. Siinkohal mõtleme, kui palju on nõutud töötukassa maksete vähendamist. Sest seal on ju nii palju raha, eks ole? Praegu on see meil olemas tänu sellele, et 30 aastat on valitsused mõne erandiga ajanud vastutustundlikku rahanduspoliitikat.

Pisut muust kui eriolukorrast. Teie kantseleist tuli hiljuti teade, et otsite kandidaate sotsiaaltöö preemiale? Samuti olete kaasas õiguskantsleri “Lastega ja lastele” tunnustamisüritusega. Miks on just need valdkonnad teile praegu tähtsad?
Need valdkonnad on mulle kogu aeg tähtsad.

Tegeleme meie laste ja noortega, et nende lapsepõlv oleks võimalikult õnnelik. Et nad ei kogeks kurjust, ei õpiks seda ega muutuks ise tulevikus kurjuse kandjateks. See on mulle alati väga oluline teema.

Samamoodi sotsiaaltöö. See sotsiaaltöö preemia tekkis eelmisel aastal meie kultuurirahastu juurde. Sotsiaaltöö on Eesti olnud pikka aega nõrgem. Me oleme hästi hakkama saanud majanduse, hariduse ja isegi teaduse arendamisega. Aga sotsiaaltöö on valdkond, kus Eesti on olnud vähem edukas.

Alguses kimbutas rahapuudus, aga siis tundus, et küll tõusulaine tõstab kõiki paate. Me saime jõukamaks, sotsiaaltöö arenes vabatahtlikkuse toel. Seda toetati Norra rahaga ja muu sarnase kaudu. Oskus, teave Eestis vaikselt tekkisid, akumuleerus ja meie jõukamaks saades oleks lootnud, et meie teadvusesse jõuab vajadus panustada. Seda iseenesest ei juhtunud.

Tähelepanu Kadriorust ja preemia ongi sotsiaaltööle kui valdkonnale, mida peame järele aitama.

Aitäh! Soovin teile head tervist ja loodan teid Pärnumaal kohata päriselt, kui kriis saab ükskord läbi.
Ma olen öelnud ettevõtetele, et kui kriis läbi saab, tahaks päriselt ka näha. Tundusid väga huvitavad ettevõtted. Ma suurima hea meelega tulen siis. Väga ootan seda aega. Võib ju videokonverentsil saada suurema auditooriumi õpilasi kätte (presidendi videotundi kuulas 120 õpilast, S. E.), aga midagi on väärt näha oma kuulajate kehakeelt, suhelda inimestega vahetult. Ma tunnen väga puudust Eesti inimestest, päriselt ka!

Nii et kõikidele inimestele Pärnu kandist: aitäh teile seltsiks olemast ja kindlasti kohtume jälle!

Intervjuu veebiversiooni leiate siit: https://parnu.postimees.ee/6963495/kersti-kaljulaid-piirangutega-pole-karbitud-oigust-kritiseerida-ega-kusida

]]>
EST Intervjuud Fri, 01 May 2020 02:25:17 +0000
President Kersti Kaljulaid: pelgasin, et jõuame täieliku väljumiskeeluni, Saarte Hääl https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15950-president-kersti-kaljulaid-pelgasin-et-jouame-taeieliku-vaeljumiskeeluni-saarte-haeael https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15950-president-kersti-kaljulaid-pelgasin-et-jouame-taeieliku-vaeljumiskeeluni-saarte-haeael "Tervist selle sõna kõige täpsemas eestikeelses mõttes – olge ikka negatiivsed, kes veel seda on, ja kiiret paranemist kõigile tõbistele," soovis president Kersti Kaljulaid saarlastele.

Kuidas me oleme teie hinnangul hakkama saanud?
Väga palju küsitakse, et kas seda kõike oleks saanud ära hoida. Sellele ei saa me mitte kunagi head vastust. Kurb, et viirus levis Saaremaal alguses nii, et keegi ei kahtlustanudki, et pahalane on juba seal. 

Nii jõudis ta väga paljudesse kohtadesse, haiglasse, teenindusasutustesse ja sai hoo üles. Aga sellest hetkest, kui Saaremaal saadi aru, mis toimub, on minu arvates olnud tegutsemine väga-väga hea.

]]>
EST Intervjuud Sun, 26 Apr 2020 16:22:01 +0000
Kersti Kaljulaid: vaadake minu CV-d. On see kuidagi planeeritav? No ei ole, EPL https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15947-kersti-kaljulaid-vaadake-minu-cv-d-on-see-kuidagi-planeeritav-no-ei-ole-epl https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15947-kersti-kaljulaid-vaadake-minu-cv-d-on-see-kuidagi-planeeritav-no-ei-ole-epl Kodanikuvastutus tähendab olla julge, see kehtib ka eriolukorras, sõnab president. President Kersti Kaljulaid (50) on valmis kõnelema, et lastel kodutöid teha ei aita nende peres keegi ja et side tema Nõmme kodus on lausa kujuteldamatult kehv - mõnes majanurgas ei saa isegi telefoniga rääkida. Keerulisemaks läheb siis, kui tahta teada saada, missugused plaanid on Kaljulaidil tuleva aasta presidendivalimisteks. Kandideerib, ei kandideeri? Kes lugeda oskab, lugegu ridade vahelt - seal on kõik kirjas.

Kes seekord lihavõtete ajal lastega koos mune värvis, teie või abikaasa?
Mina. Valge- ja mustakirjud munad olid meie 15-aastase poja koolitöö. Üks oli koerapildiga - tegelikult jänese pildiga, nagu laps mulle ütles -, ja teine oli optiline kunst. Sibulakoortega värvimine on aga alati olnud minu monopol - kui selliseid mune majas pole, siis järelikult pole mul seekord aega olnud.

]]>
EST Intervjuud Fri, 17 Apr 2020 04:42:44 +0000
President: üks kriisiõppus aastas oleks hädavajalik, ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15946-president-ueks-kriisioppus-aastas-oleks-haedavajalik-err https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15946-president-ueks-kriisioppus-aastas-oleks-haedavajalik-err President Kersti Kaljulaid ütles, et praegune koroonaviiruse põhjustatud kriis näitab, kui vajalik oleks niisugusteks olukordadeks valmistuda. Tema hinnangul võiks igal aastal toimuda üks kriisiõppus.

Kaljulaid rääkis "Esimeses stuudios", et Eesti ei peaks ootama igas valdkonnas kriisi, et siis veenduda, et me pole selleks valmis olnud.

"Mis puudutab meditsiinisüsteemi ja tervishoiukriisiga valmisolekut, siis loomulikult, selle lahendame me nüüd ära. Samamoodi nagu me hakkasime otsima lahendust, kuidas saada bensiinijaamast õli kätte, kui elektrit ei ole. Aga laiapindne riigikaitsekava on märksa mitmekülgsem. Ja kas me tõesti peame igas valdkonnas siis selle kriisi ära ootama selleks, et veenduda, et me ei olnud valmis?" rääkis president.

]]>
EST Intervjuud Thu, 08 Apr 2021 04:35:17 +0000
Kersti Kaljulaid: "See kriis loob hulgaliselt võimalusi olla üksteise vastu hea inimene", Põhjarannik https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15924-kersti-kaljulaid-see-kriis-loob-hulgaliselt-voimalusi-olla-ueksteise-vastu-hea-inimene https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15924-kersti-kaljulaid-see-kriis-loob-hulgaliselt-voimalusi-olla-ueksteise-vastu-hea-inimene Vabariigi president Kersti Kaljulaid ütles möödunud reedel pärast virtuaalvisiiti Ida-Virumaale Põhjarannikule antud intervjuus, et praegune pandeemia annab meile võimaluse kasvatada tähelepanelikkust üksteise vastu.

]]>
EST Intervjuud Tue, 07 Apr 2020 10:30:34 +0000
President: eriolukorda tohiks pikendada maksimaalselt ühe kuu kaupa, Vikerraadio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15923-president-eriolukorda-tohiks-pikendada-maksimaalselt-uehe-kuu-kaupa-vikerraadio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15923-president-eriolukorda-tohiks-pikendada-maksimaalselt-uehe-kuu-kaupa-vikerraadio

President Kersti Kaljulaid ütles neljapäeval Vikerraadiole antud pikemas usutluses, et eriolukorra puhul on väga oluline, et see oleks ajaliselt piiritletud ning ka see, et kui seda pikendatakse, siis võimalikult lühikeste perioodide kaupa.

"Eriolukorra puhul on väga oluline, et see oleks piiritletud. Et oleks teada see kuupäev, milleni see kehtib. Sõltumata sellest, kas me arvame või ei arva, et eriolukorda tuleb sealt edasi pikendada. Ja et see pikendamine ei oleks nii pikk, et inimestel tekiks kahtlus, et ka pärast meditsiinilise kriisi lõppemist tahetakse riiki veel mõnda aega juhtida eriolukorras," ütles Kaljulaid Mirko Ojakivile antud usutluses.

]]> EST Intervjuud Tue, 07 Apr 2020 10:25:46 +0000 President Kersti Kaljulaid: kriisis lähedase kaotanutele avaldame veel pikalt kaastunnet, Õhtuleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15921-president-kersti-kaljulaid-kriisis-laehedase-kaotanutele-avaldame-veel-pikalt-kaastunnet-loe-laehemalt-https-www-ohtuleht-ee-997500-president-kersti-kaljulaid-kriisis-lahedase-kaotanutele-avaldame-veel-pikalt-kaastunnet-ohtuleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15921-president-kersti-kaljulaid-kriisis-laehedase-kaotanutele-avaldame-veel-pikalt-kaastunnet-loe-laehemalt-https-www-ohtuleht-ee-997500-president-kersti-kaljulaid-kriisis-lahedase-kaotanutele-avaldame-veel-pikalt-kaastunnet-ohtuleht President Kersti Kaljulaidi sõnul ei käitu viirus Eestis teisiti kui mujal maailmas, mis tähendab aga, et veel pikalt tuleb kriisis elu kaotanute lähedastele kaastunnet avaldada, kuid samal ajal anda tuge enda lähedastele, olles eemal küll füüsiliselt, kuid mitte emotsionaalselt.

]]>
EST Intervjuud Fri, 03 Apr 2020 10:12:15 +0000
Президент Эстонской Республики Керсти Кальюлайд, Радио 4 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15922-radio4 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15922-radio4

О развитии чрезвычайной ситуации у нас в стране, сложившейся в связи с эпидемией коронавируса, – в специальном интервью с Президентом ЭР Керсти Кальюлайд. Ведущий – Артур Аукон.

Добрый день! Мне очень приятно обратиться к слушателям "Радио 4"! Мы записываем это интервью во вторник, а в эфире вы это услышите в четверг, так что некоторые события уже могут получить развитие. Так что, дорогие слушатели, извините нас за это.

На Сааремаа, где находится один из очагов заражения, уже разбит военно-полевой госпиталь, у крупных больниц по всей стране стоят триажные палатки. Я уверен, что глядя на все это, многие чувствуют тревогу или даже панику.

Глядя на то, как мы пережили эти первые недели кризиса, я хочу сказать всем жителям Эстонии, что мы справились. Как Вы правильно заметили, ситуация сложная и в других окружающих нас странах. Все страны мира сейчас можно условно разделить на две категории: есть те, кто понимают, что ситуация сложная, и те, кто этого еще не осознал. В случае со второй категорией это может быть связано с недостаточным тестированием или тем, что по какой-то причине они просто не обнародуют информацию. Мы знаем, что есть и те страны, которые уже преодолели данный кризис. Мы знаем, какие методы они использовали, и мы можем у них поучиться. Двигаясь спокойно вперед, используя самоизоляцию для того, чтобы выиграть время и лучше подготовиться, мы можем сохранить спокойствие и сделать все возможное, чтобы наша медицинская система не была бы чрезмерно перегружена. Это ведь самое важное! Почему мы вообще сейчас пытаемся притормозить распространение болезни? Все для того, чтобы люди, которые все же заболеют, могли бы получить лучшую медицинскую помощь.

Как Вы уже отметили, с этой целью перед больницами были установлены триажные палатки, дабы избежать контактов зараженных людей со здоровыми людьми. Это сделано не для того, чтобы создавать дополнительную панику, а с той целью, чтобы у людей перед глазами был наглядный пример того, как мы реагируем, как наша первая линия – наша медицинская система – справляется с ситуацией. Это должен быть успокаивающий, а не провоцирующий панику момент.

Некоторые медики призывали ввести у нас в стране тотальный карантин и критиковали правительство за то, что этого сделано не было. Насколько эффективными оказались принятые меры?

Я хочу сказать, что руководитель чрезвычайного положения справился очень хорошо. Я считаю, что мы отреагировали своевременно и наши методы были пропорциональными. Те же, кто считает, что нужно было в приказном порядке принимать более жесткие меры, которые дали бы лучший результат, так вот они ошибаются. Дело в том, что при демократическом государственном устройстве и у самих граждан есть мера ответственности вести себя разумно. Задачей правительства и других институтов, включая в том числе и президента, было донести до людей понимание, что не стоит поступать по принципу "все, что не запрещено, - разрешено". Люди и сами должны сделать все от себя зависящее, ведь результат зависит от каждого из нас. Если мы все осознаем, что нужно сохранять дистанцию, что выходя на прогулку, например, в парк, нужно держаться на расстоянии пары метров от других людей, то не нужно будет устанавливать дополнительных мер по введению полного карантина. Ведь люди будут поступать осознанно.

Давайте посмотрим, к примеру, на Швецию, где приняты более мягкие меры, но при этом, по крайней мере на данный момент, ситуация не вышла из-под контроля. Это может быть обусловлено как раз тем, что в демократических государствах люди привыкли сами брать на себя ответственность. Я думаю, что никто из нас не хочет, чтобы наше государство установило бы еще более жесткие ограничения. Поэтому нам всем нужно руководстоваться здравым смыслом. Мы ведь не хотим, чтобы нам резко запретили прогулки в лесу, потому что на некоторых тропах здоровья одновременно собирается слишком много людей. Мы не густонаселенная страна, так что большая часть страны должна быть для нас по-прежнему открыта и доступна. Разумеется, если ситуация станет хуже, если цифры будут свидетельствовать о том, что нынешними методами нам не остановить и не заглушить эпидемию, то нужно будет принимать более жесткие меры, например, штрафы или другие санкции. Но я все же очень надеюсь, что наши люди, жившие достаточно долго в демократических традициях, отдают себе отчет в том, что демократическое государство даже в условиях чрезвычайного положения оставляет за самими людьми ответственность заботиться о себе, своей семье и своей общине, и благодаря этому защитить нас всех.

Я очень хочу похвалить "Радио 4" и канал ETV+, а также признать, что именно сейчас значительно вырос интерес неэстонской аудитории в отношении  эстонских средств массовой информации. Это демонстрирует тот факт, который всегда для меня имел большое значение. Я всегда говорила, что мне не важно, сколько по времени человек в день смотрит новости на ETV или ETV+. Для меня важно, что если в стране кризис, то люди сразу обращаются к новостным выпускам именно общественно-правового телевидения и радио. И сейчас мы наблюдаем именно эту ситуацию. Стало ясно, что все жители Эстонии вне зависимости от того, на каком языке они получают информацию, понимают, что именно на эстонских каналах они получат информацию о происходящем в Эстонии, что поможет им справляться и ориентироваться в нынешней ситуации.

У Вас на сегодня намечен виртуальный визит в Ида-Вирумаа. С кем и о чем Вы собираетесь беседовать?

На самом деле виртуальный визит в Ида-Вирумаа – это уже второй наш виртуальный визит. На прошлой неделе похожий виртуальный визит был в Вырумаа. По своей организации и приницпам этот  визит ничем не отличается от обычного визита, когда я физически присутствую на месте. Ну, разве что за тем исключением, что мне очень нравится лично встречаться, например, со всеми теми школьниками, которым я даю урок, наблюдать за их реакциями, за языком тела, который часто дает понять, стоит ли говорить проще или наоборот углубиться в тему. Но в остальном визит не отличается. У нас запланированы встречи с предпринимателями, например, с тем предприятием Ида-Вирумаа, которое производит для нас защитные маски стандарта FFP3. Встретимся также с фирмой Fortaco, которая подает хорошие надежды и значительно увеличила количество рабочих мест в Ида-Вирумаа в последние годы. Узнаем, как у них сейчас идут дела. Разумеется, мы пообщаемся с руководителями местных самоуправлений, что я делают обычно не только в рамках уездных визитов. К примеру, с мэром Нарвы в ситуации этого кризиса я уже успела пообщаться. Также у меня в планах снова поговорить с Ида-Вируской центральной больницей. Так что это будет похоже на мой обычный уездный визит, вплоть до урока обществоведения в школе.

Мы видим, что очагами заражения часто становятся дома престарелых. Это действительно сейчас самые проблемные места в Эстонии?

Я бы не хотела говорить, что конкретная группа общества или отдельные учреждения более проблемные, чем остальные. Если вирус проникает в дома престарелых, то это как раз то, чего мы все опасаемся, ведь это заболевание для пожилых людей гораздо опаснее, чем для молодых. Но речь не идет только о смертности, ведь это заболевание одинаково неприятно и для молодых людей, и для людей среднего возраста, то всех, кто заразится этим вирусом. К счастью, как мы видим, маленькие дети переносят болезнь значительно легче. Так что нет разницы, в какой именно трудовой коллектив эта болезнь просочится, поскольку для любого коллектива это станет огромной проблемой. Просто в случае с домами престарелых ситуация осложняется тем, что пожилые люди чаще нуждаются в интенсивной терапии и что для некоторых их них, к сожалению, это заболевание может закончится очень печально, что, к сожалению, по состоянию на сегодня уже произошло с пятью пожилыми людьми. Нам не остается ничего другого, как обратиться ко всем работникам домов престарелых, многие из которых тоже входят в группу риска, будучи людьми старше 50-ти или даже 60-ти лет. Мы просим этих людей сохранять социальное дистанцирование и как можно меньше общаться с окружающим миром, как делают это сейчас другие жители нашей страны. И что еще важно – и это уже было сделано – министр социальных дел отдал распоряжение проводить отдельное тестирование в домах престарелых, чтобы выявить случаи единичного заражения как можно раньше и избежать обширного распространения болезни внутри учреждения. Очевидно, что эта работа продолжится вплоть до окончания кризиса.

На Сааремаа введены дополнительные ограничительные меры. Стоит ли ожидать, что аналогичный режим будет установлен еще в каком-нибудь регионе страны?

В Выру, к примеру, показатели по заболеваемости выше, чем средние показатели по Эстонии. Но давайте задумаемся, в чем особенность ситуации на Сааремаа? На всей остальной территории Эстонии меры в условиях чрезвычайного положения начали применять довольно рано, дабы болезнь не начала распространяться в обществе по причине незнания. То есть было четкое понимание, что болезнь может распространяться. На Сааремаа произошло то, что болезнь начала активно распространяться еще до того, как пришло это самое понимание. Именно поэтому положение на Сааремаа сейчас такое, какое оно есть. Разумеется, применяемые меры и там принесут свой результат. Я думаю, что и в других регионах Эстонии не стоит ждать особого распоряжения правительства Эстонии, чтобы закрыть большие торговые залы и организовать продажу через прилавок или по предварительному заказу. Это, конечно, не касается продуктовых магазинов, а, например, строительных. Эти методы доступны для применения во всех регионах, и для это не стоит ждать распоряжения руководителя чрезвычайного положения. Это ведь можно организовать и самим, если есть потребность в подобного рода договоренности с предпринимателями, что позволит ввести ограничительные меры немного раньше, но зато сохранит объемы торговли на следующие недели и месяцы.

Еще одна проблема – это доступность защитных масок, тестов на коронавирус и медицинского оборудования. На Ваш взгляд, правительство сделало все возможное, чтобы решить эту проблему?

На самом деле ни одно государство не готово к пандемии. Если мы посмотрим, как справляется Эстонское государство, например, с доступностью тестов, то стоит отметить, что Эстония тестирует довольно много людей в расчете на миллион жителей. Совсем не хуже, чем страны Центральной Европы, гораздо лучше, чем Франция, почти как Германия. Конечно, несколько хуже, чем это происходит в Южной Корее. Среди всех сделанных на данный момент тестов менее 5% дали позитивный результат. Это показывает, что мы тестируем довольно основательно, так что нет смысла предъявлять по этому поводу претензии нашему правительству или Департаменту здоровья. Разумеется, мы должны постоянно обеспечивать увеличение запаса тестов, во имя чего регулярно проводится большая работа. Теперь о средствах личной защиты... Я так поняла, что у многих предприятий есть потребность и обязанность в использовании средств личной защиты. У некоторых эти средства уже есть, но далеко не у всех. В нынешним мире идет довольно ожесточенная борьба за право покупки эти средств. Разумеется, заводам гораздо проще выполнять крупные заказы, а производство и доставка более мелких партий товара может остаться незамеченной. Именно поэтому и ведется международная работа по сотрудничеству в этой сфере, страны участвуют в единых поставках Евросоюза. Для этого мы сотрудничаем конкретно с Финляндией, чтобы увеличить объемы наших заказов и привлечь к ним больше внимания на мировом рынке. Так что эта работа ведется. И я еще раз хочу подчеркнуть, что в этой области нельзя сказать, что Эстония была подготовлена хуже, чем какая-либо другая страна.

Мы видим, что как Эстония, так и другие страны пытаются наладить поставку медицинских товаров из Китая. Неужели ЕС не может решить эту проблему собственными силами?

Во-первых, мировые производственные цепочки уже имеют глобальный масштаб, и очень много продукции массового производства, где цена за единицу товара очень низкая, приходит к нам из стран Азии. При том, что внутренние потребности Китая удовлетворены, они все же могут производить товара больше, чем им самим нужно. Это их естественное состояние, поскольку они во многом стали эдаким производственным парком для всего остального мира. В том, что эти маски поступают к нам из Китая, нет ничего удивительного. Многие страны Европы, в том числе и Эстония, стараются производить такой товар здесь, на местах. Однако даже в условиях Эстонии себестоимость таких масок значительно выше, чем стоимость масок, произведенных в Китае. Разумеется, никто сейчас не сомневается в том, производить маски в Эстонии или нет. Но здесь также есть предмет для размышления: насколько большими должны быть наши запасы, по какой цене эти маски были закуплены? Если в обычное спокойное время защитные средства можно закупить  по более низкой цене где-то в далекой стране, то нужно это непременно сделать. Ни для кого не секрет, что Европейский союз – это мир наукоемкого производства и сферы услуг. На самом деле именно это делает нас самым богатым экономическим пространством в мире. То, что мы сейчас наблюдаем, это вполне себе естественное разделение труда между разными экономиками. В регионах с более низким уровнем доходов производится массовая промышленная продукция по более низким ценам. Я думаю, что у европейских стран нет причин испытывать чувство неполноценности. Просто на будущее нам нужно знать, что какие-то производственные товары у нас должны быть в запасе, либо мы сами должны иметь возможность быстро запустить их производство. И я все же хочу сказать, что единый европейский рынок и его функционирование помогает нам всем сейчас справляться с ситуацией. Очень важно, что организованы зеленые корироды для движение товаров через границы стран. В самом начале возникло недопонимание в отношении некоторых лекарственных препаратов и их доступности. К примеру, я сама говорила с президентом Румынии о лекарственном препарате, используемом при лечении туберкулеза. Эти лекарства были предназначены для Эстонии, и поначалу казалось, что поставка до нас так и не дойдет. Но в итоге лекарства до нас дошли! Оправившись от шока первых дней чрезвычайного положения, европейское сотрудничество, а также единый рынок ЕС стали наконец функционировать. Что же касается средств личной защиты, то ясно, что все мы в одинаково сложном положении, что друг у друга мы покупать не можем, так что приходится заказывать из третьих стран.

Во вторник Финляндия объявила, что прекращает перевозку физических лиц между Таллинном и Хельсинки. При этом глава МИДа утверждал, что ведутся переговоры о создании единой карантинной зоны на территории стран Балтии и Финляндии. Насколько вероятно, что это удастся осуществить?

Между Эстонией и Латвией сейчас действует принцип свободного движения рабочей силы, а вот с Финляндией у нас пока такой договоренности нет. На решения и предпринимаемые шаги Финляндии сейчас влияет в первую очередь происходящее на границе Финляндии и Швеции, поскольку Швеция выбрала для борьбы с кризисом совсем другие методы. Если страны выбирают другие методы, то логично и естественно, что они хотят внедрить эти методы на 100% территории своей страны. Если сохраняется свобода передвижения, в том числе и через границу, где по другую сторону установлены совсем другие правила, то есть причина полагать, что ущерб, наносимый экономике со стороны государства, не принесет хорошего результата. Что касается Эстонии и Латвии, то стоит отметить, что обе страны в эпидемиологическом плане примерно одновременно начали применять одинаковые методы. Именно поэтому нет основания полагать, что число зараженных людей по ту или другую сторону границы начнет вдруг резко меняться и различаться. В таком случае есть шанс продолжать со свободным движением рабочей силы. Но будет честно сказать, что если в соседних с нами странах число зараженных людей вдруг значительно возрастет или же выбранная тем или иным государством стратегия, например, в вопросах тестирования, не будет давать нам никакой объективной картины происходящего (а именно это сейчас происходит в России, где количество тестов в расчете на миллион жителей находится на более низком уровне, чем в других странах), так вот в таком случае мы не сможем держать границы открытыми, мы должны их закрыть до тех пор, пока не выйдем из сложившейся ситуации. Но прелесть Европейского союза заключается в том, что когда отменят чрезвычайное положение, нам не придется снова садиться за стол переговоров и обсуждать, как жить дальше. У нас ведь Шенгенская зона, так что как только это станет возможным, свободное перемещение через границы внутри Шенгена будет восстановлено.

Сегодня Рийгикогу должен приступить к рассмотрению дополнительного бюджета. Не станет ли ухудшение экономической ситуации гораздо большей головной болью, чем сама эпидемия?

У человеческой жизни нет цены. И, скажем, если мы рационально посмотрим на то, что происходит на внешних рынках, то мы увидим, что эстонская экономика не существует сама по себе. В экономическом смысле Эстония смогла быстро развиваться благодаря тому, что это часть единого рынка Европейского союза. И если на соседних рынках происходит значительный спад, то даже если бы мы сняли ограничения и взяли бы на себя риск перегрузки медицинской системы, а также роста числа заболеваний и смертности, эстонская экономика все равно оказалось бы под ударом. Ведь наши привычные рынки сбыта теперь недоступны. А эстонская экономика на 80% зависит от мировой экономики. Так что в этом смысле сегодня нет смысла анализировать, могли бы мы взять на себя эти риски или нет. В этом попросту нет никакого смысла.

Теперь по поводу экономического пакета, который должен в четверг поступить на обсуждение в Рийгикогу. Мы записываем интервью во вторник, так что я пока еще этот пакет мер не видела. Но я абсолютно уверена, что парламент будет работать настолько быстро, насколько это возможно, чтобы быстро договориться по поводу краткосрочных мер, а уже потом в течение более длительного периода обсуждать, какие меры необходимы для выхода из кризиса. Ведь многие предприниматели, с которыми я общалась, говорили, что одно дело – это заморозить экономику и поставить ее на паузу. Но если им сегодня поступает сигнал, что речь идет лишь о налоговом отпуске, а потом эти суммы придется все равно выплачивать, то в этом случае им выгоднее сегодня закрыть свое предприятие, чтобы минимизировать потери. Так что этими долгосрочными вопросами правительству и руководителю чрезвычайного положения нужно заниматься поэтапно. Но говоря о долгосрочных мерах, я бы хотела особо подчеркнуть, что у парламента здесь крайне важная роль. Эстония – это парламентская республика. Руководитель чрезвычайного положения может принимать решения, которые касаются вопросов оперативного кризисного управления, но в идеале даже эти вопросы должны по крайней мере обсуждаться и с разными фракциями в Рийгикогу: с коалицией и оппозицией. Ведь чтобы оказать поддержку руководителю чрезвычайного положения, люди должны понимать суть принимаемых мер. И роль Рийгикогу в условиях парламентской республики всегда крайне важна. И даже в условиях чрезвычайного положения эта роль никоим образом не меняется. Наша конституция продолжает действовать, и по нашей конституции Эстония является парламентской страной.

Министр иностранных дел недавно уведомил Совет Европы о том, что Эстония может ограничить основные права и свободы. Какой сигнал это посылает нашему обществу и мировой общественности?

Ну, прежде всего нужно подчеркнуть, что конституция Эстонии продолжает действовать, совершенно несмотря на то, какие декларации эстонские чиновники направляют в различные  международные организации. Это не меняет конституционный строй у нас в стране. Конституция продолжает действовать, и прописанные в ней права тоже продолжают действовать. Но в самой Конвенции по правам человека действительно указано, что в условиях чрезвычайных ситуаций, связанных с медицинской обстановкой, можно ограничить право на собрания и так далее. Так что я думаю, что если бы по этому поводу была проведена широкая дискуссия между всеми институтами власти, если бы мы не узнали об этом задним числом, то, во-первых, не возникло бы паники, поскольку все бы понимали, о чем речь; а во-вторых, возможно, что эту декларацию вообще бы не отправили. Поскольку в результате дискуссии мы вполне могли прийти в выводу, что в этом нет необходимости. Но тут я, кстати, вижу и позитивный момент. Сам факт возникновения этого обсуждения показывает, что общество внимательно следит за происходящим. Люди возбудились по этому поводу. Людям важно, чтобы их демократические свободы не ущемлялись бы сверх разумных пределов. И тут на самом деле мы возвращаемся к вашему вопросу о необходимости введения дополнительных более жестких карантинных мер. Жители Эстонии сами готовы взять на себя ответственность, они не хотят, чтобы их права непропорционально ограничивали. Именно это мы и наблюдали в ходе вот этой дискуссии. И это очень и очень позитивное явление.

Примерно неделю назад поступила еще одна тревожная новость, касающаяся прав и свобод. Департамент статистики будет отслеживать передвижение людей по мобильным телефонам, используя геолокацию. Некоторые ведущие юристы нашей страны, в частности Карри Гинтер, считает, что это, по большому счету, является нарушением европейского свода правил GDPR, направленного на защиту личных данных. Нарушаются ли в этом случае права наших сограждан?

Я попросила своих советников поговорить с Департаментом статистики и попытаться понять, какую информацию мобильные операторы передают Департаменту. И представители этого ведомства подтвердили мне, что на основании имеющихся у них данных невозможно идентифицировать конкретный номер и отследить его перемещение. С помощью этих данных можно увидеть большие скопления людей. Например, если на Вируском болоте соберется столько-то людей, то Департамент статистики сможет сообщить, что туда лучше не идти. Или в каком-нибудь магазине много народу, и туда ехать не стоит. Но еще раз – Департамент подтвердил, что были проведены консультации с Инспекцией по защите данных, и найденное решение не позволяет отслеживать конкретного человека по мобильному телефону. Я знаю, что были заявления о том, что мы можем дойти и до применения таких мер, но насколько мне известно, практической подготовкой в этом направлении никто не занимался, тем более Департамент статистики. И все соответствующие органы: Инспекция по защите данных, канцлер юстиции и я сама, – мы все следим за этой ситуацией, чтобы права эстоноземельцев были защищены и чтобы все принимаемые меры были прозрачными. Я понимаю, обычному человеку сложно понять тему анонимного позиционирования мобильных телефонов. Именно поэтому эта тема и вызывает опасения: она непроста, а потому эта система кажется непрозрачной. Здесь нам нужно доверять ведомствам и быть уверенным в том, что Канцлер юстиции и все остальные следят за тем, что происходит.

Еще немного по поводу юридических аспектов, связанных с чрезвычайным положением. Оно у нас объявлено правительством. Рийгикогу не принимал участия в обсуждении этого вопроса. Отмена положения тоже находится исключительно в компетенции правительства и премьер-министра. То есть, по большому счету, вся полнота власти – исключительно в руках правительства. Эта ситуация опасна?

Объявляя чрезвычайное положение, правительство следовало законам, действующим в Эстонской республике. Задача Рийгикогу в этой ситуации – продолжать работать. Среди прочего роль парламента заключается в анализе и контроле за принимаемыми мерами. Особенное важное место тут занимает Конституционная комиссия Рийгикогу. Этим же должны заниматься и другие институты власти у нас в стране: Канцлер юстиции, я как президент. Мы должны следить, чтобы конституция не нарушалась. Именно эту работу мы делаем сегодня. Это – один из принципов разделения властей: никто не должен иметь возможность принимать единоличные решения, не объясняя другим законность этих решений. Что я еще хочу подчеркнуть. Чрезвычайное положение у нас введено впервые, Эстония никогда раньше его не объявляла. И когда однажды это положение будет отменено, будет крайне важно проанализировать все принятые меры с точки зрения основных прав и свобод. Но сейчас мы должны понять: да, мы ввели чрезвычайное положение, поскольку с помощью обычных методов, например, имеющихся у Департамента здоровья, справиться с этим кризисом было невозможно. Но, возможно, если бы у нас был более эффективный Департамент здоровья, если бы была разработана более ясная система принятия решений, мы смогли бы решить проблему с эпидемией не с помощью введения чрезвычайного положения, а с помощью распоряжений Департамента здоровья. У них есть право выпускать их и требовать их выполнения. Здесь есть, что проанализировать в будущем. После окончания действия чрезвычайного положения нужно будет обсудить необходимость принятия всех этих мер и понять, было ли сделано что-то, что не вписывается в наше правовое пространство. Но еще раз подчеркиваю: сегодня пока еще никто не указал на возможность возникновение опасного положения. Но в то же время и я сама надеялась, что в условиях чрезвычайного положения Рийгикогу будет выступать в более активной роли. И я надеюсь, что постепенно они будут все больше и больше это делать.

Чрезвычайное положение действует до 1 мая. Ваш прогноз. Будет оно продлено или нет?

Даже ни один эпидемиолог не хочет делать прогнозы, ведь это все зависит от того, какую цену нам придется заплатить, от того, сколько человеческих жизней заберет пандемия как в Эстонии, так и за ее пределами. Я тоже, естественно, не хочу делать эти прогнозы. Но что я хочу сказать. Гражданин демократического государства может надеяться, что даже если в такой ситуации правительству придется продлить действие чрезвычайного положения, то это будет сделано на относительно короткий срок. Чтобы по прошествии этого времени можно было снова собраться, оценить ситуацию и решить, нужно ли продлевать режим или нет. Доверие граждан к тем, кто устанавливает чрезвычайное положение, во многом зависит от того, видят ли люди, что режим установлен именно на тот срок, который необходим для решения текущего кризиса. Именно так жители демократического государства видят, что чрезмерные меры применятся не будут. Поэтому ввести этот режим на определенный срок было очень разумным решением. Даже притом, что в любом случае никто не знает, как долго продлится сам кризис. И было бы очень неразумно сейчас пытаться прогнозировать, придется ли продлевать чрезвычайное положение или нет.

По статистике, у людей в Эстонии не очень много накоплений. Естественно, многие переживают из-за потери работы, из-за понижения зарплат. При этом многие обратили внимание на то, что зарплаты депутатов Рийгикогу выросли, и это вызвало бурю негодования. Конечно же, тут нужно знать, что нынешний состав парламента не может менять размер собственных зарплат. Но возникает вопрос, что же все-таки могут сделать депутаты в такой ситуации?

Да, действительно, так и есть. Зарплаты эстонских госслужащих зависят от изменений, принятых в прошлый период. И если в Эстонии зарплаты у людей относительно быстро росли несколько лет подряд, то соответственно с определенной задержкой сейчас выросли зарплаты и у работников общественного сектора, в том числе и у депутатов Рийгикогу. И действительно, конституция Эстонии не дает депутатам возможность изменить собственную зарплату. По конституции, изменить можно только размер доходов для депутатов следующего созыва. Это сделано для того, чтобы Рийгикогу не принимал популистских решений, чтобы на законных основаниях обеспечить последовательный рост зарплат в общественном секторе. И я думаю, что это очень важный момент: люди, работающие на различных позициях в госсекторе, в том числе и на передовой, должны понимать, что размер их зарплат связан и с тем, какие зарплаты у депутатов. В то же время, понятно, что все это нарушает чувство справедливости. И теперь это уже на совести каждого – как поступить. Например, сделать за счет этой надбавки что-то полезное для общества. Я думаю, этот метод очень практичен и доступен каждому. Для этого не нужно менять законы, для этого нужна лишь свободная воля каждого.

Но что касается простых людей. У многих уже к маю закончатся деньги. Что им можно посоветовать?

Действительно. Накопления жителя Эстонии в среднем составляют 800 евро. Надолго этого не хватит. Именно поэтому правительство направляет в Рийгикогу законопроекты. Это нужно, чтобы оказать людям поддержку в плане зарплат. Чтобы работодатели смогли отложить принятие решений относительно сокращений. Надеюсь, что резервов, накопленных Кассой по безработице, хватит, чтобы пережить этот кризис. За последние годы часто говорилось, что размер налога страхования от безработицы слишком высокий. Сегодня мы видим, что это было небезосновательно: мы накопили необходимые ресурсы, и с их помощью мы должны попытаться на солидарной основе пережить этот кризис. В то же время, крайне важно, чтобы использование таких мер не отбило бы у людей желание работать на сезонных позициях в других секторах. Например, люди, которые работали в отелях и ресторанах и у которых есть действующие санитарные книжки, могли бы пойти работать в сферу торговли. Именно поэтому принимаемые меры должны быть гибкими, они должны позволять работать сезонно, работать на неполную ставку, причем несмотря на наличие выплат по сокращению или дотаций на поддержание зарплат, о которых сейчас идет речь. Я обсуждала этот вопрос с руководителем Кассы по безработице Меэлисом Паавелом. Еще раз –  я думаю, что эти меры должны быть достаточно гибкими. Это должно дать чувство уверенности тем, кто переживает по поводу своего дохода, и, в то же время, дать возможность направить рабочую силу в те секторы, где сейчас ее не хватает. Как мы знаем, эстонское сельское хозяйство, эстонское производство, в том числе и продуктов питания, зачастую привлекало работников из Украины. В прошлом году у нас в стране было 30 тысяч временных работников. Все эти люди либо уже покинули наш рынок труда, либо покидают сейчас. Так что нужно сделать так, чтобы эти меры поддержки, с одной стороны, дали бы чувство уверенности, а с другой, не препятствовали бы работе в других отраслях, пускай даже на эпизодической работе.

Ну и напоследок по поводу эмоциональной поддержки медицинских работников. В других странах им аплодируют с балконов домов, вы два понедельника подряд предлагали посветить из окон фонариками. Эта идея нашла отклик, как вам кажется?

Ну, на этой неделе мы больше не руководим этим флеш-мобом. Да, флеш-моб невозможно искусственно поддерживать указанием сверху. Теперь это уже касается решения самих жителей Эстонии. Я знаю, что есть активисты, которые считают, что это начинание можно было бы продолжить. Так что обращаюсь ко всем, кто хочет принять в этом участие: теперь слово за вами! Флеш-моб – это как раз такая вещь, которая может помочь сохранять единство в это тяжелое время. Мы тоже получили отклик. Люди писали в том духе, что, мол, моя бабушка уже неделю находится в изоляции, она боится всего, что происходит. И ей было приятно видеть, как ей люди махали фонариками из окна в ответ. Нельзя недооценивать необходимость совершать казалось бы бесполезные действия, но делая это вместе и повышая тем самым настроение. На мой взгляд, действительно, самая трогательная картина, которую мы видели по телеканалам, – это как итальянцы выходят на балконы и просто поют. Поют арии из оперы. Ведь им это свойственно, это их музыка. Это их поддерживает. Поэтому они и проводят такие акции. Но в этом есть смысл только в том случае, если люди не чувствуют себя безнадежно брошенными. Мол, да, вы поете или машете фонариками, а у нас нет масок. У людей должно быть чувство уверенности, что и эта задача будет выполнена. Флеш-моб не заменит собой реальные действия. Я бы очень хотела посоветовать людям по возможности оставаться активными даже в условиях кризиса. А добровольцев призвать приходить на помощь пожилым соседям, чтобы они не должны сами были ходить в магазин или аптеку. Мы хотим, чтобы все эти люди оставались здоровыми. Предложите им свою помощь, если у вас есть возможность! Принесите им продукты и лекарства! Если вы сами не можете предложить такую помощь, но знаете, что кто-то в беде, свяжитесь с социальным работником из местного самоуправления. Или, например, полицейские, которые звонят заболевшим людям и проверяют, находятся ли они дома, тоже часто слышат в ответ: "Да, я дома, но я голоден и не могу пойти в магазин. Кто мне поможет?" Вот это внимание и забота крайне важны сейчас в обществе. И в нынешней ситуации ограниченных возможностей мы можем сделать очень многое. Но самое главное – давайте держать дистанцию в два метра, давайте не выходить из дома без надобности. Если мы идем бегать в лес, кататься на велосипеде, в поход с детьми, давайте найдем для этого более уединенное место! Давайте не будем это делать в ближайшем парке, если у нас есть возможность передвигаться. Давайте ездить на работу на велосипеде, если это возможно. У нас ведь весна на дворе, погода хорошая. Мы сами можем делать все эти вещи, чтобы выбраться из кризиса более сильными. В каком-то смысле для общества это урок, это урок для всех нас. Обычно влияние наших действий на будущее Эстонии не особо очевидно. А сегодня это именно так. И те, кто может работать удаленно, должны помнить: домашний режим, изоляция – это именно тот вклад, который вы можете внести. Ведь большинство людей в Эстонии не может работать из дома. Они должны идти на этот риск. Давайте сделаем так, чтобы у них в случае необходимости была возможность получить медицинскую помощь. От нашей ответственности зависит то, будут ли наши медики чувствовать, что они перегружены, или нет. Это зависит от каждого человека в Эстонии – не от кого-либо другого!

Спасибо! И мне приятно, что за эти несколько недель мы поняли, как много на самом деле работы можно проделать, даже находясь в разных помещениях. Я надеюсь, что качество этой записи не хуже, чем обычно. Хорошего дня и здоровья всем! Спасибо!

Intervjuud saate kuulata siin: https://r4.err.ee/1071384/v-studii-prezident-jestonskoj-respubliki-kersti-kaljulajd?fbclid=IwAR1-QyjdBkBBk4H9EThz1id8kB99qiSjB0Ohys0WaLTkziGKemLlo6hjV_o 

 

 

]]>
EST Intervjuud Thu, 02 Apr 2020 10:19:45 +0000
President Kaljulaid: „Võru ei ole üksinda jäetud”, Võrumaa Teataja https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15915-president-kaljulaid-voru-ei-ole-ueksinda-jaeetud-vorumaa-teataja https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15915-president-kaljulaid-voru-ei-ole-ueksinda-jaeetud-vorumaa-teataja President Kersti Kaljulaid tegi neljapäeval virtuaalse ringkäigu Võrumaal. Videosilla vahendusel kohtus president kohaliku elu edendajatega ja ettevõtjatega, et saada ülevaade kriisist ja sellevastastest meetmetest Võrumaal. Muu hulgas vastas Kaljulaid toimetuse aktuaalsetele küsimustele kriisiteemal.

]]>
EST Intervjuud Sat, 28 Mar 2020 10:12:41 +0000
President: valitsus reageeris kriisile õigel ajal, ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15914-president-valitsus-reageeris-kriisile-oigel-ajal-err https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15914-president-valitsus-reageeris-kriisile-oigel-ajal-err

President Kersti Kaljulaidi hinnangul on valitsus saanud koroonaviiruse põhjustatud kriisiga hästi hakkama, kuna reageeris sellele õigel ajal. Samas on president kriitiline Euroopa Liidu tegevuse suhtes. President Kaljulaid oli külas ETV saates "Esimene stuudio".

President Kersti Kaljulaid, tere tulemast saatesse.

Tere õhtust.

Terviseamet ütleb täna, et kõige halvem stsenaarium ei ole realiseerinud. Samas võis tähelepanelik televaataja eilset peaministri pöördumist vaadates näha, et me peame olema valmis olukorra halvenemiseks. Milleks me siis tegelikult valmis peame olema?

Aus vastus on see, et täpselt me ju tegelikult ei teagi. Kõik see, mida me täna näeme, on juhtunud kaks nädalat tagasi. Ja kõik see, mida me täna näeme, selle põhjal me võime ennustada, kui suur on tegelikult see jäämägi, mille tipp on diagnoositud haiged. Ja sellest me võime püüda nüüd ennustada, mis juhtub kahe nädala pärast.

]]> EST Intervjuud Mon, 23 Mar 2020 09:58:19 +0000 The “time is now or never” for Central Europe to grasp Three Seas opportunity, Estonia’s president says, New Atlanticist https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15863-the-time-is-now-or-never-for-central-europe-to-grasp-three-seas-opportunity-estonia-s-president-says-new-atlanticist https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15863-the-time-is-now-or-never-for-central-europe-to-grasp-three-seas-opportunity-estonia-s-president-says-new-atlanticist Now that an investment fund to fuel the development of stronger cross-border transportation, energy, and digital infrastructure links in Central and Eastern Europe has been launched, countries in the region “need to quickly decide” whether they want to participate before the opportunity vanishes, according to Estonian President Kersti Kaljulaid.

The Three Seas Investment Fund has been now been backed by an offer from the United States to invest up to $1 billion into the Initiative and the next Three Seas Summit will take place in Estonia’s capital, Tallinn in June. Kaljulaid argued that “everybody understands that the train has been built and is ready to leave the station.” Should governments in the region continue to delay paying into the Fund, they will risk missing out on potential projects and private investment, Kaljulaid warned at an Atlantic Council event on March 4. “If you are late, I am sorry but the cake [will] be eaten.”

]]>
EST Intervjuud Thu, 05 Mar 2020 10:31:03 +0000
Exclusive: president of Estonia visits POLITICO HQ https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15865-exclusive-president-of-estonia-visits-politico-hq https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15865-exclusive-president-of-estonia-visits-politico-hq Estonian President Kersti Kaljulaid has an idea for driving misinformation off the internet: Stop granting people anonymity.

— Kaljulaid drew on the lessons of her Baltic nation, which gives each citizen a digital ID to access government services online. A similar approach, she said, could help prove internet users are indeed real. “To a certain extent, it’s totally unfair blaming all these private sector companies for what is going on, because, I am sorry, the problem is anonymity,” she added. “You can only drive out anonymity from [the] internet through digital identification, and since digital ID is a passport, it can only be guaranteed by a legal power, which is states.” Several European nations have some form of digital ID program, including Germany, Italy and Finland. No such effort is underway in the U.S.

]]>
EST Intervjuud Wed, 04 Mar 2020 09:41:02 +0000
Nädala tegija | Kersti Kaljulaid: misogüünsed küsimused tulebki välja naerda, Kuku https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15648-naedala-tegija-kersti-kaljulaid-misogueuensed-kuesimused-tulebki-vaelja-naerda-kuku https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15648-naedala-tegija-kersti-kaljulaid-misogueuensed-kuesimused-tulebki-vaelja-naerda-kuku «Sõna on vaba» pusa kandmine oli kevadel sõnum, et president tunnetab meediaväljal tsensuuri või enesetsensuuri teket, mis oli siis oluline samm ajakirjandusvabaduse eest seismisel, ütles Kersti Kaljulaid aastalõpuintervjuus Kuku raadiole saates «Nädala tegija».

Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja sõnul valiti president Kersti Kaljulaid aasta pressisõbraks lihtsustatult öeldes tema kevadel uue valitsuse ametisse astumisel kantud pusa eest, millel oli kiri «Sõna on vaba». «Mida te selle all silmas pidasite või õigupoolest, kuskohast te nägite ohtu sõnavabadusele? Kas te nägite seda poliitikute poolt, ajakirjanike enesetsensuuri poolt või ajakirjandusväljaannete omanike poolt?» küsis Riikoja ja meenutas, et Kaljulaidil oli toona ka plaan kohtuda meediamajade omanikega, aga see ei läinud täide.

]]>
EST Intervjuud Mon, 06 Jan 2020 06:50:56 +0000
Kersti Kaljulaid: kroonilt eurole vahetuskurssi määrates pidas riik oluliseks, et kui on midagi lubatud, siis oma lubadusi ei muudeta. Olen viimastel nädalatel palju selle peale mõelnud, Õhtuleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15635-kersti-kaljulaid-kroonilt-eurole-vahetuskurssi-maeaerates-pidas-riik-oluliseks-et-kui-on-midagi-lubatud-siis-oma-lubadusi-ei-muudeta-olen-viimastel-naedalatel-palju-selle-peale-moelnud-ohtuleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15635-kersti-kaljulaid-kroonilt-eurole-vahetuskurssi-maeaerates-pidas-riik-oluliseks-et-kui-on-midagi-lubatud-siis-oma-lubadusi-ei-muudeta-olen-viimastel-naedalatel-palju-selle-peale-moelnud-ohtuleht Mart Soidro aastalõpu muuseumiskäik Kersti Kaljulaidi ja Andrus Kivirähkiga 14 pildis.


Proloog
Aastalõpp on aeg, mil au sisse tõusevad traditsioonid. Kes käib turul tuttava tädikese käest jõululaua jaoks hapukapsast ostmas, kes valab marjade peale viina ning valmistab pühadenapsi, kes sõidab metsa kuuse järele. Meil Mardiga on juba mitmendat aastat kombeks kutsuda aasta lõpus kohtamisele president.
Sedapuhku saime Kerstiga kokku Maarjamäel Orlovi lossis, ajaloomuuseumis, et heita pilk minevikku - kusjuures kerge ehmatusega tuli tõdeda, et me oleme päris suurt osa sellest minevikust oma silmaga näinud. Kui vanasti sai käidud muuseumis ikka selleks, et õppida tundma iidsete inimeste elu, siis praegu vahivad sulle vitriinist vastu fotod sündmustest, kus sa ka ise osalenud oled, ja esemed, mis kuulusid kunagi su igapäevaellu. Nüüd on aga sellest kõigest saanud ajalugu! Kummaline...
Teistpidi jällegi muutub muuseumiskäik tänu sellele palju hubasemaks: nii paljud asjad tulevad tuttavad ette ning äratavad meeldivaid mälestusi. Ning kuna ühel meie hulgast seisab veel selle aasta lõpus ees oma esimese juubeli tähistamine, siis tunduski säärane nostalgiline rännak läbi lähimineviku üsna sobilik.
Algas aga kõik muidugi väga hoogsalt, nii nagu meie presidendi puhul tavaline. Sõber Mart oli välja nuputanud detailse programmi väljapanekutega tutvumiseks, aga Kersti võttis juhtimise otsekohe enese kätte ja lippas nagu noor hirv „Laste vabariigi“ nimelise näituse ruumidesse, mina vaevalt sammu pidades tema sabas...

]]>
EST Intervjuud Sat, 28 Dec 2019 09:40:48 +0000
Итоги года. Интервью с президентом Эстонии, ETV+ https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15649-etv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15649-etv Президент Керсти Кальюлайд даст ETV+ интервью, в котором речь пойдет о событиях уходящего года и о задачах, которые предстоит решить в наступающем.
В преддверии нового года президент Керсти Кальюлайд даст ETV+ интервью, в котором речь пойдет о событиях уходящего года и о задачах, которые предстоит решить в наступающем. Беседу с президентом Керсти Кальюлайд проведет Дмитрий Пастухов. Режиссер Марек Мийл, продюсер Лий Кулдмяэ.

Intervjuud saate vaadata siit: https://etvpluss.err.ee/1013548/itogi-goda-intervju-s-prezidentom-jestonii

 

]]>
EST Intervjuud Sat, 28 Dec 2019 05:54:16 +0000
Kersti Kaljulaid: see on väga ebaõiglane, kui öeldakse, et ma elan eebenipuust tornis, ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15647-kersti-kaljulaid-see-on-vaega-ebaoiglane-kui-oeeldakse-et-ma-elan-eebenipuust-tornis-err https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15647-kersti-kaljulaid-see-on-vaega-ebaoiglane-kui-oeeldakse-et-ma-elan-eebenipuust-tornis-err Kersti Kaljulaid kinnitas, et mäletab ka pärast aastaid Luksemburgis ja presidendiametis hästi, mida tähendab see, kui poodi minnes peab väga hoolega vaatama, millist leiba osta. President rääkis ETV aastalõpu intervjuus Marko Reikopile ka kliimast, vähemustest, NATO-st, kirikust ja lastelastest.

President Kersti Kaljulaid, te olete väga heas tujus! On see tavapärane ühele presidendile?
Jah, ma arvan küll. Minu meelest on inimesed üldiselt ju väga head ja kui su töö seisneb nendega suhtlemises, siis ongi tuju hea.

Kõik inimesed väga head ka ei ole, mõned on kehvemapoolsed ka. Ma saan aru, et te kas ei ole nendega kokku puutunud sel aastal või ei pane neid lihtsalt tähele.
Ma ei tea, ma olen leidnud väga vahvalt ühist keelt. Täitsa ootamatutes kohtades inimestega, kellest sa võib-olla arvad, et ühisosa on väiksem. Aga tegelikult ikka on.

Mis sellega on, et meil on praegu detsembrikuu ja laias laastus on väljas kaheksa kraadi sooja. Muru on roheline, üle päeva sajab paduvihma. Kas me oleme ise nüüd selle kõik tekitanud?
Ma arvan küll, et ei ole võimalik enam eitada seda, et kliima soojenemine toimub. Võib-olla on vähem oluline vaielda selle üle, kas ta on inimtekkeline, aga ta selgelt toimub. Ja teadlased on meile ju öelnud, et ta ikka on inimtekkeline ka. Ja isegi kui ei ole, siis, kui on kahtlus, et on, siis mõistlik on katsuda vähemalt omalt poolt mitte olukorda halvendada. On ju nii!

]]>
EST Intervjuud Mon, 23 Dec 2019 05:47:56 +0000
«Nous ne pouvons pas oublier que la Crimée est toujours occupée», plaide la présidente estonienne, Le Monde https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15553-nous-ne-pouvons-pas-oublier-que-la-crimee-est-toujours-occupee-plaide-la-presidente-estonienne-le-monde https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15553-nous-ne-pouvons-pas-oublier-que-la-crimee-est-toujours-occupee-plaide-la-presidente-estonienne-le-monde Kersti Kaljulaid, en visite en France, au Forum pour la paix, revient sur les « différences d’opinion » qu’elle a, à l’instar de nombreux dirigeants baltes et est-européens, avec Emmanuel Macron au sujet du dialogue avec la Russie.

Elue par le Parlement estonien en 2016, Kersti Kaljulaid est la première femme à occuper les fonctions de présidente de la République d’Estonie (depuis 2016). Longtemps considérée comme une technocrate, venant de Bruxelles, sans affiliation politique, elle est devenue la porte-voix de la défense des valeurs démocratiques, après l’entrée de l’extrême droite au gouvernement, en mai. Depuis lundi 11 et jusqu’au 13 novembre, elle est en visite officielle à Paris, au Forum pour la paix.

]]>
EST Intervjuud Wed, 13 Nov 2019 06:28:01 +0000
Intervjuu Läti Rahvusringhälingule https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15528-intervjuu-laeti-rahvusringhaelingule https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15528-intervjuu-laeti-rahvusringhaelingule Pooletunnise intervjuu jooksul räägiti paljudest teemadest nagu näiteks perevägivald, Venemaa visiit, haavatavad ühiskonnas, Rail Baltic ja Tallinn-Helsingi tunnel ning Balti ühtsus.
Intervjuud inglise keeles saate vaadata siit: https://eng.lsm.lv/article/features/video/interview-estonian-president-kersti-kaljulaid.a337618/

 

 
]]>
EST Intervjuud Thu, 07 Nov 2019 06:25:21 +0000
Trump’s Transactional. And Estonia’s President Is Cool With It. The Atlantic https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15445-trump-s-transactional-and-estonia-s-president-is-cool-with-it-the-atlantic https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15445-trump-s-transactional-and-estonia-s-president-is-cool-with-it-the-atlantic The tiny nation of Estonia literally tests the limits of NATO, perched as it is on the military bloc’s border with Russia.

It’s a precarious place to be when President Donald Trump has repeatedly expressed reluctance to defend members of the alliance in the event of an attack.

And its people are all too familiar with attacks: The Soviet Union occupied the country during World War II, and Russia is thought to have waged one of the world’s first acts of state-sponsored cyberwarfare against it in 2007. After Vladimir Putin invaded and annexed part of nearby Ukraine in 2014, Estonia is where Barack Obama stated unequivocally that NATO’s eastern-European members could count on the armed forces of the United States in their hour of need.

]]>
EST Intervjuud Tue, 24 Sep 2019 04:41:39 +0000
Kersti Kaljulaid: ma ei ole püüdnud võimu piire laiendada, Lõuna-Eesti Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15441-kersti-kaljulaid-ma-ei-ole-pueuednud-voimu-piire-laiendada-louna-eesti-postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15441-kersti-kaljulaid-ma-ei-ole-pueuednud-voimu-piire-laiendada-louna-eesti-postimees Oma teist Kagu-Eesti töönädalat lõpetava president Kersti Kaljulaidi sõnul on Eesti jõudnud faasi, kus maapiirkonnas pääseb kohati teenustele lihtsamaltki kui suurtes linnades. Valitsust puudutavate seisukohavõttude kohta ütles Kaljulaid, et lähtub põhiseaduses tagatud õiguste kaitsest ning temalt ei saa võtta õigust ka kodanikuna oma seisukohti väljendada.

]]>
EST Intervjuud Fri, 20 Sep 2019 04:30:43 +0000
President Kaljulaid Kagu-Eestis: täna ei ole enam põhjust rääkida maakohtade tühjenemisest, Lõunaleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15438-president-kaljulaid-kagu-eestis-taena-ei-ole-enam-pohjust-raeaekida-maakohtade-tuehjenemisest https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15438-president-kaljulaid-kagu-eestis-taena-ei-ole-enam-pohjust-raeaekida-maakohtade-tuehjenemisest President Kersti Kaljulaid on töötanud peaaegu kaks nädalat Kagu-Eestis, külastanud paljusid organisatsioone ja ettevõtteid ning kohtunud kohalike elanikega. Pärast seda, kui president oli rahvale avatud pidulikul tseremoonial vastu võtnud Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa uute suursaadikute volikirjad, andis ta intervjuu LõunaLehele.

]]>
EST Intervjuud Thu, 19 Sep 2019 05:37:40 +0000
UAE, Estonia can help other countries enter digital revolution, Khaleeji Times https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15420-uae-estonia-can-help-other-countries-enter-digital-revolution-khaleeji-times https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15420-uae-estonia-can-help-other-countries-enter-digital-revolution-khaleeji-times President Kaljulaid is currently visiting the UAE along with a business delegation.
 
The UAE and Estonia can work together to help other countries in entering the digital revolution, Estonian President Kersti Kaljulaid told Emirates News Agency (Wam) in an exclusive interview on Monday.

President Kaljulaid is currently visiting the UAE along with a business delegation taking part in the 24th World Energy Congress in Abu Dhabi.

"Between governments, we can work together in development aid and, for example, help African countries leapfrog in using digital technologies," she said.

When asked to comment on trade relations and investment opportunities between the UAE and Estonia, Kaljulaid encouraged business-to-business investments. She noted her country's trade representative office, Enterprise Estonia, which recently opened in Dubai.

]]>
EST Intervjuud Tue, 10 Sep 2019 06:49:43 +0000
Niitmata murulapp ja veesilm suurendavad elurikkust, Pärnu Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15404-niitmata-murulapp-ja-veesilm-suurendavad-elurikkust-paernu-postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15404-niitmata-murulapp-ja-veesilm-suurendavad-elurikkust-paernu-postimees Kilingi-Nõmme oli lõikuskuu viimasel pühapäeval riikliku tähtsusega linn, sest just seal andis kodukaunistamise patroon president Kersti Kaljulaid üle auhinnad Eesti kauneimate kodude loojatele.

Esinduslikuks renoveeritud klubi saalis hõivasid pidurõivais osalised viimsegi koha ja jäid põksuva südamega ootama oma etteastet: lavale kutsumist, riigipeaga kätlemist, auhinna ja Eesti kodukaunistamise ühenduse koostatud albumi vastuvõtmist ja ühispilti presidendiga. Südantsoojendav oli jälgida, kuidas tunnustust mindi vastu võtma pereti: kahe, kolme, nelja lapsega ja jäädi koos ajaloolisele pildile.

“Peaaegu alati, kui olen külastanud oma valla kauneid kodusid, ütleb pererahvas, et me ei tee seda kellelegi teisele,” märkis Saarde vallavolikogu esimees Kadri-Aija Viik, tervitades 62 laureaati, kelle hulgas koduomanikud, omavalitsused, ettevõtted.

]]>
EST Intervjuud Tue, 27 Aug 2019 07:02:48 +0000
Estonian president becomes first head of state to complete L’Étape du Tour, Cyclist https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15353-estonian-president-becomes-first-head-of-state-to-complete-l-etape-du-tour-cyclist https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15353-estonian-president-becomes-first-head-of-state-to-complete-l-etape-du-tour-cyclist The president of Estonia, Kersti Kaljulaid, has become the first head of state to complete L’Étape du Tour in the event’s 26-year history, finishing the 135km course in a time of 8:54:04.

L’Étape du Tour is an annual mass participation event, organised by Tour de France organiser Amaury Sport Organisation (ASO), that sees amateur riders tackle the full route of a single stage of that year’s Tour.

This year riders had to face the daunting course of Saturday’s stage 20, the final mountain stage of this year’s Tour that starts in Albertville and finishes on the 2,365m summit of Val Thorens.

Artikli veebiversiooni leiate siit.

 

]]>
EST Intervjuud Tue, 23 Jul 2019 05:20:35 +0000
Estonia Battles Its Elected Racists, Foreign Policy https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15356-estonia-battles-its-elected-racists-foreign-policy https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15356-estonia-battles-its-elected-racists-foreign-policy Estonian President Kersti Kaljulaid speaks on how to stand up against the far-right.

The recent Financial Times interview with Vladimir Putin was a reminder of how closely Russia has become tied with anti-liberal interests across Europe. Putin described liberalism as “obsolete,” denigrated sexual minorities, and praised closed borders and ethnonationalist policies. Putin’s ideological allies, such as Hungarian Prime Minister Viktor Orban, have brought their countries geopolitically closer to Moscow in recent years.

]]>
EST Intervjuud Thu, 18 Jul 2019 05:45:39 +0000
Estonia’s president calls on EU to work with Russian civil society, Euractiv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15358-estonia-s-president-calls-on-eu-to-work-with-russian-civil-society-euractiv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15358-estonia-s-president-calls-on-eu-to-work-with-russian-civil-society-euractiv Estonian President Kersti Kaljulaid was in Paris for the French military parade on Bastille day (14 July). She participated in a working lunch organised at the Elysée on European defence issues. As a champion in cyber defence and digital services, Estonia is an important ally for France. EURACTIV’s partner Ouest-France reports.

]]>
EST Intervjuud Tue, 16 Jul 2019 07:44:29 +0000
President Kersti Kaljulaid: suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema, Muusika https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15539-president-kersti-kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-vaelja-motlema-muusika https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15539-president-kersti-kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-vaelja-motlema-muusika 2019. aasta muusikaliseks suursündmuseks on meie juubeli-üldlaulupidu. See oli aastal 1869, 150 aastat tagasi, kui esimene pidu Tartus Vanemuise seltsi eestvõttel teoks sai. Pidutoimkonna juht oli Tartu Maarja koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode, üldjuhtideks ja dirigentideks Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid.
Kuna eesti algupäraga helilooming oli üsna haruldane, koosnes kava peamiselt saksa heliloojate lauludest. Tundub omajagu uskumatu, kuid kõigi laulude sõnad olid tõlgitud eesti keelde – I üldlaulupeol polnud ühtegi laulu, mis oleks esitatud saksa või vene keeles. Isegi Vene keisririigi hümn kõlas sel peol vaid eestikeelsena.
Laulupeol oli ka kaks eesti originaallaulu, Aleksander Kunileiu “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani”, mõlema laulu sõnade autoriks Lydia Koidula. I üldlaulupeol kõlas ka Eesti tulevane hümn, Fredrik Paciuse viis “Vårt land” Johann Voldemar Jannseni eestikeelsete sõnadega.
Nüüd on laulupidu saanud meie suurimaks traditsiooniks ja osaks meie identiteedist.

Tänavusele juubelilaulupeole läheb lauljana kooris ka Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid. Peo eel oli võimalus riigipeaga vestelda laulupeo tähendusest, meie kultuurist ning meie identiteedi ja rahva säilimisega seonduvast.

Lähete meie tänavusele juubelilaulupeole koorilauljana. See on ilus ja sümboolne. Kust tuli selline soov ja mõte?

Kooris laulmine ei ole minu jaoks uus asi. Laulsin kooris juba kooliajal ja käisime laulupeol oma 44. keskkooli kooriga. Praegu laulan oma korporatsiooni Filiae Patriae naiskooris. Muidugi ei ole ma kooris pidev laulja ega esine kontsertidel. Olen selles mõttes tavaline eesti inimene, kes tahab laulupeol laulda ja saada sellest suurest sündmusest osa veel vahetumalt kui väljakul kuulajate hulgas olles.

]]>
EST Intervjuud Sat, 06 Jul 2019 07:25:43 +0000
Nädala Tegija: Kersti Kaljulaid, Kuku raadio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15321-naedala-tegija-kersti-kaljulaid-kuku-raadio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15321-naedala-tegija-kersti-kaljulaid-kuku-raadio Nädala tegija stuudios on sellel reedel Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Räägime muuhulgas sellest, kuidas paistab Eesti ja selle poliitika seest ja väljast, miks peaksid inimesed ka Eestis kliimamuutuste peale mõtlema ning kui valmis on meie tervishoid tegelema eriliste haigustega. Saatejuht on Hindrek Riikoja. Saate salvestuse leiate siit: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/nadala-tegija-2019-06-21/

]]>
EST Intervjuud Fri, 21 Jun 2019 07:30:05 +0000
President Kaljulaid näeb uue valitsuse tekitatud mainekahju Eestile, ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15320-president-kaljulaid-naeeb-uue-valitsuse-tekitatud-mainekahju-eestile-err https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15320-president-kaljulaid-naeeb-uue-valitsuse-tekitatud-mainekahju-eestile-err President Kersti Kaljulaidi sõnul on uue valitsuse mõnede poliitikute käitumine põhjustanud Eestile tugeva mainekahju, mida pole võimalik enam väga kiiresti heastada.
"Mis puudutab Eesti mainet, siis mina küll ei saa eitada, et minu käest on küsitud, et mis erakond see selline on ja mis toimub ja mis käemärgid ja mis suured pealkirjad Bloombergis, et Eesti ajab taga mingit rassipuhtust. On ikka küsitud," rääkis Kaljulaid reedel Kuku raadiole antud usutluses.

]]>
EST Intervjuud Fri, 21 Jun 2019 07:26:59 +0000
President Kersti Kaljulaid: kliimamuutus on aeglane massihävitusrelv, Eesti peab tegema möödahüppe, Sakala https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15317-president-kersti-kaljulaid-kliimamuutus-on-aeglane-massihaevitusrelv-eesti-peab-tegema-moeoedahueppe-sakala https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15317-president-kersti-kaljulaid-kliimamuutus-on-aeglane-massihaevitusrelv-eesti-peab-tegema-moeoedahueppe-sakala Viimase poole aasta jooksul on ÜRO-l valminud kaks põhjapanevat uuringut, mis kokkuvõttes ütlevad, et oleme keskkonnakatastroofi lävel. Kliimamuutus ja sellest johtuv liikide väljasuremine tõotavad hävingut ka ainukesele liigile, kes selle pärast muretseda oskab – inimesele.

Kersti Kaljulaid on esimene Eesti president, kelle meeskonda kuulub kliimanõunik. Pole ka imestada, sest ta ütleb otsesõnu, et planeet Maa on kriisis. Või õigemini inimkond, sest Maal pole häda midagi, kui inimene kaob. Homo sapiens on planeedi jaoks mõnes mõttes ju justkui parasiit.

]]>
EST Intervjuud Sat, 15 Jun 2019 06:15:25 +0000
President usutluses ERR-ile enne ÜRO hääletust: meil on siin palju sõpru, ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15319-president-usutluses-err-ile-enne-uero-haeaeletust-meil-on-siin-palju-sopru-err https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15319-president-usutluses-err-ile-enne-uero-haeaeletust-meil-on-siin-palju-sopru-err Reedel võib Eestist saada ÜRO julgeolekunõukogu mittealaline liige. Eesti konkurent on Rumeenia, kes keskendub peamiselt Aafrika riikide hääletele. Eesti tugevuseks on aga väiksus ja kübervaldkond. President Kersti Kaljulaid andis New Yorgis ERR-ile intervjuu.

Julgeolekunõukogusse valitakse seekord viis mittealalist liiget. Eesti kandideerib Rumeeniaga Ida-Euroopa grupis ja see on ainukene tõsine konkurents.

Eesti diplomaadid loodavad, et otsuseni jõutakse hiljemalt teises hääletusvoorus. 193 riiki hääletavad aga nii kaua, kuni üks riik saab kahe kolmandikuse enamuse.

]]>
EST Intervjuud Fri, 07 Jun 2019 07:23:06 +0000
President Kersti Kaljulaid: me ei lase end julgeolekunõukogus kallutada suuremate huvides, Delfi https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15318-president-kersti-kaljulaid-me-ei-lase-end-julgeolekunoukogus-kallutada-suuremate-huvides-delfi https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15318-president-kersti-kaljulaid-me-ei-lase-end-julgeolekunoukogus-kallutada-suuremate-huvides-delfi President Kersti Kaljulaid ütles intervjuus, et kuigi täna lunastati pääs julgeolekunõukogusse, siis tõeline töö alles algab, sest Eesti peab ühe laua taha istuma endast palju suuremate riikidega.

"See ei olnud tavaline hääletus, vaid meil tekkiski palju neid delegatsioone, kes käisidki tund-tunnilt ja minut-minutilt ja ütlesid meile, et me teame, et te olete mures, aga ärge olge mures, sest te olete paljusid võlunud, see võit teile tuleb. Meie valijad uskusid meisse rohkem kui me võib-olla ise," kommenteeris Kaljulaid üllatust võidu osas.

]]>
EST Intervjuud Fri, 07 Jun 2019 07:20:33 +0000
В студии – Президент Эстонской Республики Керсти Кальюлайд, Raadio 4 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15322-raadio-4 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15322-raadio-4 ем запомнился минувший год в политической сфере? Итоги подводит Президент Эстонской Республики Керсти Кальюлайд. С ней беседует Артур Аукон.
Добро пожаловать в студию, госпожа президент!

Здравствуйте! Рада снова увидеться!

Я знаю, что президент обычно не вмешивается в политическую ситуацию, но я не могу не задать Вам вопрос о первых решениях нового правительства: снижении акцизов на алкоголь, замораживании финансирования науки, - какой сигнал эти решения посылают обществу?

]]>
EST Intervjuud Tue, 04 Jun 2019 07:32:47 +0000
Pensionireformis pettunud president plaanib teise samba raha välja võtta, Järva Teataja https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15540-pensionireformis-pettunud-president-plaanib-teise-samba-raha-vaelja-votta-president-kersti-kaljulaid-uetleb-et-teise-pensionisamba-vabatahtlikuks-muutmine-taehendab-selle-likvideerimist-ja-usub-et-ta-voib-olla-esimeste-hulgas-kes-fondist-raha-vaelja-votab-seda-mitte-fondide-vaeikese-tootluse-paerast-vaid-seetottu-et-riik-taganes-talle-antud-lubadusest-loe-laehemalt-https-jarvateataja-postimees-ee https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15540-pensionireformis-pettunud-president-plaanib-teise-samba-raha-vaelja-votta-president-kersti-kaljulaid-uetleb-et-teise-pensionisamba-vabatahtlikuks-muutmine-taehendab-selle-likvideerimist-ja-usub-et-ta-voib-olla-esimeste-hulgas-kes-fondist-raha-vaelja-votab-seda-mitte-fondide-vaeikese-tootluse-paerast-vaid-seetottu-et-riik-taganes-talle-antud-lubadusest-loe-laehemalt-https-jarvateataja-postimees-ee President Kersti Kaljulaid ütleb, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine tähendab selle likvideerimist, ja usub, et ta võib olla esimeste hulgas, kes fondist raha välja võtab. Seda mitte fondide väikese tootluse pärast, vaid seetõttu, et riik taganes talle antud lubadusest.

]]>
EST Intervjuud Sat, 01 Jun 2019 10:09:13 +0000
Estonian President to EU Centrists: Be a Voice for Disenfranchised, Voice of America https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15261-estonian-president-to-eu-centrists-be-a-voice-for-disenfranchised-voice-of-america https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15261-estonian-president-to-eu-centrists-be-a-voice-for-disenfranchised-voice-of-america As far-right nationalists look to expand their power in European Parliamentary elections taking place this weekend, Estonia’s president has some advice for politically embattled centrists: don’t blame Brussels for waning political support at home.

A once-shining example of democratic growth, progressive e-governance policies and a hotbed for start-ups and high-tech enterprise in the post-Soviet sphere, Estonia was faced with a groundswell of right-wing populism that rattled the centrist establishment when the Baltic nation’s far-right EKRE took 19 of 101 parliamentary posts in March elections.

]]>
EST Intervjuud Fri, 24 May 2019 06:30:14 +0000
Racism, sexism, Nazi economics: Estonia's far right in power, Guardian https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15227-racism-sexism-nazi-economics-estonia-s-far-right-in-power-guardian https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15227-racism-sexism-nazi-economics-estonia-s-far-right-in-power-guardian Until recently seen as a model nation, Estonia’s politics are turning darker.

A shadowy “deep state” secretly runs the country. A smart immigration policy is “blacks go back”. Nazi Germany wasn’t all bad. None of these statements would be out of place in the darker corners of far-right blogs anywhere in the world. But in Estonia as of last month, they are among the views of government ministers.

]]>
EST Intervjuud Wed, 22 May 2019 09:11:28 +0000
President Kersti Kaljulaid: „Valetaksin, kui ütleksin, et see valitsus pole ohtlik Eesti välispoliitikale ja liitlassuhetele”, EPL https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15221-president-kersti-kaljulaid-valetaksin-kui-uetleksin-et-see-valitsus-pole-ohtlik-eesti-vaelispoliitikale-ja-liitlassuhetele-epl https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15221-president-kersti-kaljulaid-valetaksin-kui-uetleksin-et-see-valitsus-pole-ohtlik-eesti-vaelispoliitikale-ja-liitlassuhetele-epl * President arvab, et tema töö nõrgemate aitamisel on olnud edukas. Müürid langevad, keegi ei saa neid enam üles laduda.

* Eesti digiloost, e-riigist rääkimise asemel tuleb riigipeal tegeleda käemärkide ja muu seletamisega. „See on aja- ja maineraisk.”

* President uskus Mart Helme juttu EKRE muutumisest. „Mis hiljem on saanud, pole see, millest tookord rääkisime.”

]]>
EST Intervjuud Mon, 20 May 2019 05:15:43 +0000
Estonian President hits out at ‘white supremacist’ display with Le Pen, Euractiv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15220-estonian-president-hits-out-at-white-supremacist-display-with-le-pen-euractiv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15220-estonian-president-hits-out-at-white-supremacist-display-with-le-pen-euractiv The “white supremacist” views held by some Parliamentarians do not represent the views of the Estonian people, President Kersti Kaljulaid insisted on Wednesday (15 May) after populist MPs were pictured alongside France’s far-right leader Marine Le Pen.

]]>
EST Intervjuud Thu, 16 May 2019 05:01:21 +0000
Estonia’s president plays down criticism over Putin meeting, Guardian https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15205-estonia-s-president-plays-down-criticism-over-putin-meeting-guardian https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15205-estonia-s-president-plays-down-criticism-over-putin-meeting-guardian Estonia’s president, Kersti Kaljulaid, has brushed off criticism of her recent visit to Moscow to meet Vladimir Putin, the first meeting between the Russian president and a leader of one of the three Baltic states in nearly a decade.

“Talking to all neighbours is only natural, and it’s a bit unnatural that I have to explain it,” she told the Guardian, in an interview in Tallinn.

Kaljulaid visited Moscow last month to open Estonia’s renovated embassy in the Russian capital, but the centrepiece of her visit was a long meeting and working lunch with Putin in the Kremlin.

]]>
EST Intervjuud Wed, 15 May 2019 10:38:04 +0000
`Meie valitsus on innovaatilisem`Der Spiegel https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15156-meie-valitsus-on-innovaatilisem-der-spiegel https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15156-meie-valitsus-on-innovaatilisem-der-spiegel President Kersti Kaljulaid räägib intervjuus meie digiriigist ja sellest, mis on meie ettevõtjatele arengueelised andnud.

*

The tiny Baltic nation of Estonia is a digital trailblazer. All public services are available online, saving the country millions of euros each year. President Kersti Kaljulaid spoke to DER SPIEGEL about Estonia's burgeoning IT industry, the free market and the perils of cyberwarfare.

]]>
EST Intervjuud Wed, 24 Apr 2019 08:31:27 +0000
Kaljulaid kohtumisest Putiniga: pole aus jätta raskeid teemasid teiste riikide kanda, ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15538-kaljulaid-kohtumisest-putiniga-pole-aus-jaetta-raskeid-teemasid-teiste-riikide-kanda-err https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15538-kaljulaid-kohtumisest-putiniga-pole-aus-jaetta-raskeid-teemasid-teiste-riikide-kanda-err President Kersti Kaljulaid ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et Eesti ülesanne on lisada oma hääl teiste Euroopa Liidu riikide kõrvale, kelle liidrid on käinud Moskvas visiidil, ning mitte jätta raskete teemade arutamist vaid teiste õlule.

Millise eesmärgiga te ikkagi lõppkokkuvõttes sinna läksite ja kas te saite selle kätte?

Jaa. ma olen hästi palju öelnud, et selle visiidi toimumise suurim eesmärk ongi sellega, et ta toimub, saavutatud. Väga mitmel põhjusel. Üks põhjus on see, et minu arvates on Eesti üks tavaline Euroopa riik, kes osaleb nagu teised Euroopa riigid rääkimistes ja kõnelustes kõkide oma naaberrikidega, olgu need teemad siis meile meeldivamad või ebameeldivamad. See on ka meie roll - lisada oma hääl Saksa kolleegi, Soome kolleegi, Austria kolleegi, teiste nende kolleegide häälele, kes on käinud, rääkinud Euroopa Liidu viiest põhimõttest kinni pidades Ukrainast, Gruusiast, nendel rasketel teemadel. Ei ole aus jätta teiste inimeste kanda seda tööd.

Aga seda isiklikku ambitsiooni ei tulnud siia kõrvale, et tahaks ka olla teiste lääneriikide juhtidega samal tasemel?

Mitte isiklik ambitsioon, vaid ma tahan, et Eesti on teiste Euroopa Liidu ja NATO riikidega samal tasemel. Eesti riik. Meie üle ei räägita, me räägime ise. Me ju räägime ise väga palju Venemaast, kui me kohtume teiste riigipeadega. On ka märksa ausam seda teha, kui sa oled ka ise valmis needsamad mõtted edastama otse Vene riigipeale. Ja niisugusena me lihtsalt oleme tavalisem riik, ütleks ma selle kohta.

]]>
EST Intervjuud Mon, 22 Apr 2019 07:20:57 +0000
Bangladeshi parlamendihoone mudel pälvis Louis Kahni näitusel ÜROs tähelepanu, UNB https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15140-bangladeshi-parlamendihoone-mudel-paelvis-louis-kahni-naeitusel-ueros-taehelepanu-unb https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15140-bangladeshi-parlamendihoone-mudel-paelvis-louis-kahni-naeitusel-ueros-taehelepanu-unb Bangladeshi uudisteagentuur UNB kirjutab, et ÜRO peahoones avatud Louis Kahni loomingu näitusel pälvis palju tähelepanu Bangladehi parlamendihoone mudel. Louis Kahni fotonäitus „Saarelt saarele-Louis Kahni loominguline teekond" korraldati ühiselt Bangladeshi ja Eesti alaliste esinduste poolt ja selle avas president Kersti Kaljulaid.

Artikli leiate inglise keeles siit.

]]>
EST Intervjuud Tue, 09 Apr 2019 08:36:46 +0000
Kas Saksamaa hävitab kokkuhoiuga NATO? Der Spiegel https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15154-kas-saksamaa-haevitab-kokkuhoiuga-nato-der-spiegel https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15154-kas-saksamaa-haevitab-kokkuhoiuga-nato-der-spiegel Artikkel analüüsib, millises seisus on NATOle tehtavad kulutused ja liitlaste hinnangud sellele. Avaldatud on ka president Kersti Kaljulaidi seisukoht, kes kutsub üles liitlasi lisama NATO eelarvesse 2 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 

*

70 years after its foundation, the Western alliance is in crisis. The allies accuse the Germans of ruining the alliance with their miserliness.

Sometimes they miss him, the old warrior. Jim Mattis was always good for the nerves. A paternal look from the former general and Pentagon chief, a calming gesture, a brief remark, and Gavin Williamson, the British Secretary of Defense, would have been calm. But Mattis was missing when Nato defence ministers met in Brussels in mid-February. He had resigned in a dispute with his president.

]]>
EST Intervjuud Fri, 29 Mar 2019 09:15:29 +0000
Eesti president NATOst, Venemaast, kaubavahetusest ja usaldusest, Fox News https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15078-eesti-president-natost-venemaast-kaubavahetusest-ja-usaldusest-fox-news https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15078-eesti-president-natost-venemaast-kaubavahetusest-ja-usaldusest-fox-news President Kersti Kaljulaid võttis Fox Newsi stuudios kokku oma nädalase Ameerika visiidi, mille käigus kohtus Esindajatekoja spiikri Nancy Pelosiga, pidas mitu avalikku esinemist ning osales ÜRO Naiste Staatuse Komisjoni töös. Lisaks olid kohtumised mitmete riikide juhtidega ning ÜRO juurde nimetatud saadikutega, et arutada Eesti kandideerimist ÜRO Julgeolekunõukogusse.

Inglise keeles antud intervjuud näeb siit.

 

]]>
EST Intervjuud Fri, 22 Mar 2019 09:11:06 +0000
Eesti president kutsub liitlaste ühtsusele Venemaa vastu, American Voice https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15064-eesti-president-kutsub-liitlaste-uehtsusele-venemaa-vastu-american-voice https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15064-eesti-president-kutsub-liitlaste-uehtsusele-venemaa-vastu-american-voice President Kaljulaid kutsus intervjuus demokraatlike liitlasi olema Venemaa agressiooni vastu ühtsed.

*

Estonia's president called for continued unity among democratic allies in the face of Russian aggression on Wednesday and expressed a wish for even greater U.S. involvement in the Baltics.

Kersti Kaljulaid, on her second visit to the United States in less than a year, told an audience at the Brookings Institution that membership in the European Union and NATO have served to defend and enhance her country's sovereignty.

With only 1.2 million people and located on the Baltic Sea near Russia, the former Soviet republic has been especially concerned about growing Russian assertiveness, particularly since its annexation of the Ukrainian region of Crimea and its military support for two breakaway regions in Georgia.

]]>
EST Intervjuud Wed, 13 Mar 2019 07:42:22 +0000
Eesti Vabariik 3.0, France 2 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15080-eesti-vabariik-3-0-france-2 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15080-eesti-vabariik-3-0-france-2 Eesti tähistab oma 101 sünnipäeva ja on oma 1,3 miljoni elanikuga digipöörde esirinnas. President Kaljulaidi prantsuse keeles antud videointervjuud näeb siit.

]]>
EST Intervjuud Wed, 06 Mar 2019 08:30:11 +0000
Eesti president: töö NATO idatiiva tugevdamisel peab jätkuma, The Baltic Times https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15053-eesti-president-toeoe-nato-idatiiva-tugevdamisel-peab-jaetkuma-the-baltic-times https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15053-eesti-president-toeoe-nato-idatiiva-tugevdamisel-peab-jaetkuma-the-baltic-times NATO on viimastel aastatel reageerinud adekvaatselt idatiivaga seotud julgeolekuprobleemidele, aga alliansi kaitsele ja heidutusele suunatud töö ei ole kaugeltki lõpetatud, ütles Eesti president Kersti Kaljulaid B9 kohtumisel Slovakkias. Seda platvormi kasutatakse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega seotud julgeolekuteemade arutamiseks.

*

In recent years, NATO has adequately reacted to security problems on its eastern flank, but work to develop the alliance's deterrence and defense posture is far from completed, Estonian President Kersti Kaljulaid said at a meeting on security of the heads of state of countries of central and eastern Europe.

Kaljulaid said at the meeting held in Kosice, Slovakia that the allied battle groups stationed promptly in the Baltic countries, Poland and Romania have had a very positive and stabilizing effect on the security of the whole eastern flank of NATO, spokespeople for the Estonian president said.

"At the same time, we need to solve conclusively the issue of how the deployment of allied reinforcements to the region will take place in the event of a crisis. For that, we need defense plans which are detailed enough, a rapidly acting command structure and regular training exercises for rehearsing it. We also need to think how to transform the air policing mission in the Baltic states quickly into air defense should that be needed," the Estonian head of state said.

Kaljulaid also emphasized that NATO and defense cooperation of the European Union are things that augment and complement each other.

"Throughout its history, the European Union has been acting in the redistribution of resources in a way where with common resources the shortfalls of some regions or fields are eliminated. In defense cooperation we have not come to that yet, although we could in the future," Kaljulaid said.

Talking about combating cyber threats, Kaljulaid described cyber threats as a phenomenon affecting not only central and eastern Europe, but all of the alliance. She said that talking about cyber threats alone is a major step forward.

"But in the long run, a quality and egalitarian education system is what enables people to withstand both disinformation and populism themselves," she added.

The president made the speech at a summit held in the Bucharest 9 (B9) format in Kosice, Slovakia on Thursday. The B9 countries are Romania, Poland, Estonia, Latvia, Lithuania, Bulgaria, the Czech Republic, Hungary and Slovakia.

Artikli inglise keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Sun, 03 Mar 2019 09:44:25 +0000
Estonia is running its country like a tech company, Quartz https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15001-estonia-is-running-its-country-like-a-tech-company-quartz https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15001-estonia-is-running-its-country-like-a-tech-company-quartz President Kaljulaidi arvamusartikkel väljaandes Quartz Eesti e-valitsemisest, innovatiivsest valitsemisest ja e-Eesti eduloost.

Estonia is often described as a genuinely digital society. Today a majority of government services are offered 24/7 online, and data integrity is ensured by blockchain technology. You can use medical e-prescriptions, file taxes, or even buy a car online without needing to go to the vehicle registration office. There are only a few things that you still need to do in the analog world, such as get married or buy property.

]]>
EST Intervjuud Wed, 20 Feb 2019 08:21:19 +0000
Estonian president: Leaders unprepared for nuclear threat, Politico https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15000-estonian-president-leaders-unprepared-for-nuclear-threat-politico https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15000-estonian-president-leaders-unprepared-for-nuclear-threat-politico President Kaljulaidi Müncheni julgeolekukonverentsi ajal ajalehele Politico antud intervjuu teemadeks olid vähene valmisolek tuumarelvaohuks, julgeolekuküsimused ja keskmaa tuumajõudude lepe (INF).

MUNICH — No nukes experience, knowledge or understanding.

Today's generation of political leaders is unprepared to deal with the threat of nuclear weapons, Estonian President Kersti Kaljulaid told POLITICO in an interview at the Munich Security Conference.

With the unfolding demise of the Intermediate-range Nuclear Forces (INF) treaty, nonproliferation and disarmament issues are now back at the forefront of the international agenda, with perhaps the greatest focus since the end of the Cold War.

U.S. President Donald Trump announced early this month that he would pull out and begin dismantling the INF treaty, which banned all land-based missiles with a range of 500 to 5,500 kilometers. Trump said Russian has been violating the accord for years. Moscow has level counter-allegations that it is the U.S. that broke the agreement.

Whoever is at fault, a new generation of world leaders is now confronting a collapse in the nonproliferation infrastructure that has been in place for decades, and that many of them had taken for granted throughout their careers.

    "My generation of politicians has not had to deal with a discussion over nuclear security, how we control these risks because these treaties have always been there" — Kersti Kaljulaid

Kaljulaid said she attended a panel discussion on the issue at the conference on Saturday with a sense of urgency to study up.

"I went to learn," Kaljulaid said, speaking at a corner table in the basement pub of the Hotel Bayerischer Hof, where the security conference is being held. "My generation of politicians has not had to deal with a discussion over nuclear security, how we control these risks because these treaties have always been there."

Kaljulaid, who is 49, said she was eager to learn from former elected leaders including the ex-Irish President Mary Robinson and former U.S. Senator Sam Nunn.

"The generation of people like Mary Robinson or Sam Nunn, [former NATO chief] Javier Solana, they are still among us," she said. "They still keep coming to these conferences and they remember the risk-analysis which propelled them to action and how the achievements of these treaties were got to."

But Kaljulaid said it was not clear others shared her keen sense of urgency.

"I went specifically to learn and I have to say the room was pretty empty," she said. "I think we need to wake up and learn a lot."

Kaljulaid said she was not particularly focused on the bickering between Russia and the U.S. over who was more to blame for collapse of the INF. Estonia, like other members of NATO, has declared Russia to be at fault for developing and deploying a new mid-range missile in clear abrogation of the agreement.

"It wasn't for me the star moment," she said of debate on who was to blame, "because I do know that there are very different opinions of who did what to the INF treaty. What struck me is exactly this: Politicians of 50 and even 60 years old are not well-versed in these debates as are the politicians 70 and 80 years old."

"Even people my age — I am almost 50 — we need to learn and we need to get to the grips of these debates very quickly.

In a sign of how the nonproliferation issue is returning to prominence, a lunch in Munich on Saturday organized by the Nuclear Threat Initiative (NTI), a nongovernmental organization led by Nunn and former U.S. Energy Secretary Ernest Moniz drew a packed crowd.

    "How do we change to more multipolar thinking? This may be actually the key and opportunity" — Kersti Kaljulaid

NTI used the lunch to promote a recent statement issued by 40 experts calling for swift improvement in crisis management capabilities and other communication and dialogue. Nunn has said that risks of misunderstanding leading to a potential nuclear conflict have risen to "dangerous levels."

In the interview with POLITICO, Kaljulaid said she also sensed an opportunity to shift the conversation from a bilateral discussion between Washington and Moscow to a multilateral discussion that would also include Europe's nuclear powers: the U.K. and France.

"If you look now into the face of the situation, that was a treaty of which Europe was not a party," she said of the INF. "We have nuclear powers and we have territory over which this treaty is supposed to provide a protective umbrella. How do we change to more multipolar thinking? This may be actually the key and opportunity. I don't know. I'm not a specialist myself."

Artikli leiate siit.

 

 

]]>
EST Intervjuud Mon, 18 Feb 2019 09:19:03 +0000
Irish backstop can't be changed for Brexit deal - Estonian president, Reuters https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14998-irish-backstop-can-t-be-changed-for-brexit-deal-estonian-president-reuters https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14998-irish-backstop-can-t-be-changed-for-brexit-deal-estonian-president-reuters President Kaljulaid rääkis Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil Reutersi reporterile, et ei ole võimalik muuta seda korraldust ehk EL-i välispiiriks muutuvat piiri EL-i liikme Iirimaa ja Ühendkuningriigi osa Põhja-Iirima vahel pärast Brexitit.

]]>
EST Intervjuud Sun, 17 Feb 2019 08:21:08 +0000
Aastalõpuintervjuu, ETV+ https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15537-aastalopuintervjuu-etv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15537-aastalopuintervjuu-etv Eesti president Kersti Kaljulaid räägib intervjuus möödunud aasta tähtsamatest sündmustest ja uue aasta väljakutsetest, viibimisest Narvas, Brexitist ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistest. Intervjueeris Nikolai Loshchin.

Intervjuu videot näete siit: https://www.youtube.com/watch?v=7Sx_NQ3wRrk

]]>
EST Intervjuud Tue, 01 Jan 2019 07:06:59 +0000
President Kaljulaid aastalõpuintervjuus: Eesti ei ole tegelikult lõhestunud, ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15536-president-kaljulaid-aastalopuintervjuus-eesti-ei-ole-tegelikult-lohestunud-err https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15536-president-kaljulaid-aastalopuintervjuus-eesti-ei-ole-tegelikult-lohestunud-err Muidugi me peame oma rahva, keele ja kultuuri kestmise pärast muretsema. Küsimus on selles, milliste meetoditega neid kaitsta, ütleb president Kersti Kaljulaid ERRile antud aastalõpuintervjuus.

Räägime ränderaamistikust. See on praegu väga aktuaalne teema. Inimesed jagunesid kahte lehte, tekkis vastandumine, viha, poliitikud esinesid ultimaatumite keeles. Kuidas me küll sellisesse olukorda jõudsime?

Need, kes tegelevad meie rahvusvahelise suhtluse korraldamisega (sealhulgas mina ise) unustasid ära, et kõik need teemad, kus on sees sõnad "ränne", "migratsioon" või "pagulane", on praegu väga emotsionaalsed.

Pealtnäha oli kõik justkui korras – kevadel oli seda teemat riigikogus käsitletud, ka valitsus oli seda käsitlenud –, kuid tegelikult ikkagi ei olnud. Kui arutelu juba avanes, siis avanes see üsna emotsionaalsel moel. Enam ei olnud aega selgitada, mida see kõik tähendab. Mida tähendab võimalus olla laua ääres ja kaasa rääkida ning mida tähendab otsus minna laua tagant ära.

Aga mis veel tähtsam: enam ei jõudnud kohale see sõnum, et tegelikult mingis mõttes pelgame me kõik seda, kas 21. sajand tähendab ka meie jaoks palju siia tulevaid inimesi teistest kultuuridest ja kuidas me sellise olukorraga hakkama saame.

]]>
EST Intervjuud Sat, 22 Dec 2018 06:54:11 +0000
Eesti president Kersti Kaljulaid: "Venemaal ei ole demokraatiat", RFI https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14698-eesti-president-kersti-kaljulaid-venemaal-ei-ole-demokraatiat-rfi https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14698-eesti-president-kersti-kaljulaid-venemaal-ei-ole-demokraatiat-rfi Eesti on põhjapoolsem, kõige väiksem ja kõige vähem asustatud Balti riik. Suure Venemaa naaber, kes valitses riiki kaks sajandit ja kes Nõukogude Liidus hõivas seda viiskümmend aastat, on eestlastel endiselt väga meeles, eriti kuna peaaegu 30% elanikkonnast on venekeelne. Sellest ajast alates on Eesti liitunud NATO ja Euroopa Liiduga ning Tallinn on saanud juhtivaks iduettevõtete pealinnaks Euroopas.

]]>
EST Intervjuud Sun, 18 Nov 2018 05:56:13 +0000
Väike Eesti näeb ennast esimese digiriigina, LA Times https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14608-2018-10-11-09-04-07 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14608-2018-10-11-09-04-07 Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal vabaks saanud väike Eestil on Ida-Euroopa kõige jõulisema majandusarenguga, funktsioneeriva heaoluühiskonna ja - märkimisväärselt - ilmselt kõige digitaalselt arenenud valitsusega riik maailmas.

*

Artikli täisteksti inglise keeles leiate siit.

 

]]>
EST Intervjuud Sun, 07 Oct 2018 19:00:00 +0000
Eesti president ei muretse liigselt, et Venemaa võiks tema kohta midagi kompromiteerivat leida, Buzzfeed https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14610-2018-10-11-11-01-01 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14610-2018-10-11-11-01-01 "Ärge uskuge, kui keegi teile ütleb, et tantsisin öösel poolalasti baaris," ütles president Kersti Kaljulaid BuzzFeedi uudistele.

Intervjuu inglise keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Sat, 29 Sep 2018 19:00:00 +0000
EKSKLUSIIVINTERVJUU Kersti Kaljulaidiga: kahtlaselt palju töövõimelisi inimesi on ilma ravikindlustuseta, Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14611-2018-10-11-11-05-14 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14611-2018-10-11-11-05-14 President Kersti Kaljulaid ei pea põhjendatuks kõigile Eesti elanikele ravikindlustuse andmist, ilma kohustuseta maksta sotsiaalmaksu, sest juba praegu on «kahtlaselt palju töövõimelisi inimesi ilma ravikindlustuseta». «See ei ole just väga suur väljakutse,» rääkis president Kersti Kaljulaid New Yorgi Eesti majas toimunud vastuvõtul oma uuest ametist - kaheks aastaks saab temast naiste, laste ja noorukite tervise ning heaoluga tegeleva liikumise Every Woman, Every Child (EWEC) asejuht.

]]>
EST Intervjuud Fri, 28 Sep 2018 19:00:00 +0000
Kersti Kaljulaid narvakatele: öelge, kuidas ma saan teid aidata? Viru Prospekt https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14559-2018-09-21-12-40-06 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14559-2018-09-21-12-40-06 President Kersti Kaljulaid rääkis Viru Prospektile oma esimesest tööperioodist Narvas ja sellest, mida saavad narvakad ise teha, et elu Narvas edeneks.

*

]]>
EST Intervjuud Wed, 05 Sep 2018 02:53:06 +0000
Presidendi ootamatu peatus, Narvskaja Gazeta https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14558-narvskaja-gazeta https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14558-narvskaja-gazeta Случилось это 1сентября, уже ближе к вечеру. У садов «Прогресс», что по дороге из Нарвы в Нарва-Йыэсуу, вдруг останавливается небольшой кортеж автомобилей, среагировавший, видимо, на оживленную продажу вдоль шоссе свежих овощей, фруктов и ягод.

]]>
EST Intervjuud Wed, 12 Sep 2018 02:49:27 +0000
Kersti Kaljulaid Läti televisioonile: pean ütlema, et Läti õlu on väga hea https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14606-2018-10-11-08-21-06 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14606-2018-10-11-08-21-06 Neljapäeval ja reedel osales president Kersti Kaljulaid Arraiolose grupi aruteludel Lätis. Ühtlasi rääkis ta Läti Rahvusringhäälingule antud intervjuus miks kolis Narva, miks on NATO kohalolu Balti riikides oluline ning miks ei peaks lätlased end pidevalt eestlastega võrdlema.

Üks teemasid kohtunud presidentide vahel oli ühiskonna turvalisus. Pole saladus, et Balti riike nähakse kui Euroopa turvalisuse üht nõrgematest kohtadest. Kas arutasite ka seda teemat?

See tuli meil jutuks. See on hügieeni küsimus, kuidas me end kaitseme ning veendume selles, et meie heidutusvõime vastab vajadustele. On küllaltki selge, et meil on prognoosimatu käitumisega naaber, mistõttu peame tegema kõik, et teine pool ei mõtleks, et NATO kohalolul Balti riikides pole tähendust.

Jäädes Venemaa teema juurde, on tulnud uusi avastusi seoses Skripalitega. Eesti saatis koos teiste riikidega eelmisel suvel juba Venemaa diplomaate välja, kuid nüüd nõuab Suurbritannia lisasanktsioone. Kas Eesti oleks lisasanktsioonide seadmiseks valmis?

Ma arvan, et on oluline kaaluda sellist karistust, mis oleks suunatud neile inimestele ja organisatsioonidele, kes on süüdi. Samal ajal tunnen ma, et tasub meeles pidada seda, et Venemaa kodanikuühiskonda ei tarvitse seondada nende valitsusega.

]]>
EST Intervjuud Sun, 16 Sep 2018 19:00:00 +0000
President Kaljulaid Venemaa agressioonist ja elektroonilisest valimisest, Läti televisioon https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14603-2018-10-11-07-57-09 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14603-2018-10-11-07-57-09 President Kersti Kaljulaid osales Lätis Arraiolose grupi kohtumisel ja rääkis Läti televisoonile oma tööst Narvas, reaktsioonidest Venemaa agressioonile, küberturvalisusest ja samuti sellest, miks ei peaks lätlased ennast alati eestlastega võrdlema.

*

Intervjuu läti keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Thu, 13 Sep 2018 19:00:00 +0000
Eesti president sellest, miks lätlased ei peaks ennast eestlastega võrdlema, Tvnet Läti https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14604-2018-10-11-08-06-09 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14604-2018-10-11-08-06-09 Paljud lätlased vaatavad eestlasi kadedusega ja soovivad, et nii mõnigi naabri edulugu ka nendega juhtuks. Eesti president Kersti Kaljulaid ütles intervjuus, et tal ei ole vastust küsimusele, miks see nii on, aga rõhutas, et meil kõigil tuleb endaga ise hakkama saada. "Ütlen alati, et mulle meeldivad Läti rannad ja lätlased ja teie president on minu hea sõber. Pean kiitma ka läti õlut ja iga kord, kui olen siin, joon "Valmiermuižat". Inimesed on sõbralikud ja majandus areneb. Seetõttu olge iseenda üle õnnelikud ja ärge mõelge, et keegi on kusagil parem. Olge enda üle uhked!"

*

Artikli läti keeles leiate siit.

 

]]>
EST Intervjuud Thu, 13 Sep 2018 19:00:00 +0000
"President tõi näiteid multikultuursest maailmast" , Lõuna-Eesti Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14506-2018-08-21-13-16-20 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14506-2018-08-21-13-16-20 Valga gümnaasiumis korraldatud ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi vestlusringis osales ka president Kersti Kaljulaid. Räägiti õpetaja rollist ühiskonnas, kodakondsusest, eestlusest ja eestikeelsest haridusest.

President Kaljulaid rõhutas, et meie keelt hoiab elus enda tahe seda kogukonnana rääkida. «Kui keegi siin toimetab ja elab, oleks igati normaalne, et ta teeb seda kõike meie riigi keeles.»

Riigipea sõnul võiks igaüks, kes juba lasteaiast saadik oma emakeele kõrval ka eesti keelt räägib, öelda, et ta on eestlane. «Peame aktsepteerima, et neil on võimalus öelda, et nad on eestlased, ja neile ei öelda selle peale vastu: ei ole, sa oled integreerunud hispaanlane või venelane.»

]]>
EST Intervjuud Thu, 16 Aug 2018 19:00:00 +0000
"President vaatas juustu ja lehmi " , Sakala https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14507-qpresident-vaatas-juustu-ja-lehmi-q-sakala https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14507-qpresident-vaatas-juustu-ja-lehmi-q-sakala Kolmapäeva hommikul, kui Eesti vapiga numbrimärgiga must Mercedes Pajumäe talu vihmamärjale parkimisplatsile keeras, tähendas see talu peremehele Viljar Veidenbergile, et kauaoodatud riigipea visiit on teoks saanud.

«Päris suur,» tõdes lillelistes kalossides Kersti Kaljulaid vihma käest meierei katuse alla varjudes. Kalosse või kummikuid poolteise tunni pikkusel tutvustusringil Mulgi vallas asuvas mahetalus aga tarvis ei läinudki, sest meierei läikis puhtusest ning lauta proua presidenti koos saatjaskonnaga ei viidud.

Pajumäe vanaperemehe Arvo Veidenbergi jutt talu ajaloost ei jäänud riigipeale kaugeks, sest tema emapoolne suguvõsa on samuti Mulgimaalt pärit. «Mäletan oma vanatädide ja vanaonude juttudest päris palju. Arvo Veidenbergi räägitus oli minu jaoks palju tuttavat,» kommenteeris Kaljulaid.

Meenutuste rajalt viis tee edasi tootmishoonesse, mille uksel ulatati igale sisenejale pakike, mis sisaldas kitlit, ühekordset peakatet ja siniseid sahisevaid kilesusse. President polnud erand. Uue rõivastuse elevus lahtus alles laagerdusruumis, kus Pajumäe kollased juustukettad oma aega ootavad.

]]>
EST Intervjuud Wed, 15 Aug 2018 19:00:00 +0000
Balti presidendid: Euroopa peab tegutsema ühtselt ja kiiremini, Neue Westfälische https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14478-2018-07-17-12-02-03 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14478-2018-07-17-12-02-03 Täna võtavad Eesti, Läti ja Leedu presidendid vastu rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna - panuse eest Euroopa demokraatlikku ja rahulikku arengusse.

]]>
EST Intervjuud Fri, 13 Jul 2018 19:00:00 +0000
"Putin püüab meid lahutada", RP Online https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14480-2018-07-17-12-19-34 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14480-2018-07-17-12-19-34 President Kaljulaid oli Saksamaal võtmas Eesti nimel vastu Vestfaali rahu auhinda. Saksa väljaandega räägiti Venemaast, rahust ja Euroopast.

*

Frau Staatspräsidentin, die EU steckt in einer Art Glaubenskrise. In Estland glaubt man aber weiter fest an Europa – warum?

Kaljulaid Vielleicht, weil wir uns hinter dem Eisernen Vorgang so lange nach der EU gesehnt haben. Natürlich ist in der EU vieles sehr schwerfällig, aber es geht ja auch darum, die Interessen vieler Länder unter einen Hut zu bringen. Was wäre denn die Alternative? Jeder für sich? Nein, die EU ist gewiss nicht perfekt, aber sie ist unverzichtbar.

Aber haben wir in der EU nicht eine Spaltung zwischen Ost und West?

Kaljulaid Das ist mir zu pauschal. Es kommt ganz darauf an, wovon wir reden. Schauen sie sich etwa die Haushaltsdisziplin an, da liegen zum Beispiel Polen und Deutschland sehr viel näher beieinander als Deutschland und Italien, da gibt es eher eine Nord-Süd-Spaltung.

Der Konflikt der EU mit Polen und Ungarn macht Ihnen keine Sorge?

Kaljulaid Es mag ja sein, dass diese Länder seit einiger Zeit einen betont konservativen, nationalen Kurs fahren. Aber das heißt ja noch lange nicht, dass sich die Menschen dort von der Idee der liberalen Demokratie völlig verabschiedet hätten. Wir sollten uns die Mühe machen, zwischen Regierungen und Zivilgesellschaften zu unterscheiden.

Welche Rolle spielt Russland in dieser Auseinandersetzung?

Kaljulaid Russland will ganz offensichtlich die regelbasierte Weltordnung verändern, das zeigt die russische Politik der vergangenen Jahre. Und man muss sagen, wir haben leider zunächst nicht schnell und entschlossen genug darauf reagiert. Aus der schwachen Reaktion auf den Georgien-Krieg 2008, in dem Russland erstmals Grenzen einseitig verschieben konnte, hat Wladimir Putin den Schluss gezogen, er könne einfach so weitermachen. Das erklärt auch seine Empörung über die harte Reaktion des Westens auf die russische Aggression gegen die Ukraine. Das hat ihn wirklich überrascht.

Glauben Sie, dass diese Einigkeit des Westens gegenüber Russland von Dauer sein wird?

Kaljulaid Ich hoffe es sehr. Russland versucht beständig, unsere Schwächen auszunutzen und uns zu spalten. Aber damit darf Putin nicht durchkommen. Deswegen müssen auch die Sanktionen in Kraft bleiben. Gleichzeitig dürfen wir Russland aber auf keinen Fall abschreiben, der Kontakt darf nicht abreißen.

In Deutschland gibt es Leute, die sind überzeugt, die Nato habe Russland provoziert, indem sie die baltischen Staaten als Mitglieder aufgenommen hat.

Kaljulaid Einspruch! Das würde ja bedeuten, dass man in Moskau darüber bestimmen darf, was souveräne Nachbarstaaten zu tun oder zu lassen haben. Das ist völlig inakzeptabel! Und anders als manchmal behauptet wird, hat es auch niemals eine Verpflichtung der Nato gegeben, keine neuen Mitglieder in Osteuropa aufzunehmen.

Wie bewerten Sie die Situation in der Ost-Ukraine?

Kaljulaid Das ist kein eingefrorener Konflikt, wie manche gerne sagen, es ist ein Krieg, wenn auch ein vergessener. Als ich im Mai dort war, direkt an der Frontlinie, waren gerade 150 Häuser zerstört worden und deren Einwohner obdachlos geworden. Und es sterben dort praktisch jeden Tag Menschen. Es handelt sich um die größte humanitäre Katastrophe in Europa, und das Schlimmste ist, dass wir nicht sehr viel dagegen tun können.

Rund ein Viertel der Bevölkerung in Estland ist russischsprachig – wie stark werden diese Menschen von Moskau beeinflusst?

Kaljulaid Das kommt ganz darauf an. Wenn es sich um ältere Menschen handelt, die noch zu Sowjetzeiten nach Estland gekommen sind und dort ein privilegiertes Leben führen konnten, dann sehnen sich viele von ihnen in diese Zeit zurück. Bei den Jüngeren ist das ganz anders. Nur ein Beispiel: Wir haben in Estland eine Wehrpflichtarmee, und dort dienen junge Männer aus der russischen Minderheit ebenso wie junge Esten. Es wäre ein großer Fehler zu glauben, dass alle Menschen in Estland, die Russisch sprechen, so denken wie Putin!

Estland ist eines der wenigen Nato-Mitglieder, das die Zwei-Prozent-Verpflichtung beim Verteidigungsetat einhält. Können Sie Donald Trumps Kritik an Deutschland verstehen?

Kaljulaid Wir geben sogar 2,2 des BIP für Verteidigung aus, aber ich kann auch verstehen, dass so etwas in anderen Ländern, deren unmittelbare Nachbarschaft völlig friedlich ist, schwer zu verkaufen ist. Und ich glaube, dass man darüber reden könnte, ob man bei der Finanzierung nicht ein flexibleres Kriterium als die Zwei-Prozent-Quote anwenden könnte, solange man das angestrebte Ziel damit erreicht: eine glaubwürdige Abschreckung. In diesem Zusammenhang setzen wir auch große Hoffnungen in die gemeinsame Sicherheits- und Verteidigungspolitik der EU.

Donald Trump ist der erste US-Präsident, der den Nutzen der Nato öffentlich in Frage gestellt hat. Sorgt Sie das nicht?

Kaljulaid Ich habe mit Donald Trump darüber gesprochen, und er hat sich mir gegenüber ganz klar für die Sicherheit Europas und insbesondere der baltischen Staaten engagiert. Wenn ich mir außerdem anschaue, wie unsere Kontakte mit der US-Regierung sind und was die Amerikaner konkret tun, dann habe ich überhaupt keinen Anlass, an dieser Zusage zu zweifeln. Ich denke, man muss da weise unterscheiden zwischen Twitter-Botschaften und der tatsächlichen Politik.

Artikli leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Thu, 12 Jul 2018 19:00:00 +0000
Ükssarvede maal: kohtumine Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14454-2018-07-05-07-33-29 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14454-2018-07-05-07-33-29 Pariisi poliitikaõpingute instituudi Sciences Po lõpuaktusel aukülalisena üles astunud president Kersti Kaljulaid rääkis demokraatiast, digitehnoloogiast ja kuidas saada "startup rahvaks".

*

Invitée d'honneur pour la remise des diplômes aux étudiants de Sciences-Po, samedi dernier à Paris, Kersti Kaljulaid, présidente de la République d'Estonie, a évoqué les questions liées à la démocratie, au numérique et aux conditions d'éclosion d'une « startup nation ». Par Philippe Boyer, directeur de l'innovation à Covivio (*).

« Rapporté à nos 1,3 million d'habitants, aucun autre pays dans le monde ne peut se targuer d'avoir donné naissance à 4 licornes. »

C'est à peu près en ces termes que Kersti Kaljulaid, présidente de la République d'Estonie, de passage à Paris le samedi 30 juin 2018, rappelle que son pays, situé aux confins des Pays baltes et membre de l'Union Européenne depuis 2004, est aujourd'hui unanimement reconnu comme une référence en matière d'entrepreneuriat numérique et d'e-administration.

Ces licornes-là n'ont rien de mythiques créatures. Elles sont bien réelles avec, pour chacune d'entre elle, une valorisation au moins égale au milliard de dollars. Qu'elles s'appellent Taxify (concurrent d'Uber), Skype (service de messagerie vidéo racheté 2,6 milliards de dollars par eBay en 2005 puis revendue à Microsoft pour 8,5 milliards), Playtech (e-sport) ou TransferWise (entreprise de transferts d'argent internationaux de pair à pair), toutes sont originaires de Tallinn. Toutes sont également la preuve que le virage numérique pris par l'État estonien au milieu des années 1990 s'est révélé gagnant lorsqu'il a fallu libéraliser l'économie tout en misant sur le développement généralisé du numérique pour tous les citoyens.

"Environnement économique et législatif favorable"

Et la présidente de la "e-République" d'expliquer :

"Si l'Estonie est aujourd'hui reconnue comme une « startup nation », c'est d'abord le résultat de l'environnement économique et législatif que nous avons créé, dans lequel il n'a jamais été question de sur-réguler pour ne pas entraver la croissance de milliers de startups. Dans le même temps, nous sommes restés très attentifs à ne pas tout abandonner de notre souveraineté à ces acteurs technologiques qui ont accompagné la transformation de notre pays. Grâce à cette politique qui repose sur la primauté de l'État en matière de choix technologiques au service de tous nos citoyens, l'Estonie a réussi à garder le contrôle en particulier sur les sujets sensibles qui mêlent algorithmes et données personnelles. »

Dans cet État où, depuis 2002, chaque citoyen dispose d'une carte d'identité personnelle numérique permettant d'accéder aux « e-services publics » et où les élèves, les enseignants et les citoyens ont été formés à l'usage de ces nouvelles technologies, le pari estonien repose à la fois sur la responsabilisation citoyenne tout en se fiant à un État devenu tiers de confiance numérique.

Le futur numérique de l'Estonie s'écrit en Blockchain

Lancé en 2014, le programme « d'e-résidence » fait partie de ces initiatives destinées à attirer les entrepreneurs du monde entier. Ce statut par lequel les étrangers peuvent postuler, par internet, pour devenir « e-citoyen » et ainsi se simplifier les procédures administratives pour créer une entreprise et ouvrir un compte bancaire a permis à l'Estonie de faire connaître sa stratégie numérique à la fin des années 1990, aussi connue sous le nom de « program X-Road ».

C'est cet ambitieux programme de transformation numérique de la société qui a permis à l'Estonie de présenter ses « e-services administratifs » par-delà ses frontières en démontrant que le numérique pouvait être la solution pour les États à la recherche de voies et moyens pour simplifier leur fonctionnement. C'est à ce titre que la France et l'Estonie entretiennent des liens étroits :

« Sur ces sujets de digitalisation de l'administration, le président Macron et le secrétaire d'État en charge du numérique, savent que l'Estonie est un laboratoire pour tout ce qui concerne la digitalisation et la simplification administrative (1). Nos deux pays travaillent en étroite collaboration sur ces sujets», ajoute la présidente Kersti Kaljulaid.

Des technologies pour faciliter la coopération entre les États

L'Estonie a prévu d'aller encore plus loin avec, d'ici à janvier 2019, la création d'un visa "Digital Nomads" pour inciter les startuppers du monde entier à venir « essayer » le pays et s'y installer pendant une année. Il faut dire qu'avec un réseau wifi public largement accessible sur l'ensemble du territoire, rien n'est plus facile que le travail à distance.

« Si nous devions repenser le programme « X-Road » qui nous a permis de devenir un véritable État-numérique, je ne doute pas que nous garderions en l'état la façon dont a été pensée l'architecture principale de ce projet consistant à digitaliser le pays au service de ses citoyens. Aujourd'hui, nous continuons à ajouter sans cesse de nouveaux services numériques en nous appuyant sur cette infrastructure numérique pensée pour digitaliser le pays. En revanche, il est certain que, à l'avenir, nous nous appuierons beaucoup plus sur de nouvelles solutions technologiques plus prometteuses. Je pense notamment à la Blockchain. Même si nous avons déjà des systèmes de signatures électroniques qui permettent de s'authentifier pour voter ou aller chez le médecin... avec la technologie Blockchain, tous ces actes citoyens deviendront encore plus transparents et plus sûrs. J'ajoute que ces technologies faciliteront également la coopération entre les États - par exemple, avec la Finlande et l'Islande, pays avec lesquels nous avons noué de nombreuses formes de coopération technologiques, dont celles d'échanges de data publiques en faveur de l'amélioration des services publics », expliquait la présidente estonienne.

Kersti Kaljulaid insiste également sur le fait que toutes ces avancées technologiques se doivent d'être conduites en lien étroit avec les acteurs privés, ces partenariats entre acteurs publics et entreprises privées permettant à chacun de bénéficier des avancées de l'autre et, ainsi, de développer de nouvelles solutions immédiatement testables.

Lors de sa venue à Paris, samedi 30 juin, Kersti Kaljulaid était l'invitée d'honneur lors de la remise de diplômes aux étudiants de Sciences-Po. Dans ses propos, et même si le sujet de son intervention portait sur les espoirs et les ambitions pour la jeunesse, le numérique n'était jamais loin :

« Les machines seront certes de plus en plus performantes mais elles ne seront jamais aussi intelligentes que les humains. Notre monde n'est pas encore prêt à ces grands changements, mais vous devez rester vigilants. »

Full article can be found here.


]]>
EST Intervjuud Tue, 03 Jul 2018 19:00:00 +0000
"Kui me tegutseme, siis ei pruugi Venemaa tegutseda," NewEasternEurope https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14389-qkui-me-tegutseme-siis-ei-pruugi-venemaa-tegutsedaq-neweasterneurope https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14389-qkui-me-tegutseme-siis-ei-pruugi-venemaa-tegutsedaq-neweasterneurope Intervjuus räägitakse julgeolekust, Venemaast, Ameerika presidendist ja NATOst.

Intervjuu täisteksti inglise keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Fri, 15 Jun 2018 09:44:20 +0000
Kersti Kaljulaid: lääs "normaliseeris" Gruusia osalise okupeerimise, nüüd riskime ka Ukraina konflikti "normaliseerimisega". Mida oleme järgmiseks valmis "normaliseerima"? Tyzhden https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14388-2018-06-15-12-33-46 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14388-2018-06-15-12-33-46 Artikli täisteksti Ukraina keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Thu, 31 May 2018 19:00:00 +0000
Miks ei märgi president Tallinna Sadama aktsiaid?, Äripäev https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14328-2018-05-31-12-00-24 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14328-2018-05-31-12-00-24 President Kersti Kaljulaid rõõmustab iga kord, kui Tallinna börsile mõni ettevõte juurde tuleb, ja kurvastab, kui keegi sealt lahkub.

Aasta tagasi arvasite, et võiksime Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks kinkida toimiva börsi. Äsja on alanud Tallinna Sadama aktsiate märkimine ning avalikuks sai Nelja Energia ostmine Eesti Energia poolt, mis valmistab ette Enefit Greeni börsileviimise. On see nüüd see, mida te silmas pidasite?

Jah, börsi ergutamise kõige kiirem meetod ongi viia börsile riigiettevõtteid. Seda saab teha otsustuskorras. Ei ole ju võimalik eraettevõtjatele öelda, et minge börsile, kui nad ei näe sellest mingisugust kasu. Aga korras sellega veel küll ei ole. Paar päeva tagasi just vaatasin, hommikune tehingute arv oli alla saja ja keskmine tehingu maht oli 1000-1500 eurot. Korralike kapitaliturgudeni on meil pikk maa minna. Siinsed pakkumised ei kutsu kohale suuri investeerimisfonde. Aga algus on tehtud. Mul on alati hea meel, kui Tallinna börsile midagi juurde tuleb ja ma olen alati kurb, kui keegi sealt ära läheb.

]]>
EST Intervjuud Thu, 31 May 2018 08:49:21 +0000
Eesti president Ukraina arengust ja väljakutsetest, Hromadske https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14387-2018-06-15-12-30-16 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14387-2018-06-15-12-30-16 Venemaa ja konflikt Donbassis on vaid mõned teemad, mis olid president Kaljulaidi agendas Ukrainat külastades.

*

Artikli täisteksti inglise keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Wed, 30 May 2018 19:00:00 +0000
В студии – Президент Эстонской Республики Керсти Кальюлайд, Raadio 4 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15323-raadio-5 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/15323-raadio-5 Какое будущее ждет нашу систему образования? Какие задачи стоят перед политиками накануне выборов в Рийгикогу? Какова ситуация с безопасностью в регионе Балтийского моря и как будут развиваться наши отношения с Россией? Президент Эстонской Республики Керсти Кальюлайд отвечает на вопросы Радио 4.
Добрый день, госпожа президент! И добро пожаловать в эфир Радио 4!

]]>
EST Intervjuud Wed, 22 May 2019 07:38:20 +0000
Eesti president usaldab digimaailma, Kathimerini, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14386-eesti-president-usaldab-digimaailma-kathimerini-kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14386-eesti-president-usaldab-digimaailma-kathimerini-kreeka "Tundus, et eestlased välismaal kaotavad meie poliitilise süsteemiga kontakti." See fraas selgitab Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul seda ratsionaalset valikut, kuidas see väike Balti riik, mis on saanud ELi digiimeks, lubab oma kodanikel üle maailma elektrooniliselt hääletada. "Paljud eestlased elavad Euroopa riikides. Me ühinesime Euroopa Liiduga, et nautida nelja vabadust. Ja meil on olemas tehnilised abivahendid, et teha elektrooniline valimisprotsess turvaliseks ja meie kodanikud usaldavad seda."

*

Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Sun, 20 May 2018 19:00:00 +0000
Aeg on saada eestlasteks! Protagon, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14385-aeg-on-saada-eestlasteks-protagon-kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14385-aeg-on-saada-eestlasteks-protagon-kreeka Keegi ei oodanud, et president Kaljulaid kõnest idufirmade inkubaatoris Orange Grove saab vestlus poliitilistest valikutest, ilma väsitavate tehniliste terminiteta. 

*

Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Sat, 19 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president: noortel iduettevõtjatel Kreekas on annet ja julgust, Protothema, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14380-2018-06-15-11-42-16 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14380-2018-06-15-11-42-16 President Kersti Kaljulaid rääkis üritusel Eesti kogemusest e-teenuste loomisel majanduse kasvatamiseks ja vastas küsimustele nende saladuste kohta, mis aitasid Eestil saada 25 aasta jooksul e-valitsemise eeskujuks.

*

Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Thu, 17 May 2018 19:00:00 +0000
Alexis Tsipras kohtus Eesti presidendiga, Naftemporiki, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14382-alexis-tsipras-kohtus-eesti-presidendiga-naftemporiki-kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14382-alexis-tsipras-kohtus-eesti-presidendiga-naftemporiki-kreeka Oma twitteripostitutes märkis Kreeka peaminister: "Kohtusin Eesti presidendiga. Eesti on riik, mis on suutnud digitehnoloogiat märkimisväärselt hästi oma majanduskasvuks ära kasutada ja on nüüd eeskujuks tervele Euroopale."

*

Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Thu, 17 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president Kaljulaid külastab pärast Tsiprasega kohtumist Frontexit, Amna, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14383-2018-06-15-12-09-21 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14383-2018-06-15-12-09-21 Eesti president Kersti Kaljulaid külastas oma Kreeka visiidi käigus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontex operatsioonide keskust. Saabumisel ütles president Kaljulaid, et Eesti on Frontexi tegevust märkimisväärselt toetanud.

*

Artikli täisteksti inglise keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Thu, 17 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president külastas Akropolist kandes bermuudasärki ja spordikingi, Ifemerida, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14384-2018-06-15-12-16-30 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14384-2018-06-15-12-16-30 "Ise siin ringi käies saab näha tegelikku elu, tõelisi inimesi palju paremal viisil. Ma teen seda nii sageli kui võimalik, et kõnnin äärelinnas ja mujal, et näha, kuidas inimesed seal elavad. See on väga huvitav."

*

Atikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Thu, 17 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president arutab majanduse ja valitsemise digitaliseerimist, Huffington Post, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14376-eesti-president-arutab-majanduse-ja-valitsemise-digitaliseerimist-huffington-post-kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14376-eesti-president-arutab-majanduse-ja-valitsemise-digitaliseerimist-huffington-post-kreeka Eesti on idufirmade arvukuse poolest inimese kohta kolmandal kohal Euroopas, Skype`i ja mitmete rahvusvaheliselt edukate idufirmade kodumaa, samuti esimese andmesaatkonna looja Luksemburgis (kus on kogu riigi info hoiul küberrünnakute puhuks). Oma majanduskasvu ja innovatsiooni toetamiseks on riik teinud läbi digimuutumise ja loonud tugeva idufirmade ökosüsteemi ja on samuti juhtiv e-valitsemise arendaja.

*

]]>
EST Intervjuud Wed, 16 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti president hellenite parlamendis, Naftemporiki, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14377-eesti-president-hellenite-parlanemdis-naftemporiki-kreeka- https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14377-eesti-president-hellenite-parlanemdis-naftemporiki-kreeka- Eesti president Kersti Kaljulaid kohtus hellenite parlamendi spiikri Nikos Voutsisega, pannes aluse kahe riigi parlamendi tihedamale koostööle.

*

Artikli täisteksti (kreeka keeles) leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Wed, 16 May 2018 19:00:00 +0000
President Pavlopoulos saadab Türgile selge sõnumi kohtumisel oma Eesti ametikaaslase Kaljulaidiga, Amna, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14378-2018-06-15-11-28-52 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14378-2018-06-15-11-28-52 Kreeka president Pavlopoulos saatis Türgile ja FYROM-ile kolmapäeval president Kaljulaidiga kohtudes sellge sõnumi.

*

Artikli täisteksti inglise keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Wed, 16 May 2018 19:00:00 +0000
Eesti digiinimene: kuidas vaesunud endisest nõiukogude liiduvabariigist sai ELi pioneer, Kathimerini, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14379-2018-06-15-11-36-22 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14379-2018-06-15-11-36-22 President Kaljulaid rääkis Ateenas Hollandi saatkonna idufirmade inkubaatoris Orange Grove'is, kuidas Eesti kujunes kahe aastakümne jooksul Euroopa Liidu digitaalseks liidriks. 48-aastane president, endine erasektori juht, selgitas, et kõik algas maksudest. "Keegi ei taha makse maksta," ütles ta, "kuid me arvasime, et kui me teeksime selle protsessi digitaalseks, oleks tulu suurepärane." Seejärel loodi era- ja avaliku sektori partnerluses digitaalne identiteet ID- kaart, mis iga kodanikule juurdepääsu paljudele teenustele.

*

Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Wed, 16 May 2018 19:00:00 +0000
Orange Grove: Eesti president räägib majanduse ja riigi digitaliseerimisest, Protagon, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14344-2018-06-07-09-22-18 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14344-2018-06-07-09-22-18 17. mail tervitab Hollandi saatkonna initsiatiivil Ateenas loodud start-up inkubaator Orange Grove Eesti president Kersti Kaljulaidi, kes peab ettekande "E-lahenduste loomine majanduse kasvatamiseks: Eesti kogemus."

*

Στις 17 Μαΐου το Orange Grove, το διεθνές startup incubator της Αθήνας που αποτελεί πρωτοβουλία της Ολλανδικής Πρεσβείας, υποδέχεται την πρόεδρο της Δημοκρατίας της Εσθονίας,Κέρστι Κάλιουλαϊντ, σε μια ανοικτή προς το κοινό εκδήλωση για την ψηφιοποίηση της Οικονομίας και την ηλεκτρονική Διακυβέρνηση, με τίτλο «Creating e-solutions to grow economies: The Estonian Experience».

Κατέχοντας την 3η θέση στην Ευρώπη σε αναλογία startups ανά κεφαλή, γενέτειρα του Skype και πολυάριθμων διεθνώς επιτυχημένων startups, και δημιουργός του πρώτου «Data Embassy» στο Λουξεμβούργο (ενός ολοκληρωμένου backup όλων των πληροφοριών του κράτους για την περίπτωση cyber attack), η Εσθονία έχει στηρίξει την οικονομική της ανάπτυξη στην καινοτομία, μέσα από, μεταξύ άλλων, τη στροφή προς ένα digital περιβάλλον, τη δημιουργία ενός ισχυρού startup οικοσυστήματος και την ανάπτυξη μιας πρωτοπόρας, σε διεθνές επίπεδο, ηλεκτρονικής διακυβέρνησης.

Η πρόεδρος της Εσθονίας θα συζητήσει με το κοινό την εμπειρία της Εσθονίας στην ψηφιοποίηση – αυτοματοποίηση της Oικονομίας, την ανάπτυξη του e-governance και την προώθηση του startup οικοσυστήματος.

Στο πλαίσιο της εκδήλωσης, θα μιλήσει, επίσης, ο Πρίιτ Σάλουμαα, Head of Business Development της Mooncascade, εταιρείας software and product development στην Εσθονία σχετικά με την εμπειρία του από το startup οικοσύστημα στη χώρα της Βαλτικής, ενώ ελληνικές startups προερχόμενες από το Orange Grove θα παρουσιάσουν την πορεία τους. Το κοινό θα έχει την ευκαιρία να απευθύνει ερωτήσεις στους ομιλητές ώστε να δημιουργηθεί ένας διαδραστικός και παραγωγικός διάλογος.

Η εκδήλωση είναι ανοιχτή και δωρεάν για το κοινό, αρκεί να γίνει δήλωση συμμετοχής στο Eventbrite.

Η εκδήλωση θα πραγματοποιηθεί την Πέμπτη 17 Μαΐου, στις 16:30, στο Orange Grove, Λεωφ. Βασιλέως Κωνστανίνου 5-7, Αθήνα. Για περισσότερες πληροφορίες μπορείτε να επισκεφθείτε την ιστοσελίδα www.orangegrove.eu, καθώς και τη σελίδα του event στο Facebook.

Artikli leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Mon, 14 May 2018 19:00:00 +0000
La présidente estonienne Kersti Kaljulaid: "Les missiles russes visent l’Europe", Le Parisien https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14286-2018-05-08-09-12-41 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14286-2018-05-08-09-12-41 President Kersti Kaljulaid räägib intervjuus Euroopa Liidu olulisusest Eesti jaoks ja mida ta arvab Venemaast.

Intervjuu on prantsuse keeles ja selle leiab siit.

]]>
EST Intervjuud Mon, 23 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president: pagulaskriis läheb meile geograafilisest kaugusest hoolimata korda, Naftemporiki, Kreeka https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14381-2018-06-15-11-57-46 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14381-2018-06-15-11-57-46 Eesti president Kersti Kaljulaid külastas ametliku Kreeka visiidi käigus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) operatsioonide keskust.
Saabumisel ütles president Kaljulaid, et Eesti on Frontexi tugevdamisse palju panustanud: "Me usume, et Frontex on väga oluline, et tagada piiride kaitse ja ka see, et inimesed ei jõupingutuste kiuste ei upuks teel Euroopasse. Me hindame väga, mida Frontex teeb."

*

Artikli täisteksti kreeka keeles leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Tue, 17 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president külastab Lyoni, et rääkida digiteemadel, RFC raadio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14236-2018-04-13-10-52-56 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14236-2018-04-13-10-52-56 President Kaljulaid oli Lyonis ja avas seal küberturvalisuse võistluse ja külastas digikampust.

RFC raadiole antud intervjuud (prantsuse keeles) saate lugeda ja kuulata siit.

]]>
EST Intervjuud Mon, 09 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president külastab Lyoni ja kiidab küberturvalisust, LionMag.com https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14237-2018-04-13-11-00-20 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14237-2018-04-13-11-00-20 President Kaljulaid külastas Lyoni ja osales konverentsil "100 aastat Eesti Vabariiki - traditsioonide ja innovatiivse majanduse maa".

]]>
EST Intervjuud Mon, 09 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president: "Macron mõtleb kodanike huvidele", Le Parisien https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14238-2018-04-13-11-13-58 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14238-2018-04-13-11-13-58 Kuus kuud pärast Emmanuel Macroni Tallinna külastust, teeb Kersti Kaljulaid talle vastukülastuse. Eesti riigipea külastus algas täna pärastlõunal lõunaga Prantsusmaa riigipea juures, kelle sotsiaal-liberaalseid ja Euroopa-meelseid seisukohti president Kaljulaid jagab. "Ta on poliitik, kellel on meelel ainult oma kodanike huvid," kinnitas president Kaljulaid intervjuus tund enne kohtumist Emmanuel Macroniga. "On selliseid poliitikuid, kes on hommikul üles tõustes vaid õnnelikud selle üle, et on mõne riigi president või peaminister. Kuid mitte Emmanuel Macron. Nagu ka Edouard Philippe, on ta väga ausameelne ja mõtleb tõeliselt Prantsusmaa, aga ka Euroopa Liidu kodanike heaolu peale."

]]>
EST Intervjuud Sun, 08 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president ütleb, et on Trumpi valitsuse välispoliitikas veelgi kindlam, Rahvusringhääling (USA) https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14214-2018-04-06-09-09-09 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14214-2018-04-06-09-09-09 Eesti president lahkus Washingtonist tundes suuremat kindlust Ameerika Ühendriikide poliitika suhtes Venemaa suunal. Kersti Kaljulaid ütleb, et president Trump esitas Balti juhtidega kohtumisel keerukaid küsimusi, kuid rääkis ka 60 venelase väljasaatmisest pärast närvigaasi rünnakut Ühendkuningriigis.

]]>
EST Intervjuud Fri, 06 Apr 2018 06:02:31 +0000
Kaljulaid: Trump tahtis ülevaadet Eesti kaitsekulutustest , ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14223-2018-04-09-09-38-34 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14223-2018-04-09-09-38-34 ERR, Maria-Ann Rohemäe, Washington

President Kersti Kaljulaidi sõnul tahtis USA president Donald Trump teisipäevasel kohtumisel põhjalikku ülevaadet Balti riikide kulutustest kaitsevaldkonda.

Trump tänas kohtumisel Balti riike eelkõige selle eest, et need riigid panustavad kaitsevaldkonda kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), vahendas "Aktuaalne kaamera".

Trump rõhutas, et NATO eelarve on pärast tema ametisseastumist oluliselt suurenenud.

"Pärast minu ametisseastumist on riigid, kes varem ei kulutanud, maksnud mitu miljardit dollarit rohkem ning ausalt öeldes, nad peavad veel rohkem maksma.
Nad peavad veel rohkem maksma," rääkis Trump pressikonverentsil.

Kaljulaidi sõnul tahtis Trump ülevaadet Balti riikide kaitsekulutustest.

"President Trump tahtis saada väga põhjalikku ülevaadet sellest, kui palju meie kulutame. Ta juhtis tähelepanu, et Poola kulutab oluliselt üle kahe protsendi, Ameerika Ühendriigid isegi neli protsenti. Ta loodab, et /.../ kaks protsenti võiks olla pigem see miinimum, millest räägitakse ja et teised Euroopa riigid kulutaksid ka veelgi rohkem," rääkis Kaljulaid "Aktuaalsele kaamerale".

Lisaks võtsid presidendid kohtumisel vastu julgeolekudeklaratsiooni, milles kinnitati veelkord, et USA eraldab Balti riikidele 170 miljonit dollarit väljaõppe- ja varustusprogrammideks ning laskemoona hankimiseks. Samuti mainiti deklaratsioonis õhutõrjet.

"Me kogu aeg räägime sellest, mida võiks teha selleks, et kaitse oleks usutav - ei taha üleinvesteerida, aga kindlasti me seisame selle eest, et ka need väed, NATO väed, kes täna on Balti riikides ja Poolas, tunneksid end turvaliselt. Õhukaitse on oluline element," ütles Kaljulaid.

Balti riikide julgeolekuga seoses räägiti ka Venemaast, kuigi hiljem toimunud pressikonverentsil üritati esialgu Venemaa mainimist vältida. ERR küsis Trumpilt tema suhtlemise kohta Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

"Ma arvan, et mul võib olla Venemaaga ja president Putiniga hea suhe ja kui nii oleks, siis see oleks hea asi. Samas on suur võimalus, et seda ei juhtu. Kes teab?" vastas Trump.

Trump rõhutas, et keegi ei ole Venemaaga olnud karmim kui tema. Ta tõi näiteks, et USA saatis pärast Suurbritannia närvigaasirünnakut välja oluliselt rohkem diplomaate kui Euroopa Liidu suurriigid.

Vaata ka videot ERR kodulehel

]]>
EST Intervjuud Thu, 05 Apr 2018 06:36:51 +0000
Presidendiga Trumpil külas. Kuhu istuda? Kuhu astuda? Ja kuhu kadus Valge Maja vihmavari? , Eesti Päevaleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14222-2018-04-09-09-34-54 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14222-2018-04-09-09-34-54 Mihkel Tamm, Eesti Päevaleht

Valge Maja pole küll nii glamuurne, kui telerist paistab, kuid ajalugu ja võimu õhkub sealt küllaga.

Kolme Balti riigi presidentide Washingtoni visiit kulges ajakirjanike jaoks saksa täpsusega: teisipäeval täpselt kell kümme viis Eesti saatkonna auto meid Valge Maja lähedale. Aga mitte liiga lähedale, sest salateenistuse julgeolekutöötajad jälgivad presidendihoone kvartalis kõike ja saatkonna autojuhil on nendega olnud värvikaid kokkupuuteid.

]]>
EST Intervjuud Thu, 05 Apr 2018 06:31:20 +0000
Tehisintellektist Venemaani ehk kuidas Eesti president kavandab tulevikku, Wired https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14239-tehisintellektist-venemaani-ehk-kuidas-eesti-president-kavandab-tulevikku-wired- https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14239-tehisintellektist-venemaani-ehk-kuidas-eesti-president-kavandab-tulevikku-wired- 48-aastaselt on Kersti Kaljulaid Eesti noorim ja samuti esimene naissoost president. Ta on maratonijooksja, kellel kraad geneetikas ja samuti magistrikraad ning suurema osa ajast tegi ta karjääri väljaspool - suuremalt jaolt Euroopa valitsuse audiitorina - enne, kui ta valiti 2016. aastal presidendiks. Kaks aastat hiljem jätkab ta Eesti digitaalse turvalisusega seotud ponnistusi, samal ajal tegeledes ka Venemaa suunalt tulevate küber- ja julgeolekuohtudega.

Artiklit inglise keeles saate lugeda siit.

]]>
EST Intervjuud Wed, 04 Apr 2018 19:00:00 +0000
Kaljulaid: Eesti on muutunud "superdigitaalselt hügieeniliseks", Läti Rahvusringhääling https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14211-2018-04-06-07-08-42 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14211-2018-04-06-07-08-42 President Kaljulaid rääkis avalikul loengul Londonis, et digitaalne e-riik aitab Eestil hoida aastas kokku sadu miljoneid eurosid ja samuti on riik paremini kaitstud küberohtude vastu. Ta ei peida ka seda, et Eesti inimesed on juba muutunud nii teadlikuks, et riiki võib kutsuda juba "superdigihügieeniliseks."

]]>
EST Intervjuud Tue, 03 Apr 2018 19:00:00 +0000
Eesti president hoiab usku liberaalsesse demokraatiasse, Financial Times https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14212-eesti-president-hoiab-usku-liberaalsesse-demokraatiasse-financial-times https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14212-eesti-president-hoiab-usku-liberaalsesse-demokraatiasse-financial-times 48-aastaselt on Kersti Kaljulaid Eesti kõige noorem president pärast seda, kui väike Balti riik sai taas Nõukogude Liidust iseseisvaks 1991. aastal. Artikkel ilmus algselt inglise keeles, selle täisteksti leiate siit.

]]>
EST Intervjuud Sat, 31 Mar 2018 19:00:00 +0000
President Kaljulaid Salisburyst: "Vene keelt rääkivad eesti inimesed ei räägi tingimata Putini keelt", Channel 4, Ühendkuningriik https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14199-2018-03-29-12-33-15 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14199-2018-03-29-12-33-15 Eesti on üks neist riikidest, kes oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. President Kaljulaid kõneleb Eesti-Vene suhetest ja paljust muust, intervjuu on inglise keeles ja leiate selle siit.

]]>
EST Intervjuud Mon, 26 Mar 2018 19:00:00 +0000
Kersti Kaljulaid: on selge, et selline imekaunis maalapp tühjaks ei jää, Maaleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14139-2018-02-22-12-09-13 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14139-2018-02-22-12-09-13 Argo Ideon

President Kersti Kaljulaid ütles usutluses Maalehele Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva eel, et 15–20 aasta pärast näeme, kuidas mure meie maapiirkondade tühjenemise pärast oli tegelikult asjatu.

]]>
EST Intervjuud Thu, 22 Feb 2018 10:05:52 +0000
Meie väike saladus, Sirp https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14113-2018-02-09-09-23-26 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14113-2018-02-09-09-23-26 Saja-aastase Eesti Vabariigi president on Kersti Kaljulaid, kes on pälvinud esimese pooleteise ametiaastaga poolehoiu oma sisukate kõnede, ühiskonnas oluliste teemapüstituste ja isikupäraga. President Kaljulaid on oma tegevuse ja sõnadega juhtinud tähelepanu perevägivalla ennetamisele, tervisespordile, konservatiivsete väärtuste sisule, noorte kaasamisele riigiasjadesse ning e-riigi võimalustele. Võib julgelt öelda, et president Kaljulaid kehastab teatavat paradigmanihet Eesti ühiskonnas: see puudutab nii ettekujutust naissoost tippjuhtidest, tarkadest ja väärikatest naistest kui ka presidendi institutsioonist kui sellisest. Tänu sellele on presidendil hulgaliselt kaasarääkijaid ning teda peetakse eeskujuks nii naiste kui meeste seas.

Kirjutab Rebeka Põldsam

]]>
EST Intervjuud Fri, 09 Feb 2018 07:18:07 +0000
Balti riigid saavad saja-aastaseks, Wall Street Journal https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14112-balti-riigid-saavad-saja-aastaseks-wall-street-journal- https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/14112-balti-riigid-saavad-saja-aastaseks-wall-street-journal- President Kersti Kaljulaid kirjutab, et sajand tagasi sündisid Vene revolutsioonide keerises kolm iseiseisvat Balti riiki. Pool järgnenud 100 aastast, alates II maailmasõjast, olid Balti riigid okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Pärast seda kogemust on meil nüüd õnne, et tähistada meie riikide sajandat sünnipäeva, olles taas vabad riigid juba 27 aastat ja mõtiskelda saadud ajaloo õppetundide üle ja mida saame siin teistele õpetada. Üks õppetund, mille me oleme saanud, seisneb selles, et vabaduse viljad on mitmekesised ja ootamatud.

]]>
EST Intervjuud Fri, 09 Feb 2018 07:02:23 +0000
Eesti 100: President Kaljulaid riskidest, võimalustest ja eurofiiliast, France24 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13907-2018-01-24-12-28-48 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13907-2018-01-24-12-28-48 President Kaljulaid räägib, kuidas Eesti tähistab oma 100 sünnipäeva. Intervjuud näeb SIIT.

]]>
EST Intervjuud Mon, 22 Jan 2018 20:00:00 +0000
Intervjuu, EU Confidential https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13905-intervjuu-eu-confidential- https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13905-intervjuu-eu-confidential- Esimese riigipeana selles saatis räägib president Kaljulaid kohtumisest Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, kus arutati Euroopa Liidu tuleviku küsimusi, järgmise finantsperioodi kujundamist, aga ka ühenduse energiapoliitikat, idapartnerlust ja suuri taristuprojekte. Podcast`i kuuleb SIIT.

]]>
EST Intervjuud Thu, 18 Jan 2018 20:00:00 +0000
Kersti Kaljulaid: ELi tulevik – vähem reegleid ja rohkem vabadust, Raadio 4 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13880-2018-01-11-08-51-11 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13880-2018-01-11-08-51-11 Eesti, Bulgaaria ja Austria moodustavad eesistumise trio. 31. detsembril lõppes Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ja selle võttis üle Bulgaaria ning kuus kuud hiljem on kord Austria käes. Austria presidend Alexander van der Bellen kutsus president Kersti Kaljulaidi ja Rumeeria presidendid Rumen Radevi 1. jaanuariks Viini kuulsale Viini filharmoonikute uusaastakontserdile. Kolme presidendi kohtumine toimus mitteametlikus õhkkonnas.

]]>
EST Intervjuud Sun, 07 Jan 2018 20:00:00 +0000
Aastalõpuintervjuu, ETV+ https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13882-2018-01-11-09-10-51 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13882-2018-01-11-09-10-51 President Kaljulaid rääkis lõppevast aastast, Eesti poliitilise kultuuri hindamisest, kodakondsuspoliitikast, Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tulemustest, suhetest omavalitsustega ja kahepoolsetest suhetest Venemaaga.

]]>
EST Intervjuud Fri, 29 Dec 2017 20:00:00 +0000
Aastalõpuintervjuu Eesti Rahvusringhäälingule https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13855-2017-12-27-13-21-33 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13855-2017-12-27-13-21-33 Meil on päris palju selliseid sotsiaalseid probleeme, millega me oleme arvanud, et kui me saame jõukaks, siis nad lahenevad ise ära, aga tegelikult ei lahene, tunnistas president Kersti Kaljulaid Anu Välbale antud aastalõpu intervjuus.

Me oleme koos teiega e-Eesti esitluskeskuses, kus väliskülalistele tutvustatakse Eesti e-edulugu. Aga mis paik on see, kus te end päriselt hästi tunnete?

Ma tegelikult tunnen end ka siin, e-Eesti esitluskeskuses, hästi. Ma olen siin varem käinud. Nii nagu president Toomas Hendrik Ilvese ajal, siis käivad ka praegu kõik Eestisse akrediteeruvad suursaadikud siit läbi, et saada aimu, mida tähendab digitaalne ühiskond. Ma arvan, et see on üsna hea koht Eestiga tutvumist alustada.

]]>
EST Intervjuud Fri, 22 Dec 2017 20:00:00 +0000
Kersti Kaljulaid: „Lugege jõulude ajal raamatuid!“, Õhtuleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13857-2017-12-27-14-04-10 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13857-2017-12-27-14-04-10 On asju, mida tehakse sellepärast, et nii on tarvis. Või siis sellepärast, et kästakse. Aga õnneks on ka päris palju selliseid asju, mida tehakse lihtsalt sellepärast, et meeldib. Näiteks kui sõber Mart Soidro mind Kersti Kaljulaidiga vestlema kutsub, siis lähen ma alati! Ja õnneks ta ikka kutsub, juba teist aastat.

Sedapuhku saime presidendiga kokku Tallinna vanalinnas, lastekirjanduse keskuse pööningul. Euroopa Liidu eesistumisest, järgmise aasta eelarvest ja muust tühjast-tähjast me rääkima ei hakanud, võtsime ette palju olulisemad teemad. Oleme ju kõik kolmekesi kannatanud lapsepõlves tõsise raamatusõltuvuse all. Või tegelikult – kas just kannatanud? Pigem on nii, nagu ütles Pipi oma tedretähtede kohta: „Ma ei kannata nende all, nad hoopis meeldivad mulle." Meiega on sama lugu, raamatud meeldivad meile endiselt ja just neist me kõnelesimegi.

Kirjutab Andrus Kivirähk

I

Mart: Tere, Kersti! Oleme terve selle aasta hoidnud sinu töödel ja tegemistel silma peal. Aga üks asi ei anna rahu: kas sa ikka puhata ka said?

Kersti: (Üllatunult.) Puhata? Kaks korda neli päeva. Käisin perega talvel suusatamas.

Mart: Ujumas käisid?

Kersti: Jaa!

Mart: Meie käisime ka 22. juulil Käsmu järves ujumas. Aga miks ma seda küsin? Aasta tagasi kurtsid meile, et Luksemburgis oli aed järve ümber. Sinna pääsemiseks pidi pileti ostma. „Maksad tädile kolm ja pool eurot, mis läheb veekogu puhastamiseks ja pääsedki järve äärde," valgustasid sa toona Saaremaa lehe lugejaid. Eelistasid pigem basseine, sest järvede reostuskoormus on suur.

Kersti: Eestis on hästi vahva ujuda. Leidub selliseidki looduskauneid kohti, kus tuled veest välja ja seal seisab vallavanem, kes tahab kutsuda sind omavalitsusüksuses toimuvale festivalile.

Või lased lapse vette ja ligi astub ajakirjanik: „Kuidas teile meie väikelinn meeldib?"

Andrus: Kas sa pead ujuma nagu Brežnev, kummagi külje all turvamees?

Kersti: Andrus, nad ei ole turvamehed, vaid julgestuspolitseinikud. Kui kõik tahavad ujuma minna, siis tuleb ka selliseid olukordi ette.

II

Mart: Kõige suuremat elevust vabariigi aastapäeva ja Roosiaia kõne kõrval tekitas lõppeval aastal sinu intervjuu Luksemburgi noortele eesti ajakirjanikele (ajaleht Mõnikord). See oli mitmeski mõttes tore intervjuu, sest lapsed esitasid toredaid küsimusi...

Kersti: Jah.

Mart: ... ja meie olime juba enne selle ilmumist kokku leppinud, et puudutame aastalõpuvestluses lapsepõlveraamatuid.

„Mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis erakordselt helge lapsepõlv," tõdesid sa selles intervjuus (Postimees, 4.10.2017).

Kersti: Erakordselt – see on oluline lisandus! Eks mullegi tundus, et mul on õnnelik lapsepõlv, aga siis läksid poodi ja sulle käratati: „Govori po tšelovetšeskomu!"Mõistan, et see on minu isiklik probleem, aga ma ei suutnud sellest üle olla.

Andrus: Võib-olla mulle ei käratatud niimoodi või ei pannud ma seda tähele...

Kersti: Mis su sünniaasta on?

Andrus: 1970.

Kersti: (Tähtsalt.) Mina olen 60ndatel sündinud, sünnipäev on 30. detsembril 1969.

Mart: Minul on 29. detsembril. „Bullerby lastes" sai Liisa jõuludeks 15 kingitust. Meie Kerstiga võisime sellisest kingikuhilast üksnes unistada, sest meie sünnipäevad jäävad ju jõulude ja uue aasta vahele ning vanemad pidid kingitused kolme tähtpäeva vahel ära jagama. Andrusel oli muidugi hea, tal on sünnipäev 17. augustil.

Kersti: (Mitte eriti tõsiselt.) Meil oli märksa raskem lapsepõlv kui Andrusel.

Mart: Sellest tulenevalt liitusime vabadusvõitlusega mõnevõrra varem kui Andrus. 1978. aastal algas venestamisaeg. Kersti oli siis juba suur tüdruk, mina hakkasin lõpetama põhikooli, aga Andrus oli titt, kes oli lõpetanud kõigest esimese klassi...

Kersti: 1980. aastal kadus meie koolist ajalooõpetaja ja kõik sosistasid: „Ta tõi kooli 40 kirja."

Andrus: Mina kuulsin sellest vist alles ülikooli ajal, minu poliitiline teadlikus oli väga nõrk. Me kodus ei rääkinudki poliitikast. Tulin koolist koju ja hakkasin lugema kõikvõimalikke raamatuid. Kersti ütles selles intervjuus, et kadestas Bullerby lapsi. Mina seevastu identifitseerisin ennast nendega.

Kersti: Olin kurb, et meie ei saa koolis jõululaule laulda.

Andrus: Meie saime laulda laulu „Tiliseb-tiliseb aisakell". Ega näärilaulud kehvemad ole.

Kersti: Mulle tundus, et Bullerby lapsed olid vabamad. Aga möönan, et tore oli ka Mustamäel kelguga Vanaka ja Lameka nõlvadelt alla lasta.

Mart: Jõule nõukogude ajal küll ametlikult ei peetud...

Andrus: ...aga Lindgreni raamatutes peeti! Ning neid raamatuid lugesid ju kõik, nii et jõulud olid tolle aja laste elus täiesti olemas.

Kersti: Mina ei mäleta ka, et kuuske oleks 70ndatel kardinate taga peidetud.

Andrus: Minule assotsieerusid Lindgreni jõulud meie nääriajaga.

Kersti: „Mandel kukkus pudrus kaheks,

Agda Oskari saab meheks!"

Andrus: Kuna Lindgren ei olnud usklik inimene, pole ka tema jõulumaailm Jeesuslapse-keskne.

Kersti: Hoopis piparkoogilõhnane.

Mart: Agatõeline jõuluhullus läks lahti 90ndatel, millest Mihkel Mutt on värvikalt kirjutanud följetonis „Jaani jõulud" (kogumikus „Üleminekuaeg", 1995).

„Jaani peres peeti neid pühi kombekalt. Ta läks kirikusse ja tahtis nime kirja panna. Ostis kõige jämedama küünla ja istus teise ritta. Vaatas õpetajale andunult suhu ja pomises aeg-ajalt: „Õige, väga tabavalt öeldud!"

Kui nad pärast harrast hetke koju jõudsid, tuli sõber kõrvalmajast, et nende pojale jõuluvana teha. Jõuluvana mantel polnud mitte punane, vaid kollakasroheline. Siis toodi banaanid tuppa ja hakati hullama. Jõuluvana kinkis Edgar-Arnoldile neli aktsiat, ühe iga aasta kohta. Ja südaöösel läks Jaan garaaži ning andis autodele natukene bensiini."

Kersti: Selles raamatus on hästi palju tollele ajale iseloomulikke asju. Ma naersin südamest. Millise lusti ja irooniaga siis Mihkel Mutt maailma vaatas!

III

Kersti: Muide, mis oli teie esimene raamat, mida lugesite?

Mart: Ei mäleta.

Kersti: Minul oli Paul-Eerik Rummo „Lugemik. Lugemiki".

Andrus: „Pinni ja panni, meie lähme vanni..."

Kersti: Just!

Mart: „...mis me seal teeme, seebivahtu sööme."

Aga see luulekogu ilmus alles 1974. aastal ja ma olin juba liiga suur poiss, et sellele üleskutsele alluda.

Andrus: Minu esimene raamat oli Alf Preiseni „Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni".

Kersti: Mul järgnesid Paul-Eerikule Eno Raua „Sipsik" ja Ellen Niidu „Pille-Riini lood".

Mart: Kas sa tundsid ennast turvaliselt nende raamatute seltsis? Nagu ma aru olen saanud, sisendas Andrusele turvatunnet onu Björk „Kalle Blomkvistist".

Kersti: Enne 1980. aastat ma miilitsaid üldse ei mäleta, aga pärast noorterahutusi mõistsin, et neid tuleb karta.

Andrus: Onu Björk oli erakordselt sümpaatne tegelane, aga miilits ei seostunud mul on Björgiga. Miilits oli enamasti venelane, onu Stjopa.

Kersti: Kahtlen, kas ma kunagi olen üldse miilitsaga rääkinud.

Andrus: Meil ei saanudki nendega olla mingit pistmist, sest olime väga head lapsed.

Mart: Andruse elu oli nagu laulusalmis: „Mis on linnukesel muret, mis ta sööb või kus ta saab?"

Andrus: Ma nautisin neid raamatuid ja suutsin ennast samastada Väikevenna maailmaga. Karlsson oleks võinud väga vabalt elada ka minu maja katusel Mustamäel.

Mart: Kas teie arvate ka, et Karlsson ei ole väljamõeldis?

Kersti ja Andrus: Karlsson oli olemas!

Mart: Üks Stockholmi leht, küllap Svenska Dagbladet või Dagens Nyheter kirjutas kergekäeliselt, et Karlsson on lendav tünder või põrisev lennumasin, aga pärast pidi Karlssonile viieööristes 10 000 krooni käru peale laduma.

Kersti: Ta oli olemas.

Mart: Samas Karlsson väidab, et ta memm on muumia ja taat Unne-Matti – see tundub küll kahtlane!

Kersti: Ilmselt on tegemist mingite koodidega, millest me aru ei saa.

Mart: Tegelikult see Karlssoni vanaema tundub kahtlane, muudkui kallistab ja kõditab oma lapselast.

Kersti: Siis ei olnud see veel probleem.

IV

Andrus: Aga kui kohutavalt palju nendes lasteraamatutes süüakse. Ja veganitel on problemaatiline lugeda Lindgrenit, kus pidevalt laual lihapallid ja verikäkk. Juuakse ohjeldamatult piima.

Kersti: Mõistan veganeid, aga arvan, et me ei peaks omaaegset lastekirjandust hakkama ümber kirjutama.

Mart: Stigi-nimeline poiss küsis Brittalt, kes asendas koolis õpetajat: „Mitu kotletti saab ühest lehmast?" Meie põlvkond on isegi nii-öelda kotlettide mõttekodasid korraldanud ja saanud arvu vahemikus 700–5000. Kersti on küll linnuteadlane, aga samas ka reaalainetes tugev: mitu kotletti saab ühest lehmast?

Kersti: Arvan, et kotlettide arv võiski varieeruda kümme korda – kõik sõltus lihasisaldusest.

Mart: Kõige raskem oli Bullerby lastel siis, kui mindi uue aasta alguses tädi Jenny juurde pidusse. „Viimaks väsitas see söömine meid tõsiselt ära, sest niipea, kui olime mõnda mängu alustanud, ilmus kohale tädi, kes ütles, et nüüd tuleb jälle alla sööma minna. Suured inimesed vist ei teegi pidus olles midagi muud, kui söövad," kurtis Liisa.

Kersti: Siin on minu jaoks kõige suurem äratundmisrõõm seoses vanatädide ja -onude sünnipäevadega. Tõsi, meid ei olnud vaja minna kusagilt ülevalt otsima, Mustamäe väikestes korterites tuli meid otsida laua alt. Mõned sugulased elasid maal, siis sai selle pika laua panna õue. Jäädi öömajale ning söödi peekonit ja mune.

Andrus: Keskenduti söömisele. Keegi ei olnud autoga ega näppinud mobiiltelefoni. Lapsed tegid sporti. Ei olnud vaja keelata kooli sööklas saiakeste müüki.

Kersti: Lapsed lippasid päevad otsa ringi, sest maailma oli põnev.

Mart: Meenub, et Liisa ema palus poest tuua jupi paremat suitsuvorsti.

Kersti: Meil oli lihtsam, suitsuvorsti polnud ju poes. Oleksin tahtnud hoopis rohkem puuvilju. Apelsinide ja mandariinide põud ning banaanide ja ananasside puudumine ahistas mind rohkem.

Andrus: (Avastas „Pipi Pikksukast" pildi, kus lapsed söövad Kurrunurruvutisaarel banaane ja ananasse.) Seda pilti ma mäletan. Väga isuäratav...

Kersti: Jaa. Mõnes asjas on meil sinuga üks maitse. Mina tundsin nendest puudust!

Andrus: Mina suhtusin sellesse niimoodi, et me elame Eestis ja ma ei saa neid sellepärast, et olen Põhjamaa laps.

Mart: Millise riigi territooriumil võiks praegu Kurrunurruvutisaar olla?

Kersti: Ma ei tea, aga mulle tundus sel suvel Aafrikas Ruandas, et kusagil seal lähedal on võiks olla Kurrunurruvutisaar. Limpopo jõe ääres.

Andrus: (Leidis poepildi, kus Pipi, Tommy ja Annika valivad endale mänguasju.) Ja teine pilt, mis mulle kohutavalt meeldis ja mida ma vaatasin suure huviga ja mõtlesin, milliseid mänguasju ma siit endale tahaks. Mulle meeldis see koll, kes hüppab karbist välja ja ehmatab härra Nilssoni ära.

Kersti: Mulle meeldis see nukumaja, kuigi ma nukkudega eriti ei mänginud. Olin pallimängija.

Andrus: Kui ma Bullerby lastest ja Karlssoni raamatutest tundsin oma maailma ära, siis näiteks Silvia Rannamaa „Kadris" ja „Kasuemas" absoluutselt mitte. Minu elu ei olnud selline.

Mart: Sa ei elanud vanaemaga keldrikorteris ega hiljem internaadis.

Kersti: Neid raamatuid lugedes oli tõesti ainus lohutus, et võib veel hullemini minna.

V

Mart: Lindgreni raamatutes on meest ja mesilinnukestest vähe juttu, küll on see üheks põhikomponendiks A. A. Milne'i „Karupoeg Puhhis". 20. augustil Kadriorus Roosiaias olles küsisin, palju selle kolmes tarus on mesilasi. Selgus, et 130 000. Kõik pidavat olema tembeldatud.

Andrus: (Üllatunult.) Tembeldatud? Äkki rõngastatud?

Kersti: Kimalasi ja mesilasi ei rõngastata ega tembeldata, vaid märgitakse väikese täpiga. Aga minu mesilased on Roosiaias kaitse all.

Mart: Kuidas Albert Einstein ütleski? „Kui mesilased surevad välja, jääb inimkonnal vaid neli aastat elada."

Kersti: Jah. Ja kui me vaatame viimaste aastate kliimasündmusi. Kohtusin sel suvel ühe väikese Kariibi saareriigi peaministriga, kes kurtis, et tema kabinetis istub teise saare peaminister, kelle saar hävis orkaani tagajärjel 90 protsendi ulatuses. Emamaad ei ole. Arenguabi saaks, aga vaja oleks kriisiabi. Kuidas aidata neid riike sellises olukorras? Ma võtsin selle teema pardale, nagunii käin ÜROs ja räägin, milline on suuremate riikide vastutus väiksemate ja tundlikumate ees.

Mart: Sina oskad mõelda suurelt, aga üks meie lapsepõlve lemmiktegelastest mõtles hoopis nii: „Ja mesilinnukesed on jälle selleks, et mett teha. Ja mett aga teevad nad teadagi selleks, et mina seda süüa saaksin."

Kersti: See on Puhhi poolt kitsas enesekeskne lähenemine.

Andrus: Kersti muretses saareriigi peaministri pärast, aga minul on kahju jänestest ja suslikutest, kes ära uppusid. Inimesed võivad kolida vabalt kuhugi suurlinna, aga loomad ei saa.

Kersti: Sul on õigus.

VI

Kersti: Minu lapsed on üsna vähe lugenud suhkrusaiadest ja lihapallidest. Ja nad siiamaani arvavad, pannkoogid on soolane söök. Ja see on sinu süü, Andrus.

Andrus: Pipi sõi ka...

Kersti: (Ei lase end ümber veenda.) Aga Lotte sõi pannkooke ja see oli soolane söök. Mäletad?

Andrus: Ei mäleta.

Kersti: Ei võta omaks?

Andrus: See oli pannkook milletagi. Ja pannkook ongi siis suhteliselt soolane. Lotte maailmas ei tohtinud ju liha süüa. Keda sa ikka sööd? See oleks ju kannibalism, kui külaelanikke söödaks. Ja mune ei tohtinud süüa, sest linnud olid nende sõbrad.

Kersti: Kas sa mõtlesid juba kirjutades nii või alles nüüd?

Andrus: Ma olen ikka kogu aeg nii mõelnud. Me ei näita filmis, et keegi võtab muna ja lööb selle pannile. Ja kalu ka ei ole Lotte maailmas sünnis süüa. Aga samas jään ma selle juurde, et päriselt on verikäkid ja lihapallid väga isuäratav toit.

VII

Mart: Tehnika on võrreldes meie lapsepõlves loetuga ikka väga palju arenenud. „Bullerby lastes" (esmatrükk 1947) ei olnud telefoni, lapsed läksid Suurkülla kooli, teadmata, et õpetaja on haigeks jäänud.

„Sipsikus" (1962) ütles isa: „Te oodake natuke, ma võtan takso!" Ei mingeid äppe ega Ubereid.

Kersti: Mina jätsin emale koju kirja: „Läksin Matsallu, tulen ülehomme."

Andrus: Ja vanemad ei saanud kontrollida, kui kaugele sa oled juba jõudnud.

Kersti: Kuidas lubadused vanasti pidasid! Leppisid maikuus kellegagi kokku, et lähme juuli lõpus näiteks Koiva jõe äärde matkama, siis see pidas. Ei pidanud 95 korda mobiiltelefoniga üle helistama ja täpsustama.

Mart: Minul kodus telefoni ei olnud, pidin putkas käima kahe kopika eest helistamas. Hea, et vähemasti sõpradel oli kodus juba lauatelefon ja hädaolukorras sai neile edastada operatiivseid teateid.

Andrus: Kuulan siin vanemate inimeste jutte ja järjest rohkem tundub, et nõukogude ajal tehti vigu, aga ka väga palju head. Vähemasti sõna pidas!

(Naerame.)

Kersti: Paljud usuvad, et kusagil jõukas Lääne-Euroopas voolavad pudrumäed ja piimajõed.

Andrus: Aga kui palju vargaid oli Lindgreni raamatutes! Igaühes vähemasti kaks.

Mart: Fille ja Rulle, Kõva-Karlsson ja Blom. Viimased ei julgenud Pipi kulda varastada, kuna härra Nilsson oli kodus.

Kersti: Lapsed tahtsid neid aidata ja õigele teele juhatada.

Mart: Võib-olla tõesti oleks saanud ka onu Einarit aidata, aga siis ilmusid välja Kahvatu ja Ebameeldiv...

Nii või teisiti võib seda nimetada kuritegevuse preventsiooniks Astrid Lindgreni loomingus.

Kersti: Pipi tõstis ju Blomi ja Kõva-Karlssoni kapi otsa, et nad saaksid elu üle järele mõtelda.

Andrus: Aga osad läksid ikka kinni ka. Hulkur Rasmuses kiskus asi päris karmiks ja Kalle Blomkvistis oli üks lausa mõrvar.

Mart: Klas, kellel olid vana Greni mõrvamise ajal rohelised gabardiinpüksid jalas.

Samas tegeles meisterdetektiiv Kalle Blomkvist mõneti ka ebaseadusliku jälitustegevusega. Kuidas teistmoodi mõista pärast kella 11 õhtul magavalt onu Einarilt sõrmejälgede võtmist?

Kersti: Ära hakka jälle peale! Tol ajal olid asjad teisiti. Kui ikka laps tuli ja teatas, et ta sai kurjategija kätte, pigistati ebaseadusliku jälitustegevuse puhul silm kinni. Ja ma arvan, et ka täna pigistataks kinni.

Andrus: See oli naabrivalve.

VIII

Mart: Huvitav, kas Bullerby laste unistus täitus? Nad ju leppisid kokku, et Liisa abiellub Ollega, Brita Lassega ja Anna Bossega. 1947. aastal, kui see raamat ilmus, olid nad seitsme–üheksa-aastased, järelikult praegu peaksid nad lähenema 80. eluaastale.

Andrus: Astrid Lindgreni suur võlu ongi see, et ta kirjeldab maailma ilusamat poolt. See, mis edasi tuleb, on juba Ingmar Bergman. Või Rootsi kohutavalt masendav krimikirjandus.

Käin tihti koolides esinemas ja lapsed ikka veel teavad, mis oli Olle koera nimi.

Kersti ja Mart: Svipp.

Andrus: Varaste nimesid küsin ma alati. Ja mis oli Pipi laeva nimi?

Kersti: Keksutaja.

Andrus: Ja laeva peal töötas üks madrus.

Mart: Fridolf!

Andrus: Või mida sisaldas Tarkade Laegas?

Kersti: Kui tüdrukud vahetasid poiste piimahambad teenija kunsthammaste vastu, olin ma natukene kimbatuses: miks olid Agdal kunsthambad, kui ta oli alles meheleminekueas?

Mart: Miks jäid inimesed tollal nii ruttu vanaks? Kiiktoolis tukkus pime vanaisa, kes ei kostnud muud kui: „Oh-oh-hoo, jah-jah..." Tellis muudkui poest köhakompvekke ja kampriõli.

Kersti: Arvan, et me alahindame ränka füüsilist tööd.

Andrus: Bullerby lastel oli muidugi õudselt mõnus...

Kersti: ...aga kus vanemad olid?

Andrus: Põllul. Lapsed said ainult vanaisaga rääkida, kes ei jaksanud enam tööd teha.

Kersti: Kui Bullerby lapsed siiski omavahel abiellusid, said nad pulmadeks juba traktori. Andrus, kas sa ei tahaks raamatule järge kirjutada?

Andrus: Kui nad on täiskasvanuks saanud? Eks oleks huvitav kirjutada küll sellest ajast, kui see elu nii idülliline enam ei ole. Hakkasin hoopis mõtlema, kui vana Karlsson võis olla? Tal oli oma maja katusel, nii et väga noor ei saanud ta olla.

Mart: Samas mitte ka väga vana, sest Karlssonil oli heas füüsilises vormis vanaema.

Kersti: Esimest korda lugedes arvasin, et Karlsson oli kuueaastane.

Mart: Ma usun, et „parajalt paks mees" on 50aastane, kuna ta oli „mees oma parimates aastates".

Kersti: (Naerab.) Nüüd arvan minagi, et ta võis olla vähemasti 45aastane.

Andrus: Mina soovitan Lindgreni raamatud uuesti läbi lugeda ja mõelda, kui vana oli Karlsson.

Kersti: Lugege jõulude ajal Lindgreni ja Kivirähki! Lugege teisi ka!

Andrus: Ja sööge hästi palju!

]]>
EST Intervjuud Fri, 22 Dec 2017 20:00:00 +0000
"Kõige tähtam on märgata ja rääkida", Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13856-2017-12-27-13-34-35 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13856-2017-12-27-13-34-35 «Ma sooviksin istuda jõulukuuse taustal,» ütleb president Kersti Kaljulaid ning sätib end istuma jõulumotiivides vakstuga kaetud köögilaua taha. Presidendi soovil kohtume aastalõpuintervjuuks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse köök-elutoas. Kindlal ja konkreetsel toonil, mis annab kammertooni kogu meie vestlusele, rõhutab Kersti Kaljulaid, et see keskus õpetab toimetulekuraskustes noori iseseisvalt toime tulema. «See korter ja keskus räägivad sellest, et peame hoolima ja märkama ka neid, kes oma füüsiliste või vaimsete omaduste tõttu on olukorras, kus ühiskond peaks neid järele aitama,» lausub Kaljulaid. Nõrgemad kõigepealt, on põhimõte, mida president rõhutab meie vestluse käigus korduvalt.

-Selleks et abivajajaid aidata, olete läbi aasta rääkinud õmblusteta ühiskonna vajadusest. Mida see tähendab?

Õmblusteta ühiskond ei ole see toimetulekukeskus siin. See keskus on riigi osutatav sotsiaalteenus: professionaalid aitavad õpetada inimesi, kes seda vajavad. Õmblusteta ühiskond on aga see, et sina ja mina selle peale mõtleme, et siin oleme. Mõnikord tuleme ja õpetame ka neile inimestele, kuidas võib-olla teha mõni jõuluehe või valmistada toitu. Meie, kes me iga päev sellega kokku ei puutu. Eriti tore on, kui selle peale tulevad inimesed, kellel puudub valus isiklik kogemus.

Hästi palju sellest õmblusteta ühiskonnast tegeleb Eestis sotsiaalprobleemidega ja aitab just puuetega inimesi. Väga palju on vabatahtlikku initsiatiivi. Mitmed keskused on sündinud inimeste, enamasti lapsevanemate isiklikust murest ja vajadusest. Nad on teinud ära väga suure töö, et aidata iseennast ja peret. Peame olema neile väga tänulikud, sest just nemad oma algatuste ja projektidega läbi katsetanud väga suure osa sellest, mida praegu teeb meie riik puuetega inimeste toetamiseks.

Vahel tabab mind pisuke kurbus, kui kuulen mõnelt omavalitsusjuhilt, et projektiraha toel ellu kutsutud ja kõigi meelest hästi õnnestunud algatus pannakse kinni, sest raha saab otsa. Ei ole aru saadud, et need projektid on võimalus katsetada innovaatilisi lahendusi – mujal võib-olla traditsioonilisi, aga meil veel proovimata töövõtteid. Kui need on ennast õigustanud, siis on avaliku sektori ja kohaliku omavalitsuse roll võttagi see projekt oma teenustepaketti, kui piirkonnas on inimesi, kes seda teenust väga vajavad.

-Meil on sellest aastast suuremad omavalitsused. Kas haldusreform muutis nad võimekamaks?

Ma ei tea veel. Kui eelmisel aastal oli mu tööülesanne käia läbi kõik maakonnad, siis nüüd on ülesanne üritada – võib-olla pisut rohkem kui aastaga – käia igas Eesti omavalitsuses ja sealsete inimestega rääkida. Muuhulgas meie välis- ja julgeolekupoliitikast, et anda ka neile natuke laiemat tausta sellest, milline on Eesti positsioon maailmas ja mida me teeme selle kindlustamiseks.

Kindlasti rääkida ka sellest, millised on kohalike omavalitsuste võimalused teha oma inimeste elu võimalikult heaks ja mugavaks. Ka kõigi nende inimeste elu, kes vajavad selleks keskmisest enam. Kuigi nende inimeste hääl üksinda valimistel palju ei maksa, on ühiskonnale vägagi oluline, kuidas kohtleme oma nõrgemaid.

Kui tahame kasvatada hoolivust ja kommet märgata, on parim viis seda teha, hoolides ka siis, kui seadus ei olegi sõnaselgelt ette kirjutanud, et niisugust teenust tuleb pakkuda.

Õnneks on meie seadusruum hästi paindlik ega kirjutagi kohalikule omavalitsusele väga ette, mida tuleks näiteks sotsiaalteenuste valdkonnas teha. Arvan, et mida rohkem siin kaasata kohalike inimeste oma mõtet, seda paremad need teenused saavad. Ma ei ole veel kunagi näinud, et vabatahtlik sektor tegeleks millegagi, mille järele ei ole vajadust, või üritaks jätkata tegevust mõnes valdkonnas, mille järele ei ole enam vajadust. Niimoodi saame tõeliste vajadustega hästi sobituva süsteemi.

-Noppisin Arvamusfestivalilt ühe lause: «Õmblusteta ühiskond – see eeldab ka suurt läbipaistvust ja madalat korruptiivsust.» Praegu on aga õhus pigem kartus, et Tallinna korruptiivset praktikat hakatakse harrastama üle Eesti.

Ei tohi sallida seda, et me ei saa aru, kuidas sünnivad otsused. Ja kindlasti ei tohi sallida, et meil ei ole head ülevaadet avaliku raha kasutamisest.

Minu arvates peame midagi ette võtma revisjonikomisjonidega. Praegu ei ole seal üldse pädevusnõuet. Peame tagama, et volikogu liikmetel oleks piisav juurdepääs valla lepingutele, dokumentidele, pakkumustele. Revisjonikomisjon peab suutma ise veenduda ja seejärel veenda teisi, et asjad on ausad.

Samas ei tohi me minna üle piiri pisikeste heade algatuste rahastamise juures. Näiteks kui kohalik omavalitsus toetab külaseltsi tegevust, et mingi väike asi saaks ära tehtud. Siis ei tohiks otsustamine jääda selle taha, et muretsetakse, kas õige hind on 150 või 130 eurot.

Peame enda jaoks selgeks mõtlema, mis on lubatud. Näiteks kui sa palud ühel memmel viia küttepuud teisele tuppa, kas sa tohid selle eest talle ka väikest toetust maksta? Mis on need tingimused, mispuhul tohib? Mis on see, millest me lähtume? Kas see on valiku küsimus või vajame mingit konkreetsemat protseduuri, kuidas niisuguseid asju otsustada?

Praegu uurib väiksemate omavalitsuste korruptsioonijuhtumeid keskkriminaalpolitsei. Nüüd, kui reform läbi saab, võtame selle teema ette ja katsume vaadata, et kohalikele omavalitsustele veel kord selgitataks, kuidas nad saavad oma ressurssi kasutada koos kolmanda sektoriga. Lähen kohtuma keskkriminaalpolitsei uue juhiga, eks arutame ka neid küsimusi, et keegi ei jääks ilmaaegu hammasrataste vahele. Me ei saa lihtsalt juhtumi kaupa edasi minna, see teeks ühiskonnale liiga palju haiget. Peame need asjad enne selgeks rääkima.

-Aga tuleme ikkagi riigi tasandile tagasi. Kas jagate muret, et ignorantsus, mida nägime Tallinna poliitika viljelemisel, on jõudnud otsaga riigipoliitikasse? Otsuseid ei selgitata piisavalt, otsuste langetamise protsess on meile arusaamatu ja tihti näeme ka seda, et otsuseid tehakse ilma igasuguse analüüsi ja põhjendusteta, lihtsalt sellepärast, et nii tundub ideeliselt või parteile oluline.

Siin on mitu asja. Kõik see, mida rääkisin otsuste läbipaistvusest ja raha kasutamise läbipaistvusest kohalikul tasandil, käib loomulikult ka suurte linnade ja riigi kohta.

Mis puudutab seda, et otsustele ei ole eelnenud piisavat analüüsi, siis see on kahtlemata ka probleem. Arvan, et meist väga paljud avastasid suure üllatusega näiteks meie maksusüsteemis tekkinud olukorra. Oletame, et sa saad dividende, mis on maksustatud. Nüüd läheb kord juba maksustatud tulu teist korda arvesse ja mõjutab sinu tulumaksumäära.

Ma arvan, et kui selliseid otsuseid tehes pikemalt atra seataks, jõutaks millenigi, mis oleks lihtsam, arusaadavam ja ennustatavam. Peamine on see, et oleks ennustatav. Uue maksusüsteemi põhihäda on ju, et inimese aasta tulu ei ole ette teada. Tulu sisse võidakse arvata ju ka näiteks korteri müük.

Usun, et on oluline, et uuel seadusel oleks väljatöötamiskava ja mõjuhinnang. See on tähtis, aga see on teine teema. Läbipaistvuse teema ei ole päris seesama.

-Aga otsuste langetamise kvaliteet? Kirjutasin mõni nädal tagasi, et otsused sünnivad nõnda, et need ei ole peale otsustajate endi enam kellelegi arusaadavad. Justkui langetaks otsuseid ideelised käpardid.

See on see, kui hilineme aruteluga. Näiteks arutelu Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi raha kasutamise üle. Minu arust on praegu viimane aeg tuliselt vaielda selle üle, kuhu me selle raha suuname ja mil moel panustame Euroopa Liidu kliimapoliitikasse, mis ütleb, et igast viiest eurost üks peab minema kliimamuutusega võitlemiseks või kohanemiseks. Kas tahame järgmise eelarveperioodi raha kasutada võib-olla senisest kontsentreeritumalt, et kasu oleks selgemini näha? Ehk tahame seda kasutada mõnes kindlas valdkonnas, mis puudutab inimeste liikuma saamist, näiteks teedeehituses? Seda arutelu meil täna ei ole.

Proovisime Siim Kallasega seda arutelu käima saada. Ei läinud hästi. Kusjuures proovisime just kohas, kus ergutatakse väitlust – väitlusturniiril.

Arvan, et mõnikord ei ole midagi parata, et otsuseid tehakse läbi mõtlemata ja kiirustades. Kui valitsus vahetub ja toimub oluline paradigma muutus, siis tahetakse kiiresti midagi teha ja mõned asjad on läinud ju ka õigesti.

Olen korduvalt öelnud, et mina toetan tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. Ei ole ka saladus, et toetaksin lihtsamat tulumaksumudelit, milles ka tulumaksumäär oleks kõrgem.

Samas eeldan, et sellel, kes tuleb võimule, on mingisugune oma rada, mida ta tahaks sammuda. Väike probleem tekib nüüd sellest, et kokku tulid kolm eri rada. Neil kõigil on oma mõtted, mille vahel tuleb teha kompromiss.

Arvan, et uus maksuseadus on lihtsalt üks selline kompromiss, mis selleks, et kõik saaksid oma huvid kaitstud ja rahuldatud, kukkus välja kohmakas ja mida tuleb ilmselt hakata tulevikus siluma. See on oluline probleem.

Euroopa Liidust meie eelarvesse tuleva toetuse kasutamise üle arutada ei ole põrmugi enneaegne. Kõik parteid peavad olema valmis sellesse arutellu panustama.

-Mida arvate üleöö avalikkuse ette jõudnud tasuta ühistranspordi ideest?

Halvasti arvan.

Tallinnas oli palju argumente, miks seda teha: suur linn, palju liiklusummikuid. Ilmselt oli arvestuses sees, et kui kõik Tallinnas elavad inimesed ennast siin ka arvele võtaksid ja makse maksaksid, ei olekski tasuta ühistransport võib-olla kuigi kulukas. Ma ei tea, kuidas see on välja kukkunud. Ma ei oska hinnata, kui palju kulu sellest Tallinnale tekkis.

Tihedalt asustatud Tallinnas võib tasuta ühistransporti veel mõista. Mis puudutab kaugemaid kohti, siis minu arvates peaksime rohkem mõtlema paindlikele lahendustele ja sellistele mudelitele, mis ei ole üles ehitatud teada-tuntud kellaajal sõitvale liiga suurele bussile. Näiteks võiks ühendada ühte süsteemi inimesed, kellel on vaja linna minna. Keegi saab vaadata, et kuskile koguneb rühm inimesi, kellel on vaja liikuda, ja sellest lähtuvalt ühistranspordi organiseerida. See ei tohiks tänapäevase tehnoloogiaga ülearu keeruline olla – isegi memmed-taadid on ikka juba suhteliselt osavad internetti kasutama.

Mulle oleks märksa sümpaatsem, kui me räägiksime paindlikust «kutsu buss»-digilahendusest üle Eesti, kui et rääkida juba olemasoleva tasuta pakkumisest. Me teame, et see, mis meil on, ei rahulda inimeste vajadusi tööle, kooli, paindlikult poodi sõita. See peab muutuma.

Sellest võiksime rohkem rääkida, sest mulle tundub, et praeguse süsteemi rahastamine riigieelarvest ei ole kindlasti õige. Mulle tundub, et võib-olla peaksime siiski jätma ka erasektorile ruumi omavahel konkureerida ja pakkuda lahendusi, isegi niisuguses asjas nagu ühistransport. Tulevad need siis Uber-tüüpi lahendustest või kuskilt mujalt.

-Selle aasta otsus tõsta alkoholiaktsiisi tekitab minus küsimuse, miks otsustatakse alguses üht- ja siis teistpidi? Heitlikkust on palju.

Siin ma küll heitlikkust kellelegi ette ei heidaks. Parim tõe kriteerium on ikkagi praktika. Tõstsime aktsiisi – protsess käivitus – süveneb – võtame midagi ette. Minu arvates ei saa öelda, et me ei peaks niimoodi reageerima.

Ma ei tea, kas analüüs on tehtud. Kui see on tehtud lähtuvalt sellest, et inimeste palk tõuseb, siis järelikult peaks sama palju tõusma ka alkoholi hind. See oleks ju igati loogiline, kui sa tahad, et alkohol ei muutuks suhteliselt odavamaks. Minister Ossinovski on sellele aeg-ajalt viidanud.

Kui analüüs näitab, et alkoholi hind peaks olema kõrgem ja sa seda teed lähed, aga sul on kõrval riik, kus keskmine sissetulek ja kõik hinnad on oluliselt madalamad, siis algab alkoralli. Alkoholi ja teiste toiduainete madalamad hinnad ei põhine ainult aktsiisierinevusel, see põhineb sellel, et Lätis on kulutase madalam.

Nüüd ongi valikukoht: kas püüad iga hinna eest selle protsessi käivitumist vältida ja hoiad hinda madalal, või aktsepteerid, et tõepoolest mingi osa kaubandusest kolib Lätti.

Piirikaubandus on levinud. Ma arvan, et üksi selle olemasolu ei saa olla aktsiisidiskussiooni ainus argument.

-Miks on eetilist suunanäitamist Eesti poliitikas vähe?

Mida sa pead silmas eetilise suunanäitamise all? Kui me tahame, et otsuseid tehakse Eesti parimast tulevikust lähtudes, siis tuleb inimestele selgelt põhjendada, miks see või teine otsus on Eestile parim.

-Ma pean silmas mitut asja. Sealhulgas poliitilise debati taset. Alles viimast ETV «Foorumit» vaadates sai mulle selgeks, et poliitilise debati tase on veel halvemaks läinud – kõik räägivad, aga keegi ei kuula.

Nojah, vahelerääkimine tõenäoliselt näitab, et debati tase on halb. Isegi kui kasutatakse argumente, mis põhinevad arvutustel ja faktidel, näeb parem välja, kui vahele ei karjuta.

Kui sa seda pead silmas poliitilise debatina, siis võib-olla see on aja märk. Reljeefsus avalikus meedias on üsna olulisel määral aja märk. See on küsimus kõikidele neile, kes esindavad seda, mida me tunneme peavoolu või kesktee poliitikana. Kõik mõõdukad poliitikud on aru saanud, et kui ääred kasutavad reljeefset sõnavara ja töövõtteid, siis tuleb oma sõnumiga pildile pääsemiseks olla vähemasti sama kujundlik. Nii et mingis mõttes on see pigem aja märk.

-Nii et te olete nõus Ott Lumega, kes ütleb, et äärmused on muutnud meie poliitilise debati kultuuri?

Ma arvan, et äärmused said esimesena aru, et info on odav ja kättesaadav ning seda tarvitab märksa suurem osa ühiskonnast kui 1950.–1960. aastatel, mil meile tuntud demokraatlikud protsessid arenesid Lääne-Euroopas. Toona ei vaevanud väga suur osa ühiskonnast nende küsimustega üldse pead. Ega tööstusajastul olnud elu alati ilus ja lihtne. Tööpäevad olid pikad, informatsioon oli kallis. Selle kättesaamiseks tuli teha rohkem tööd ja näha rohkem vaeva kui praegu. Ütleme, et poliitilise kursi määrasid inimesed, kellel oli rohkem ressurssi ja rohkem aega mõelda.

Tänapäeval ei ole vaja väga palju ressurssi, et infot kätte saada, aga selle info kvaliteet on teine asi.

Ilmselt tabasid ääred selle enne ära. Keskpõrandal ja tasakaalukatel inimestel ei jää muud üle, kui mõelda välja kujundlikke viise, kuidas väärtustada tasakaaluka poliitika tegemist. Ma arvan, et siin tuleb Brexiti-juhtum meile väga hästi appi. See näitab, et tasakaalustamata, valedel faktidel põhinev suur otsus ei tee elluviimisel enam kedagi õnnelikuks.

-Milline on lahendus?

Rääkida ja selgitada. Ei ole asjata ka see töö, mida teen mina, ja ma loodan ka, et paljud teised tasakaalukalt mõtlevad poliitikud. Me käime ja räägime inimestega. Inimesed saavad ju lõppude lõpuks aru, et loosung ei ole tegutsemisjuhis. Tegutsemisjuhised peavad ka kuskilt tulema. Need peame ise koos välja mõtlema, loosungist ei piisa.

Äärtel muud tavaliselt ei ole kui loosung. Nad on saanud seda omale lubada, sest kui sa oled äär, ei olegi sul vaja vastata küsimusele, kuidas sa oma loosungi ellu viid. Oli nii vahva vaadata Brexiti-hääletusele järgnenud päeval, milline jahmatus kõiki tabas, sest nad ei olnud kunagi mõelnud, et peavad oma sõnade eest vastutama.

-On mainitud, et äärmused võib olla initsieerinud mõni teine riik. Viimasel aastal on väga palju räägitud Venemaa initsieeritud infosõjast. Eestis ollakse arvamusel, et see pigem ei puuduta meid või et me saame sellega hakkama. Teistsugusel arvamusel on näiteks kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, kes kirjutas hiljaaegu Postimehes, et avaliku raha viimine ebasõbraliku riigi telekanalitesse – näiteks PBKsse – tuleks viivitamatult lõpetada.

Olen sellega nõus.

Mis puudutab avaliku arvamuse mõjutamist, siis on ilmselge, et Venemaa huvides on levitada arvamust, et Venemaa ei olegi tegelikult nii halb. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et Venemaa ei tee kõike endast olevat, et Euroopa Liidu ühtsust murendada. Seda on kõige lihtsam teha, kui tekitada rahvas kõhklusi ja kahtlusi.

Sa pead julgema seista sellele vastu, kui kahtlustad, et teine pool pöörab avalikku arvamust oma huvides.

-Mitmel tasandil õigustatakse, et PBK kaudu jõuavad nad oma sõnumiga oma auditooriumini, sest inimesed vaatavat seda telekanalit.

Kõigel on alati mõju ja kõrvalmõju. Ka sellega peab arvestama. Kui ütleme, et meie riigi jaoks on oluline telekanal PBK, sest selle kaudu jõuame oma inimesteni, siis mida see veel tähendab? Et me ei suuda oma kanalite kaudu oma inimesteni jõuda! Siis tuleb teha tööd oma kanalitega. Andke see raha siis kanalile ETV+. Minu arvates võiks Tallinna TV linnatelekanalina tegevuse lõpetada ja liituda telekanaliga ETV+.

-Kui see inimene ei vaata kanalit ETV+? Mil viisil saame Eesti venekeelse elanikkonnaga suhelda? Me peame nendeni kuidagi jõudma.

See võtab aega, et neil kanalitel kujuneks välja oma vaatajas- ja kuulajaskond. Raadio Neli näiteks on üsna kuulatav raadio. Ega see tulnud üleöö. Tuleb tööd teha ja ei tohi meelt heita.

Tegelikult on meie muukeelne elanikkond huvitatud, et nad saaksid infot ka Eesti kanalitest. Me ei peaks kogu aeg eristama ühiskonnas neid, kelle on teine kodune keel. Näiteks noorematel ei ole keelebarjäär nii kõrge ja passiivne keeleoskus on olemas. See, et su kodune keel on vene keel, ei tähenda, et sa ei suuda informatsiooni vastu võtta ka eestikeelsetest allikatest.

-See vastandamine on siis kunstlik?

See on vananenud.

-Allkirjastasite septembris naistevastase vägivalla konventsiooni. Mis tundega see allkiri tuli?

Vaatasin, et parlamendis ei saanud see üksmeelset toetust ja mitte kõik ei hääletanud selle poolt. Saan aru, et argumendiga, et meie oma seadused katavad need asjad. Kuid asja iva pole selles. Oluline on olla oma liitlastega ühises väärtusruumis. Ka selles küsimuses on meil rahvusvahelised liitlased, kes tunnistavad kõikide inimeste õigust tunda ennast ühiskonnas turvaliselt ja kaitstult. Ka selle pärast ühineme nende konventsioonidega.

Konventsiooni allkirjastades oli väga oluline uuesti juhtida tähelepanu sellele, mida ütlesin ka 24. veebruari kõnes: meie ühiskonnas on liiga palju vägivalda, mida me ei märka. Mulle tundub, et väike murrang sellega ühiskonnas toimus, kuna tekkis diskussioon.

-Nii et aastapäevakõnes löödud pall ei kukkunud maha?

Ei kukkunud. See on muutnud ühiskonna hoiakut, minu arvates. Samamoodi oli see toeks neile, kes on pikki aastaid nende küsimustega tegelenud, näiteks politseis ja prokuratuuris. Nad on mulle öelnud, et tunnevad ennast nüüd vähem üksi.

Tahaks, et jõuaksime selleni, et mitte keegi ei pööra pead ära. See on midagi, mida me kõik saame teha. Peame hakkama ühiskonnana märkama ja tegutsema. Ja kui seda ei saa teha ennast ohtu seadmata, siis märkama ja abi kutsuma.

-Hiljutine kohtulahend ei olnud kuigi julgustav – kohus leidis, et kool ei vastuta koolivägivalla eest.

Sõltumata üksikutest kohtulahenditest vastutab kogu ühiskond selle eest, milline on vägivalla ja kurjuse tase ühiskonnas. Mitte keegi ei ole vabastatud vajadusest tegutseda.

-Oleme sel aastal inimsuhetest rääkinud rohkem kui varem. Ajakirja Time aasta inimeseks valiti liikumine #metoo ja ka Eestis oli oma ahistamisskandaal. On see juhus või protsess, et järsku julgetakse maailmas ja Eestis sellistest asjadest rääkida?

Arvan, et see on üsna tüüpiline, et ükskord lahvatab see, mis kogunenud salaja. See toimub siis, kui ühiskond võimaldab ohvrile seda, et vaikimisbarjäär ei ole enam ületamatu. Meie ülesanne ühiskonnana on seda barjääri kogu aeg lõhkuda, et ohvril ei oleks kunagi hirmu, et teda hakatakse süüdistama või naeruvääristama, kui ta tuleb oma looga välja. Väga hea, et see müür on murdunud ja inimesed, kes tunnevad ennast ahistatuna, saavad selle välja öelda.

-Inimsuhetega ja mõneti meeste-naiste suhetega seoses on sel aastal esile tõusnud veel üks küsimus, mis on ühiskonda pannud väärtuste ja hoiakute üle arutama. Oleme teada saanud, et paljud meie kaunimad tütred on suure raha ja mesijutu eest nõus pugema ükskõik millisesse voodisse. Kahjuks on pilt õõvastav. Kas see on meedia üle paisutatud teema või asi, mille üle ühiskond peaks arutama?

Kui need asjad ühiskonnas juhtuvad, siis tuleb neist rääkida. Kas või selleks, et emad teaksid tütreid kasvatada, rääkida rohkem eneseväärikusest ja neid hoiatada. See on hea, et needki asjad on jutuks tulnud.

Ka siinkohal võime arutleda, milliseid otsuseid võib täiskasvanud naine teha.

-Aga tulles komberuumi juurde?

Nad on vabad tegema neid otsuseid ja valikuid. Küll aga on meil seadusega keelatud kupeldamine ja sellele järgneb karistus. Nii seda tulebki mõista.

See teema on sarnane sellega, kuidas mõned aastad tagasi sattusid noored naised narkomuulaks. Enam ei ole seda juhtunud, sest inimesed teavad olla ettevaatlikud ja tähelepanelikud.

-Kus on Eesti inimeste väärtushinnangutes ja -hoiakutes praegu kõige suurem puudujääk?

Ei saa öelda, et Eesti rahval oleks midagi viga. Ühiskonnas ei ole tabusid ja kõikidel teemadel toimub arutelu. See on ju hea.

Mina näen, et rohkem saaks omavalitused ja inimesed koostööd teha, omavahel sõbralikud ja toetavad olla ja vaieldes faktidele toetuda. Selle kõigega tuleb iga päev tegeleda. Ma ei usu, et saame öelda, et ilm on hukas.

Ei saa ka unustada, et majanduslikult on olnud väga edukas aasta. Eks jõukamal ühiskonnal on rohkem aega iseenda üle järele mõelda ja esile tulevaid vigu parandada.

-Mis on selle aasta kolm kõige olulisemat muutust Eestis?

See on konksuga asi. Tihti saame alles hiljem aru, mis see muutus oli. Oleme näinud, et Eesti välise julgeoleku kurss püsib üle erakondade, meie kaitsetahe on tugev, meie valmisolek oma kaitsele kulutada püsib. Meie majandus on tugev. Usun, et märkamiskultuur on ka ikka natuke parem selle aasta lõpuks.

Mind teeb väga õnnelikuks, et selle aasta lõpuks on tekkinud diskussioon, kuidas vabatahtlik tegevus ja avalik sektor saavad koos pakkuda sidusat ühiskonda, kus mõlemad pooled tunnevad, et teevad õiget asja.

Möönan, et peaks veel rohkem inimesi kaasa haarama nendesse protsessidesse ja tundesse, et midagi sõltub ka neist.

-Pigem oli Eestil hea aasta?

Eestil oli kindlasti hea aasta.

-Eesistumine oli laias laastus ju Eesti edulugu.

Seda kindlasti. Ma ju näen ka, mida arvatakse sellest Euroopa institutsioonide rohujuure tasandil. Mul on seal palju sõpru ja kõik ütlevad, et Eesti on olnud hea ja tasakaalukas eesistuja, kes ei ole vältinud mingite asjadega tegelemist ettekäändel, et see ei ole kodus populaarne. Eelkõige migratsiooniasjad, aga ka lähetatud töötajate direktiiv, mis siin ehk kuigi populaarne ei ole.

Oleme väga lähedal sellele, et Euroopa kaitsekoostöö saab reaalsuseks, oleme sellele virsikupuule omalt pool lisanud militaarse mobiilsuse. Oleme sellele asjale hästi entusiastlikult lähenenud.

Minule on kogu aeg tundunud, et eesistumist ja oma entusiasmi ära kasutades võiksime tekitada Euroopas diskussiooni, kas kõik asjad on ikka halvasti Euroopa Liiduga. Praegu on ilmselt suurem nende inimeste hulk, kes leiavad, et Euroopa Liit ikkagi toimib.

-Kuidas edulugu Euroopa Liidu eesistujana oma välispoliitilistes huvides edaspidi ära võiks kasutada?

Oleme kasutanud seda eesistumist, et samal ajal edendada oma ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat. See on meie rahvusvaheliste suhete parandamiseks. Eesistumine andis selleks kindlasti väga tugeva impulsi.

-Mis on sel aastal Eesti märk maailmas?

Ei ole mingit kahtlust, see oli e-Eesti. Muidugi ei ole see teadmine levinud kõikidesse maailma riikidesse, aga Euroopas on väga raske leida kedagi, kes e-Eestit ei teaks.

-Mida tähendas meie endi jaoks see väike maavärin ID-kaardi turvalisusega?

Lootsime, et sellest õnnestub teha edulugu, nii nagu läks küberrünnakutega meie vastu aastal 2007. Samamoodi demonstreerisime, et digitaalne ühiskond tähendab, et inimesed ei aktsepteeri enam paberist alternatiive, ja see õpetas, et meil on vaja digitaalset alternatiivi nii e-riigile kui ka selle juurdepääsule. Meie lahendus näitas, et suudame kaitsta ennast ka selliste ootamatute olukordade vastu.

-Selle lahenduse eest saame kiita ametnikke ja valitsust?

Jah. See läks hästi. Ka see, et sellest avalikult räägiti, oli väärtuslik. Läbipaistvus aitab sellistes olukordades.

-Järgmine aasta kujuneb Eesti jaoks väga eriliseks ja oluliseks. Tähistame oma riigi 100. sünnipäeva. Mida te sellelt aastalt ootate?

See on kindlasti suur pidu. Laenaksin sümbolit Eesti Ornitoloogia Ühingult, kes valis metsise järgmise aasta linnuks: metsis laulab, kuniks keegi ta ära sööb. Pidu on, ja see on väga tore, aga nüüd peame mõtlema, kuidas järgmised sada aastat mööduksid meile vähemalt sama edukalt kui viimased 25. Igal hommikul tõuseme üles ja teeme nii, et õhtul oleks Eesti sama turvaline, kui oli hommikul.


Artikli leiab SIIT.

]]>
EST Intervjuud Mon, 18 Dec 2017 20:00:00 +0000
Intervjuu kanalile France24, Prantsusmaa https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13852-intervjuu-kanalile-france24-prantsusmaa- https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13852-intervjuu-kanalile-france24-prantsusmaa- President Kaljulaid rääkis intervjuus Eesti kiirelt alanud Euroopa Liidu eesistumise kohta. Riigipea väljendas ka uhkust meie digirevolutsiooni ja selle selle üle, et meie avalikud teenused on internetis olemas. Samuti puudutati muuhulgas septembris toimunud Tallinna digitaalset tippkohtumist, kus Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kohal olid. Intervjuu on prantsuse keeles ja selle leiab SIIT.

]]>
EST Intervjuud Mon, 11 Dec 2017 20:00:00 +0000
Intervjuu Islandi rahvustelevisioonile https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13803-intervjuu-islandi-rahvustelevisioonile https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13803-intervjuu-islandi-rahvustelevisioonile President Kaljulaid rääkis intervjuus, millise muutuse on Eesti elatustase viimase 26 aasta jooksul läbi teinud, mil riik sai sõltumatult areneda: "Eesti keskmine palk peale taasisiseseisvumist ma ütleksin, ei olnud suurem kui 30 eurot kuus ja nüüd on see 1200 eurot."

Ka ELiga ühinemise otsus oli oluline samm nii demokraatia säilitamiseks kui ka teiste Euroopa riikidega kauplemise suurendamiseks. "Me vajame seda struktuuri ka meie piirkonna demokraatlike väärtuste kaitsmiseks, et veenduda, et me ei ole menüüs, vaid laua taga. Samuti on meie majandus orienteeritud ekspordile 80%, nii et vajame vaba turgu ja Euroopa turgu. Eriti Skandinaavia turg on meie loomulik partner, mis aitab meie majandusel areneda, "ütles riigipea.

]]>
EST Intervjuud Sun, 03 Dec 2017 20:00:00 +0000
"Ebakindlust täis digitaalne imedemaa", Frankfurter Allgemeine https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13801-digitaalne-imedemaa-kes-endas-siiski-kahtlebq-frankfurter-allgemeine https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13801-digitaalne-imedemaa-kes-endas-siiski-kahtlebq-frankfurter-allgemeine Väike Eesti on kõvasti võidelnud oma digipioneeri rolli eest. President Kaljulaid selgitab intervjuus, miks tema kodumaa on sama ambitsioonikas kui haavatav.

Intervjuu ilmus algselt saksa keeles, selle täisteksti leiab SIIT.

]]>
EST Intervjuud Sat, 02 Dec 2017 20:00:00 +0000
Intervjuu kanal 2-le, Island https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13796-intervjuu-islandi-rahvustelevisioonile- https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13796-intervjuu-islandi-rahvustelevisioonile- President Kaljulaid rääkis intervjuus Eesti Euroopa Liidu eesistumisest ja Brexitist. Video leiab SIIT.

]]>
EST Intervjuud Tue, 28 Nov 2017 20:00:00 +0000
"Tema kes julgeb, võidab", Monocle https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13709-qshe-who-dares-winsq-monocle- https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13709-qshe-who-dares-winsq-monocle- Intervjuus üleilmsele uudistemagasinile Monocle räägib president Kaljulaid Eestis toimuvast digitaalsest innovatsioonist ja riigi e-teenustest, e-residentsuse programmist ja kuivõrd see Brexiti lähenedes sealseid inimesi võluda võiks ning samuti meie lähinaabrist Venemaast.

*

Justin Bergman

When Kersti Kaljulaid was thrust into the Estonian presidency last year as a consensus candidate to resolve a political stalemate, it came as a surprise to many. She was not just an outsider – she was virtually unknown to most of the public. A trained biologist and former head of a power plant, she had spent the previous 12 years in the relatively anonymous confines of the European Court of Auditors in Luxembourg.

In the year since taking office, the 47-year-old has quickly found her footing. When monocle visits the bright-pink presidential office building in Tallinn, she eschews the measured tone of an EU accountant and is frank about Russia's meddling in elections and the importance of people protecting themselves online, or what she calls "cyber hygiene". She's also a passionate advocate of Estonia's e-governance push, urging European governments to follow her country's lead by moving basic services online and breaking down barriers with regards to sharing data across borders.

]]>
EST Intervjuud Wed, 08 Nov 2017 08:04:59 +0000
"President Kaljulaid Soome väljaandele: enese kaitsmisel valimiste mõjutamise vastu võtke eeskuju Prantsusmaast ", DELFI https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13669-2017-10-24-09-13-46 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13669-2017-10-24-09-13-46 Iga poliitik peab tunnetama vastutust demokraatia kaitsmise eest, ütles president Kersti Kaljulaid intervjuus Soome väljaandele Verkkouutiset. Kaljulaidile on jäänud meelde, mida ütles Emmanuel Macron Venemaa mõjutustegevuse kohta Vladimir Putinile.

Esimese presidendiametis oldud aasta jooksul on lugematud kohtumised kodanikega üle Eesti andnud Kaljulaidi sõnul palju mõtteainet. Ühe tähelepaneku tõstis ta teiste hulgast esile.

]]>
EST Intervjuud Tue, 24 Oct 2017 06:10:09 +0000
President Kaljulaidi intervjuu Rootsi väljaandele Hufvudstadsbladet https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13710-2017-11-08-12-16-30 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13710-2017-11-08-12-16-30 "Alla kan bli digitala - igaüks saab muutuda digitaalseks", ütleb president Kaljulaid Rootsi väljaandele antud intervjuus. Lisaks digiteemadele, mida Eesti riigipea näeb kui võimalust võrdsema ühiskonna loomiseks, tuleb juttu ka küberhügieenist, mis on vajalik küberohtudega paremini toime tulemiseks. intervjuu täistekst on rootsi keeles kättesaadav siin.

]]>
EST Intervjuud Sat, 21 Oct 2017 19:00:00 +0000
Intervjuu raadiole Bar Europa https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13711-intervjuu-raadiole-bar-europa https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13711-intervjuu-raadiole-bar-europa Intervjuu on järelkuulatav siin.

]]>
EST Intervjuud Mon, 09 Oct 2017 19:00:00 +0000
"Riigid riskivad moraalse vananemisega", intervjuu Prantsuse väljaandele L`OBS https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13712-2017-11-08-12-45-17 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13712-2017-11-08-12-45-17 President Kaljulaid räägib sellest, et Eesti on riigina juba ammu liikunud edasi mõtlemise staadiumist, kas peaks tõesti digitaalseks muutuma. "Me aktsepteerime ideed, et digitaalse maailmaga kaasnevad riskid - nagu ka analoogmaailmaga - aga me oleme võimelised ennast kaitsma". Ajakirjanik puudutab 750 000 ID-kaardiga seotud potentsiaalset turvariski, mis riigipea sõnul ei ole kaasa toonud mõtlemist, et digitaliseerumine tuleks nüüd lõpetada: "Eestlased lihtsalt küsivad, kui kaua probleemi lahendamisega aega läheb?".

Intervjuu ilmus prantsuse keeles ja selle täisteksti leiab siit.

]]>
EST Intervjuud Sun, 08 Oct 2017 19:00:00 +0000
"Intervjuu presidendiga: ma pole kordagi kahetsenud presidendiks saamist", ERR https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13627-qintervjuu-presidendiga-ma-pole-kordagi-kahetsenud-presidendiks-saamistq-err https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13627-qintervjuu-presidendiga-ma-pole-kordagi-kahetsenud-presidendiks-saamistq-err

Aktuaalne Kaamera

President Kersti Kaljulaid andis aasta täitumise puhul oma ametis "Aktuaalsele kaamerale" intervjuu, milles tõdeb, et ühiskonna liitmiseks tuleb veel palju tööd ära teha. Avaldame intervjuu täismahus.

]]>
EST Intervjuud Sun, 08 Oct 2017 06:38:10 +0000
"President Kersti Kaljulaid: meie front on liberaalsed demokraatlikud vabadused, ärme hägustame seda pilti", EPL https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13626-2017-10-09-08-50-41 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13626-2017-10-09-08-50-41 Kärt Anvelt ja Raimo Poom

Me peame iseennast kui ühiskonda peeglist vaatama, pere- ja vägivallamustritel on omadus korduda põlvest põlve ning sellega tuleb tegeleda.

Meil on ainult üks erakond, kes tahab Eesti maailmast ära lõigata, aga kui valija seda ei mõista, siis saame valitsuse, kus EKRE-l on oluline roll.

President loodab, et ka kirikus on lubatud arvamuste paljusus. „Müts maha Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi ees."

]]>
EST Intervjuud Fri, 06 Oct 2017 05:42:30 +0000
"Presidendi soovitus Eesti noortele Luksemburgis: hääletage valimistel!", Mõnikord https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13617-2017-10-05-07-24-23 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13617-2017-10-05-07-24-23 Kõige pikem intervjuu Eesti president Kersti Kaljulaidiga, mis seni on ilmunud

Luksemburgis tegutseva ajalehe Mõnikord toimetuse noored reporterid Tomi Perillus, Mirte Kurm, Eva Maria Maiquez Seitam, Katria Kivik ja Hans Loik kohtusid juuli keskel Kadriorus Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga. Kümme aastat Luksemburgis elanud riigpea võttis eesti noored hea meelega vastu ja vastas põhjalikult nende küsimustele, miks on ikkagi vaja Eestile Rail Balticut, kuivõrd igatsevad pojad Kaspar ja Georg oma endise kodukoha järele ja millise varju jättis nõukogude aeg ta enda lapsepõlvele.

Samuti andis president kuldaväärt soovituse Luksemburgis elavatele Eesti lastele ja noortele.

]]>
EST Intervjuud Sat, 30 Sep 2017 04:15:16 +0000
„President Kersti Kaljulaid: Estonia offers more transparency and less bureaucracy!", Life In Estonia https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13714-2017-11-08-13-11-46 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13714-2017-11-08-13-11-46 President Kaljulaid räägib e-residentsusest, mis annab võimaluse läbistvalt äri tegemiseks EL-i sees, samuti sellest, kuidas vähem bürokraatiat avalikus sektoris toetab eriti just väiksemate ettevõtete tegevust.

Intervjuu ilmus inglise keeles ja selle täisteksti leiab siit.

]]>
EST Intervjuud Thu, 28 Sep 2017 19:00:00 +0000
"Digitaalse ID-ga saame päästa elusid", intervjuu Norra väljaandele Aftenposten https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13713-2017-11-08-12-58-09 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13713-2017-11-08-12-58-09 Intervjuus avaldas president Kaljulaid lootust, et EL-i riigid saavutavad Eesti eesistumise ajal ühise arusaamise, et tehnoloogiat peab kasutama riigipiiride üleselt: "On viimane aeg, et valitsused tuleksid kokku ja kinnitaksid, et investeerivad tehnoloogiasse, mis toob inimestele kasu. See ei ole vaid protsesside automatiseerimine, nagu tehases, vaid terve kogukonna muutmine, nagu me Eestis tegime. Digitaalseks ühiskonnaks üleminek toimub valitsuse, ettevõtete ja elanike koostöös."

Intervjuu ilmus Norra keeles ja selle täisteksti leiab siit.

]]>
EST Intervjuud Wed, 20 Sep 2017 19:00:00 +0000
"Risk Eestile on eksistentsiaalne", Frankfurter Allgemeine https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13715-qrisk-eestile-on-eksistentsiaalneq-frankfurter-allgemeine https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13715-qrisk-eestile-on-eksistentsiaalneq-frankfurter-allgemeine Intervjuus räägib Eesti riigipea ID-kaardist ja sellega seoses ilmsiks tulnud turvariskist. Ta ütleb, et ei usu digitaalse riigi kokkukukkumisse ja leiab, et ID kaart on tulevik ja sellele ei ole alternatiivi. Küll aga näitab turvarisk nüüd kätte ohukohad.

Intervjuu ilmus saksa keeles ja selle täistekstiga saab tutvuda siin.

]]>
EST Intervjuud Fri, 08 Sep 2017 19:00:00 +0000
"Intervjuu Eesti Vabariigi presidendiga", Vikerraadio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13538-qintervjuu-eesti-vabariigi-presidendigaq-vikerraadio https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13538-qintervjuu-eesti-vabariigi-presidendigaq-vikerraadio 7. septembril 2017 Vikerraadio eetris olnud pikemat intervjuu Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga saab kuulata siin.

Juttu tuleb ID-kaardi turvaaugust, kommunismist, väärtuskonfliktist, majandusest, lähenevatest valimistest, julgeolekust ja välispoliitikast ning ka presidendi isiklikust elust.

]]>
EST Intervjuud Thu, 07 Sep 2017 10:03:46 +0000
"Õmblusteta ühiskonna nõelume kokku ise", Järva Teataja https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13496-2017-08-12-10-28-28 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13496-2017-08-12-10-28-28 Väikesest Väätsa vallast teavad väljaspool Järvamaad ilmselt vähesed. Lisaks energiatargale ja hubasele koolimajale, muigavatele maameestele ning põnevale jalgrattamuuseumile on seal aga midagi, millest oleks eeskuju võtta paljudel Eesti paikadel. Veel mõned aastad tagasi rääkis Väätsa rahvas isegi, et kümne kortermajaga kunagises kolhoosikeskuses pole neil koos tegutsemise "soolikat". Kortermajade festivali idee käis nõnda välja hoopis vastne vallavanem, kes utsitas korteriühistuid – pea ainsaid vallas tegutsevaid MTÜsid – päid kokku panema. Tänaseks on festivali peetud kolmel suvel. Alati veidi isemoodi, alati ühtmoodi vahvalt.

]]>
EST Intervjuud Sat, 12 Aug 2017 07:22:33 +0000
Our citizens are going digital and global. If the state doesn't keep up it will become obsolete, The Telegraph https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13716-our-citizens-are-going-digital-and-global-if-the-state-doesnt-keep-up-it-will-become-obsolete-the-telegraph https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13716-our-citizens-are-going-digital-and-global-if-the-state-doesnt-keep-up-it-will-become-obsolete-the-telegraph "Maailm poliitiliste debattide ümber on radikaalselt muutumas, tööstuslikud tööd on kadumas. Nad jätkavad kadumist, sest masinatesse ja automatiseerimisse investeerimine toob produktiivsuse kasvu. Seetõttu ei ole enam need sotsiaalsed mudelid elujõulised, mis loodi sobima tööstuse ja varase teenindussektori tarbeks."

Eesti riigipea kirjutatud artikkel ilmus inglise keeles ja selle täistekst on kättesaadav siin.

]]>
EST Intervjuud Sat, 15 Jul 2017 19:00:00 +0000
"Iga esimese aasta õpilane peaks riigikeelt oskama", Latvijas Avīzei https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13717-2017-11-08-13-45-22 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13717-2017-11-08-13-45-22 President Kaljulaid räägib intervjuus kodakondsusest ja selle andmise võimalikkusest mittekodanikele ja globaalsest maailmast, kuhu sündiv iga laps on oluline ja tuleb sealsesse ühiskonda kaasata.

Intervjuu ilmus läti keeles ja selle täisteksti leiab siit.

]]>
EST Intervjuud Sun, 09 Jul 2017 19:00:00 +0000
Europe's most pressing problems: Russian resurgence, the migrant-crisis and Brexit, Euronews https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13718-europes-most-pressing-problems-russian-resurgence-the-migrant-crisis-and-brexit-euronews https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13718-europes-most-pressing-problems-russian-resurgence-the-migrant-crisis-and-brexit-euronews President Kaljulaid räägib intervjuus põgenikekriisist, NATOst ja samuti sellest, kuidas Brexit võiks mõjutada Inglismaal elavaid eestlasti.

Intervjuu ilmus inglise keeles ja selle täistekstiga saab tutvuda siin.

]]>
EST Intervjuud Tue, 04 Jul 2017 19:00:00 +0000
"Väikese Eesti president: "Digitaalse bürokraatia revolutsioon Brüsselile", Corriere della Sera https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13720-2017-11-08-14-15-14 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13720-2017-11-08-14-15-14 "Kui vaatame Euroopa Liitu viimase 10 või 15 aasta jooksul, oleme hoolimata keerukatest testidest teinud märkimisväärseid edusamme. Majanduskriis, euro või Schengeni pinged ei ole meid peatanud ja see oli kõige olulisem asi," räägib president Kaljulaid intervjuus. 

See ilmus itaalia keeles ja täisteksti leiab siit.

]]>
EST Intervjuud Sun, 02 Jul 2017 19:00:00 +0000
"PLAYBOOK INTERVIEW — KERSTI KALJULAID, PRESIDENT OF ESTONIA … ", Politico https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13721-qplaybook-interview-kersti-kaljulaid-president-of-estonia-q-politico https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13721-qplaybook-interview-kersti-kaljulaid-president-of-estonia-q-politico Kohalikel võimukandjatel on lihtne "süüdistada" Brüsselit väljakutsete eest, mis on nende endi kontrolli alt väljas või peaksid olema nende vastutada. Ta räägib veel ka digitaalseks muutumisest ja sellest, et selleks vajalikud reformid on võimalikud ka suurtes riikides.

Intervjuu ilmus inglise keeles ja selle täisteksti leiab siit.

]]>
EST Intervjuud Sun, 02 Jul 2017 19:00:00 +0000
President Kersti Kaljulaid: ääremaa ei ole varsti enam ääremaa!, Lõuna Leht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13579-2017-09-21-08-27-19 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13579-2017-09-21-08-27-19 Ülle Harju

President Kersti Kaljulaid oli sel nädalal Võru maakonnas visiidil. Ta külastas kohalikke ettevõtteid ja kohtus kohalike tegusate inimestega. LõunaLehele andis president intervjuu Väimelas Tsentri keskuses.

Kui võrrelda teiste Eesti maakondadega, mille poolest Võrumaa meelde jääb?

Päris raske oli Vällämäe otsa joosta ja teiselt poolt jälle alla tulla! Eriti sellises hirmsas vihmasajus. Aga muus osas on Võrumaa teiste Eesti piirkondadega heas mõttes hästi sarnane: palju toredaid inimesi, omanäolisi ettevõtmisi. Siin on palju puidutööstust, väga aktiivne kaitseliit, kes tervelt veerandi gümnaasiumiealistest noortest on kaasanud oma tegemistesse. Mis on tohutu rikkus tegelikult ja millesarnast osavõttu, ma arvan, mujalt ei leia.

Mulle väga meeldib ka aktiivsus, millega siin vallajuhid arutavad oma asju, valmistuvad tulevikuks. Natuke teeb muret, et [uute omavalitsuste] piiridki ei ole siin valmis. Mõnel pool on jõutud natuke kaugemale: piirid on joonistatud ja saab tegelda haldusreformi tegeliku sisuga.

Mida arvate, kui kaovad maavalitsused, ehk võiks loobuda ka nõukogudeaegsetest rajoonipiiridest ning Põlva ja Võru maakonna asemele taastada ajalooline Võrumaa?

Mina olen saarlane ja minule väga meeldib, et Saaremaal on terve saar üks vald. Minu jaoks ei ole piirid üldse olulised. Aga piiridega kaua ja pikalt tegelemine näitab tegelikult koostöö suutlikkust. Mida suurem on koostöösuutlikkus ja -valmidus, seda vähem peab arutama piiriküsimusi. Kui seda tõesti arendama peab, usaldaksin selle otsuse tegemise küll kohalike inimeste kätte.

Kas kohalikud inimesed tähendab vallavolikogu või mingil muul moel kohalikke inimesi?

On palju meetodeid: meil on üsna hea osalusdemokraatia, on kogukonnad, inimesed on harjunud väljendama oma mõtteid ja seisukohti. Meil on äärmiselt vaba meedia. Kõige selle kasutamise tulemusel peaks kujunema ühine arvamus. Kui ei kujune, siis valimised on see koht, kus hääletatakse.

Mida on inimesed teie käest maakonnavisiitidel kõige rohkem küsinud?

Päris palju küsitakse haldusreformi kohta, palju küsitakse just sedasama eestlastele igiomast küsimust: kuidas meie paistame? Hästi paistate! Eestlasel on vaja rohkem eneseuhkust – me oleme väga tore Euroopa riik, kus on äärmiselt madal bürokraatia tase. See, mida me oleme 25 aastaga korda saatnud, on imetlusväärne. Võib-olla meie kõige suurem puudujääk, mis omakorda tuleneb sellestsamast enesekindluse ja iseenese nõrgemana tajumisest, on see, et me veel ei pööra piisavalt tähelepanu meie puuetega inimestele. Raske ja sügava puudega inimesed peaks Eesti ikkagi jõudma ära katta ja toita niimoodi, et meil võiks olla nende inimeste perede pärast hea meel, et aitame neil toime tulla.

Mulle tundub, et saame lubada endale päris korralikku taset selles, mis puudutab ka kehvemate piirkondade järeleaitamist. Meil on olnud kaks perioodi Euroopa Liidu vahendeid. Tuleb ka kolmas, aga tõenäoliselt väiksem kui seni. On hästi oluline, et me seda vähenevat ressurssi panustaksime nii, et sellest oleks tõesti kasu majanduse arengule.

Mis veel on oluline: seoses sellega, et ilmselgelt lähevad töö ja geograafia teineteisest lahku, ma arvan, et paarikümne aasta pärast ääremaa mõiste kaob.

Milline tundub Eesti maaelu praegu ja millises suunas liigub?

Põllumajandusse on Eestis väga palju investeeritud ja Eesti põllumajandus on Euroopa tasemel, suudab konkureerida. See on teinud meie maakohad ilusaks. Meil on hästi aktiivne seltsitegevus, mis näitab seda, et meie sissetulekute tase on oluliselt tõusnud viimase 25 aastaga. Sellega on inimestele tulnud juurde rohkem elulusti ja vaba aega. Inimesed jaksavad rohkem panustada.

Mis nüüd peaks olema meie eesmärk – tuua veelgi rohkem inimesi kogukonnatöösse. See esimene 10 protsenti väsib ära, kui kohalik omavalitsus ei toeta kogukondi ega näita selgelt, et ajabki selle piirkonna arengut kogukonnatöö kaudu. Kui seda näidata, siis usun, et suudame muuta aktiivseks ka teise, kolmanda ja neljanda 10 protsenti kõikides Eesti piirkondades.

Siis saame sellise õmblusteta Eesti, mis minule meeldib: kus kohalik omavalitsus koos kohalike inimestega teeb kohapeal just sellist Eestit, nagu tema tahab, toetudes universaalsetele riigi poolt pakutud teenustele, eelkõige ravisüsteemile ja haridusele.

Kui võrrelda maa- ja linnaelu, mille poolest maa- ja linnainimesed erinevad?

Üha vähem. Selline vastandumistel põhinev maailmakäsitlus peab üha vähem paika. Maal tehakse praegu täitsa palju kaugtööd ja linnas, Kalamajas, üritatakse tomateid kasvatada ja neid ka müüa.

Kui rääkida maaettevõtlusest, millistel aladel näete kõige rohkem perspektiivi? Näiteks Tsentris tutvusite puidu valdkonnaga.

Ju siis kohalikud ettevõtlikud inimesed näevad selles sektoris hetkel perspektiivi. Kuna igasugune töö tänu tehnoloogia arengule esiteks kaotab sideme asukohaga ja teiseks saab enda käsutusse palju suurema turu, siis arvan, et nende sektorite hulk siinkandis kindlasti suureneb. Raamatupidajatel on tänapäeval ikka väga vähe põhjust istuda kuskil Tallinnas või Tartus, nad võivad vabalt oma esivanemate talus oma tööd teha.

Me peame kogu aeg mõtlema sellele, kuidas tehnoloogia muudab meie tööd. Käsitööline sai vanasti hästi elada, kui ümberkaudu laatadel tema tööd piisavalt osteti. Tänapäeval on selle jaoks internet. Tean Eestis ettevõtjaid, kellel ei ole ühtegi klienti lähemal kui tuhat kilomeetrit. Ometi nad asuvad Lõuna-Eestis keset mägesid ja metsi, teevad oma tööd, seda tööd, mis neile lusti pakub.

Mida soovitate noortele inimestele, mida õppima minna, kui nad ei oska valida?

Halb uudis on, et see, mida täna õpite, seda tehes te kindlasti oma töömeheteed ei lõpeta. Hea uudis on, et seda vähema kaaluga on võib-olla esialgne otsus. Valige hea laiapõhjaline haridus, milles ei puudu ka matemaatikaelement. Ma arvan, et see loob kõige paremad eeldused tulevikus hästi toime tulla.

Kas oli õige otsus teha maakonnakeskustesse riigigümnaasiumid?

Mina arvan, et oli, sest mina näen Eesti haridussüsteemi meie rahvusliku rikkusena ja seda peab korraldama keskselt. Sellepärast et iga laps, sõltumata sellest, kus tema elab ja milline on tema vanemate sissetuleku tase, saaks täpselt sama head PISA testis auhindu toovat haridust. See on meie rahvuslik väärtus, meie ainuke maavara on kahe kõrva vahel, mida me saame kaevandada lõputult.

Mida arvate sellest, et Tartu ülikool on muutumas järjest rohkem ingliskeelseks? Rahvuslikult mõtlevad inimesed tunnevad selle pärast muret – eestikeelne kõrgharidus hävib.

Tartu ülikoolis on kindlasti tagatud kõikidel erialadel vähemalt bakalaureusetaseme lõpuni eestikeelne õpe. See peaks andma ka vajaliku erialase oskuskeele selleks, et see keel areneks ja ei häviks erialade kaupa.

Natuke tuleb siin ka mängu meie igaühe enda vastutus. Mõnikord on endal lihtsam kasutada erialatermineid inglise keeles ka eestikeelse kolleegiga suheldes. Seda ei tohi lasta juhtuda. See on taas kord kogukonnatöö, nii-öelda vabatahtlik tegevus. Iga eriala inimesed on need, kes hoiavad ja loovad oma erialakeelt. Seda ei saa delegeerida eesti keele instituudile.

Kas olete ise ka tundnud, et ingliskeelsed sõnad kipuvad eestikeelseid asendama?

Absoluutselt, sest kõik, mis puudutab Euroopa Liitu, suure osa sellest sõnavarast olen omandanud ingliskeelses keeleruumis. Näen iga päev vaeva, et korralikult kõnelda Euroopa Liidust ja selle tulevikust eesti keeles. Näiteks öelda lähimuspõhimõte, mitte subsidiaalsuspõhimõte.

Millised on toredad head eesti asjad, mille üle on endal hea meel ja mida on hea külalistele tutvustada või kinkida?

Eesti toit on väga hea. Olen hästi kurb, kui võrreldakse piimatoodete hindu Eesti kauplustes ja öeldakse, et Lidlis on odavam. On jah, aga see ei ole üldse see söök! Meil on väga hea, väga värske ja väga väheste lisaainetega toimetulev toiduainetööstus. Selle üle me võime olla tõeliselt uhked.

Toiduainete tootjad on aastaid rääkinud, et suured riigihangete tegijad, nagu kaitsevägi, koolid ja vanglad, võiksid teha pingutusi, et Eesti toit rohkem sinna jõuaks.

Kui on vaja väga suuri koguseid, siis Eesti tootjatel ei ole pakkuda. Minu küsimus on, kas Eesti väiketootja tahab selles sektoris konkureerida. Täna (13. juunil – toim) käisin Metsavenna talus, kus just räägiti sellest, et teeme hästi vähe, aga teeme väga head ja müüme väga kõrge lisandväärtusega. Pigem peaks konkureerima kvaliteedile orienteeritud nišis, las need masshanked jäävad ...

Muidugi ma tahan, et Eesti koolilapsed saaksid süüa Eesti toitu.

Samas meil on kauba, tööjõu, teenuste ja kapitali vaba turg Euroopas. Iga kord, kui küsime piirangute järele, peame küsima, kas me tahame, et keegi teine meie suhtes neid piiranguid rakendab.

Kagu-Eesti ettevõtjad on mures riigi aktsiisipoliitika pärast – inimesed käivad palju Lätis ostmas.

Olen aru saanud, et tunnetuslik häda on suurem kui tehniliselt väljaarvestatud mure. Mulle meeldib lihtne ja selge maksupoliitika. Aktsiisid on loomulik maksusüsteemi osa. Soome ka ei jätnud aktsiise tõstmata, kuigi päris paljud käisid Eestis poes.

Õppisite ülikoolis bioloogiat samal kursusel Valdur Mikitaga, kuivõrd jagate tema nägemust, et eestlased on metsarahvas?

Kui mina loen Valduri raamatuid, ma tõlgin omas ajus seda kõike mere konteksti. Ma saan Valdurist väga hästi aru, lihtsalt me oleme eri biotoopide inimesed, olles kursusekaaslased ja paljuski mõttekaaslased.

Mikita nimetatud metsarahvas on praegu jagunenud kahte leeri küsimuses, kas Eesti metsa raiutakse liiga palju või mitte. Mida arvate?

See on väga emotsionaalne küsimus inimesele, kes elab piirkonnas, kus on vana mets. On selge, et tema jääb oma seenemetsast ilma. Peame tuginema faktidele, aga ma ei ole näinud selliseid fakte, millele toetudes tahaksin võtta seisukohti.

Samamoodi: kui öeldakse, et meil ei ole vaja tööstust, sest see reostab ja teeb müra, samal ajal toetatakse kodanikupalka. Jälle – ots ei tule otsaga kokku.

Oluline on arvamuste ja vaadete hulk, sest maailm muutub kiiresti, praegu ei tea keegi, milline mõte toob kümne aasta pärast edu. Seetõttu on oluline, et meil ei oleks mitte üks suur plaan, aga mitu.

Peab hoidma arvamuste paljusust, see on tõeline väärtus. Vaba arvamusruum, vaba meedia. Kõik meie demokraatlikud Lääne vabadused, mille nimel me ju tegelikult võitlesime.

Milline on kõige toredam kingitus, mille Võrumaalt koju kaasa viite?

Kõige rohkem läks mulle hinge Meiela noorte kingitus – vaibake, savitooteid ... Meiela projekt on hea näide, kuidas kodanikuühiskond on õpetanud riiki, kuidas me saame aidata nõrgemaid.

Mulle läks väga hinge, et see projekt on valitud aasta teoks ja selle tegijad on olnud aasta inimesed siin Võru linnas. See näitab, et kogukond võib väga väärtustada seda, et nende seas võivad elada ja toimetada puuetega inimesed ja nad on kogukonna osa.

]]>
EST Intervjuud Thu, 15 Jun 2017 05:25:54 +0000
President privileegidest: tulge elage siis Saaremaal!, Saarte Hääl https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13578-2017-09-21-08-15-47 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13578-2017-09-21-08-15-47 Raul Vinni

Oma Saaremaa visiidi teise päeva pärastlõunaks on president Kersti Kaljulaid kohtunud kümnete inimestega ja külastanud mitmeid ettevõtteid. Päevakava on väga tihe. Ometi on tema käepigistus Saarte Häälega kokkulepitud intervjuule saabudes tugev. Ja jututeemasid jätkub. Praamidest ei saa üle ega ümber. Nagu ka saarel elamise plussidest-miinustest.

]]>
EST Intervjuud Sat, 10 Jun 2017 05:11:42 +0000
Estijos prezidentė: Europa niekada nesusimovė ir nenuvylė nė vienos narės https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13334-estijos-prezident-europa-niekada-nesusimov-ir-nenuvyl-n-vienos-nars- https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13334-estijos-prezident-europa-niekada-nesusimov-ir-nenuvyl-n-vienos-nars- Pirmadienį Lietuvos prezidentė vyksta valstybinio vizito į Estiją, kuri nuo liepos perims pirmininkavimą Europos Sąjungos Tarybai.

Su Estijos vadovais Dalia Grybauskaitė aptars dvišalius santykius, Baltijos valstybių saugumo, gynybos ir atgrasymo stiprinimą, regiono strateginių energetikos ir transporto projektų įgyvendinimą, aktualius ES klausimus.]]> EST Intervjuud Tue, 06 Jun 2017 02:57:44 +0000 "Прэзыдэнтка Эстоніі пра Беларусь у Эўразьвязе: «Гэта магчыма, калі паглядзець у далейшую будучыню»", Радыё Свабода https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13327-2017-05-31-10-28-43 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13327-2017-05-31-10-28-43 Аляксей Знаткевіч


Прэзыдэнтка Эстоніі Керсьці Кальюлайд адказала на пытаньні карэспандэнта Радыё Свабода падчас міжнароднай канфэрэнцыі ў пытаньнях бясьпекі GLOBSEC 2017 у Браціславе.

]]>
EST Intervjuud Tue, 30 May 2017 12:37:33 +0000
"Kaljulaid: Eesti on rangelt ilmalik riik ja see aitab turvalisusele kaasa", ERR Uudised https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13287-qkaljulaid-eesti-on-rangelt-ilmalik-riik-ja-see-aitab-turvalisusele-kaasaq-err-uudised https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13287-qkaljulaid-eesti-on-rangelt-ilmalik-riik-ja-see-aitab-turvalisusele-kaasaq-err-uudised Toimetaja Priit Luts


President Kersti Kaljulaid ütles Manchesteri terrorirünnaku valguses, et Eesti kui rangelt ilmalik riik ei pea ülearu palju terrorismi pärast kodumaal muretsema.

]]>
EST Intervjuud Tue, 23 May 2017 09:10:51 +0000
"Estonian president: In the face of Brexit, unity will be at the heart of our EU presidency", EurActiv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13255-qestonian-president-in-the-face-of-brexit-unity-will-be-at-the-heart-of-our-eu-presidencyq-euractiv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13255-qestonian-president-in-the-face-of-brexit-unity-will-be-at-the-heart-of-our-eu-presidencyq-euractiv By Daniela Vincenti


EXCLUSIVE / As Estonia gets ready for its stint at the helm of the EU, its President Kersti Kaljulaid told EURACTIV that her country will fight to keep the Union together, despite Brexit, and help the bloc forge a new vision, branching out from the Commission proposals.

]]>
EST Intervjuud Tue, 09 May 2017 07:58:43 +0000
"Macron Will Find a Potential Ally in Estonia’s President", The Wall Street Journal https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13252-qmacron-will-find-a-potential-ally-in-estonias-presidentq-the-wall-street-journal https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13252-qmacron-will-find-a-potential-ally-in-estonias-presidentq-the-wall-street-journal By Valentina Pop


Estonia assumes EU's rotating presidency next month; both leaders are political newcomers.

]]>
EST Intervjuud Mon, 08 May 2017 01:35:27 +0000
"Первое лицо", Радио 4 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13234-q-q-4 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13234-q-q-4 Эксклюзивное интервью с президентом ЭР Керсти Кальюлайд. Беседует Артур Аукон.


Добрый день, госпожа президент и добро пожаловать в студию Радио 4

Здравствуйте!

]]>
EST Intervjuud Mon, 01 May 2017 11:50:22 +0000
"Kersti Kaljulaid: peremudel ei määra, kas vanemana õnnestutakse või mitte", Delfi https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13212-2017-04-20-08-14-35 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13212-2017-04-20-08-14-35 Kärt Anvelt, vanemtoimetaja


Vabariigi president Kersti Kaljulaid kommenteeris Aasta ema konkursi nõuete üle tõusnud arutelu, öeldes, et tänases Eestis sünnib vaid kolmandik lapsi abieludes.

]]>
EST Intervjuud Wed, 19 Apr 2017 11:45:40 +0000
"Leuthard für Arbeitsgespräche in Estland", SRF https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13191-2017-04-13-06-56-05 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13191-2017-04-13-06-56-05 Doris Leuthard ist am Morgen in Estland empfangen worden. Die Bundespräsidentin ist für einen eintägigen Kurzbesuch dort.

]]>
EST Intervjuud Mon, 10 Apr 2017 14:30:51 +0000
"NATO's Build-Up in East Cuts Fear of Conflict, Estonia Says", Bloomberg https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13206-qnatos-build-up-in-east-cuts-fear-of-conflict-estonia-saysq-bloomberg https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13206-qnatos-build-up-in-east-cuts-fear-of-conflict-estonia-saysq-bloomberg by Ott Ummelas


President says investors should be reassured by NATO presence.
Perception of Baltic risk is changing, Kaljulaid says.


Investors in the Baltic countries should brush off the perceived risk of a conflict between NATO and Russia in the region after the alliance deployed reinforcements to its eastern flank, Estonia's president said.

]]>
EST Intervjuud Mon, 10 Apr 2017 06:51:52 +0000
"Hei, sõbrad, kas me oleme midagi maha maganud?", Äripäev https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13184-2017-04-08-08-20-44 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13184-2017-04-08-08-20-44 Vilja Kiisler


President Kersti Kaljulaid pooldab riigiettevõtete julget börsileviimist ja on kõhklematult Eesti Energia vähemusosaluse erastamise poolt.

]]>
EST Intervjuud Sat, 08 Apr 2017 04:00:42 +0000
"Intervjuu vabariigi presidendiga", Hiiu Leht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13178-qintervjuu-vabariigi-presidendigaq-hiiu-leht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13178-qintervjuu-vabariigi-presidendigaq-hiiu-leht Küsis Harda Roosna


Vabariigi president Kersti Kaljulaid ütles, et hiidlastel pole vaja muretseda – kaitseplaanid saarte jaoks on olemas, kuigi need on riigisaladusega kaetud, võimaliku merereostuse puhul esialgset võimekust Eesti riigil jagub, suurema ohu korral ruttavad appi naabrid.

]]>
EST Intervjuud Fri, 07 Apr 2017 05:12:26 +0000
"Kersti Kaljulaid: Eesti ei ole vaene riik", Lääne Elu https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13165-2017-04-03-06-13-49 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13165-2017-04-03-06-13-49 Kaire Reiljan


Kolmapäeval Läänemaad väisanud president Kersti Kaljulaid astus pika ja külastustest tiheda päeva lõpuks sisse Lääne Elu toimetusse, et anda usutlus maakonnalehele.

]]>
EST Intervjuud Sun, 02 Apr 2017 05:50:52 +0000
"Estonia's Tallinn Music Week helps reshape the industry", Euronews https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13162-qestonias-tallinn-music-week-helps-reshape-the-industryq-euronews https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13162-qestonias-tallinn-music-week-helps-reshape-the-industryq-euronews Tallinn Music Week showcases an eclectic mix of around 250 artists from 33 countries. Almost every genre of music imaginable is on offer. Representatives from the music industry also flock to the event for a 2-day conference. This year, they're discussing how – with the support of the European Commission via the Creative Europe Programme – the music industry can continue to be developed for the digital age. Experts are looking to the success of funding strategies for European cinema for inspiration.

]]>
EST Intervjuud Fri, 31 Mar 2017 12:08:31 +0000
"ИНТЕРВЬЮ / Керсти Кальюлайд", Ehho Moskvõ https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13164-2017-04-01-11-11-29 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13164-2017-04-01-11-11-29 ВЕДУЩИЙ: Алексей Венедиктов


А.Венедиктов

― Спасибо, госпожа президент, что вы приняли нас. И сразу мой первый вопрос к вам. Вы неоднократно в интервью говорили, что Россия является угрозой для вашей страны, для стран Балтии. Вы не могли бы объяснить нашим слушателям, когда вы говорите: угроза – что вы имеете в виду?

К.Кальюлайд

― Я говорила, что, кажется, идет постоянный процесс: Россия пытается переосмыслить архитектуру международной безопасности, сформулированную Хельсинскими соглашениями. Ведь там говориться, что каждая страна имеет право решать, какие вооруженные силы размещать на своей территории. И также у каждой страны есть право определять собственное будущее. Очевидно, эти принципы нарушены, и это угроза для международного общества в том виде, в каком мы его знаем, общества, основанного на демократических, либеральных ценностях. И это угроза не какой-то конкретной стране, это общая угроза международной безопасности, основанной на либеральных, демократических ценностях.

]]>
EST Intervjuud Fri, 31 Mar 2017 11:05:23 +0000
"‘I’m not afraid’: The president of tiny Estonia gives a giant lesson in leadership", The Washington Post https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13155--qim-not-afraid-the-president-of-tiny-estonia-gives-a-giant-lesson-in-leadershipq-the-washington-post https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13155--qim-not-afraid-the-president-of-tiny-estonia-gives-a-giant-lesson-in-leadershipq-the-washington-post By Jonathan Capehart


"No, I'm not afraid. ... I trust NATO."

]]>
EST Intervjuud Tue, 28 Mar 2017 01:01:14 +0000
"Estonia: security will not be bargaining chip in Brexit negotiations", The Guardian https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13151-qestonia-security-will-not-be-bargaining-chip-in-brexit-negotiationsq-the-guardian https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13151-qestonia-security-will-not-be-bargaining-chip-in-brexit-negotiationsq-the-guardian Jennifer Rankin in Brussels


President Kaljulaid says Estonia sorry to see UK leave EU after British troops arrived under Nato to deter Russian aggression.

]]>
EST Intervjuud Sat, 25 Mar 2017 02:00:25 +0000
"European partners and allies have responsibility to stick together: President of Estonia", CNBC https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13149-qeuropean-partners-and-allies-have-responsibility-to-stick-together-president-of-estoniaq-cnbc https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13149-qeuropean-partners-and-allies-have-responsibility-to-stick-together-president-of-estoniaq-cnbc Estonian President Kersti Kaljulaid discusses the importance of NATO and her country's relationship with its neighbor Russia.

]]>
EST Intervjuud Fri, 24 Mar 2017 10:11:26 +0000
"‘Russia is a threat’: Estonia frets about its neighbor", The Washington Post https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13147-qrussia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighborq-the-washington-post https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13147-qrussia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighborq-the-washington-post Lally Weymouth is a senior associate editor at The Washington Post.


In an interview, President Kersti Kaljulaid says Trump must stand up to Moscow.

]]>
EST Intervjuud Fri, 24 Mar 2017 08:07:37 +0000
"Välisilm": Müncheni konverents näitas, et lõhe Lääne ja Venemaa vahele jääb https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13576-2017-09-21-07-58-58 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13576-2017-09-21-07-58-58 Välisilm, ERR

Nädalavahetusel toimunud Müncheni julgeolekukonverents näitas, et lõhe lääneriikide ja Venemaa vahel on ja jääb, märkis ETV saade "Välisilm".

Äsja lõppes Münchenis julgeolekukonverents, mis kaardistas muu hulgas ka Euroopa Liidu ja USA uued suhted. USA asepresident Mike Pence kinnitas, et riigi toetus NATO-le on tugev, kuid liitlased peavad oma sõna pidama ja täitma oma kohustusi.

Asepresidendi kõne võeti vastu kahtleva aplausiga, sest eurooplased ei tea, kas Pence räägib tõesti kogu riigi ja ka presidendi eest või oli tegemist lihtsalt suusoojaks öeldud sõnumiga, sest Donald Trump võib järgmisel avalikul esinemisel taaskord NATO-t kritiseerida. Poola president Andrej Duda on siiski üleatlantilise sideme tugevuses veendunud.

]]>
EST Intervjuud Mon, 20 Feb 2017 05:57:06 +0000
"Krievija mēģina visus sarīdīt vienu pret otru, uzskata Igaunijas prezidente", LNT.lv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13050-qkrievija-mina-visus-sardt-vienu-pret-otru-uzskata-igaunijas-prezidenteq-lntlv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13050-qkrievija-mina-visus-sardt-vienu-pret-otru-uzskata-igaunijas-prezidenteq-lntlv Starptautiskajā politikā Krievija pašlaik mēģina visus sarīdīt vienu pret otru, tā šorīt intervijā LNT raidījumam "900 sekundes" sacīja Igaunijas prezidente Kersti Kaljulaida.

]]>
EST Intervjuud Fri, 10 Feb 2017 05:18:06 +0000
"Estonia ‘not afraid’ to be on the Nato frontline, president says", Financial Times https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13040-qestonia-not-afraid-to-be-on-the-nato-frontline-president-saysq-financial-times https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13040-qestonia-not-afraid-to-be-on-the-nato-frontline-president-saysq-financial-times Richard Milne


Kaljulaid laments 'unpredictable' Russia as security alliance shores up Baltic forces.

]]>
EST Intervjuud Thu, 09 Feb 2017 07:45:10 +0000
"President: Mõnikord on hea panna end olukorda, kus tegutseda tuleb kiiresti", Raplamaa Sõnumid https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13313-2017-05-29-08-14-58 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13313-2017-05-29-08-14-58 Siim Jõgis


Sügisel Eesti presidendiks valitud Kersti Kaljulaid külastas reedel, 3. veebruaril Rapla maakonda. Oma visiidi käigus kohtus ta nii vabakonna esindajate kui ka valdade juhtidega. Näiteks külastas ta Kehtna kutsehariduskeskust, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut Keavas ning Raplas asuvat kultuuriklubi Baas.

]]>
EST Intervjuud Wed, 08 Feb 2017 06:12:58 +0000
"President: Meil pole põhjust hirmu tunda", Pärnu Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12905-2017-02-06-07-44-42 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12905-2017-02-06-07-44-42 Siiri Erala


Sel nädalal Pärnut külastanud president Kersti Kaljulaid kinnitas, et eestimaalastel pole põhjust tunda end kuidagi alaväärsena ega karta.

]]>
EST Intervjuud Fri, 03 Feb 2017 20:00:25 +0000
"Kersti Kaljulaid Delfile: tasakaalukad rahvusvahelised suhted on meie välispoliitika alustala", Delfi https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12891-2017-02-01-11-36-22 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12891-2017-02-01-11-36-22 Toimetaja Riho Nagel


President Kersti Kaljulaidi sõnul on iga riigi sisepoliitilised valikud selle riigi enda teha ning Eesti püüab säilitada häid suhteid kõigi meie liitlastega, sealhulgas USAga.

]]>
EST Intervjuud Wed, 01 Feb 2017 09:00:00 +0000
"President: seaduste ostmine ei ole okei", Sakala https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12864-qpresident-seaduste-ostmine-ei-ole-okeiq-sakala https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12864-qpresident-seaduste-ostmine-ei-ole-okeiq-sakala Rannar Raba


President Kersti Kaljulaidi hinnangul on vabakondlik tegevus Eestis viimasel ajal jõudsalt arenenud ning aidanud tõelisel kodanikuühiskonnal juurduda. Samas rõhutab ta, et elu ei saa edendada mis tahes vahenditega, olgu eesmärk kui tahes üllas.

]]>
EST Intervjuud Sat, 21 Jan 2017 07:26:27 +0000
"24 minuti ja 34 küsimusega presidendile lähemal", Järva Teataja https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12867-2017-01-23-09-13-44 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12867-2017-01-23-09-13-44 Merit Männi


Mida teha, kui maakonnavisiidil viibival presidendil on leheintervjuuks aega vaid paarkümmend minutit? Fiskaalpoliitikast, regionaalarengu fondidest või perioodirahastustest rääkimiseks on aeg liiga napp ja kotletiküpsetamise teemal ei soovitanud kantselei riigijuhi poole pöörduda. Seega tulid kolmapäeval jutuks teised teemad. Küpsetamine siiski ka.

]]>
EST Intervjuud Fri, 20 Jan 2017 20:00:10 +0000
"Kaljulaid: keeldun ütlemast, et Trumpi saamine USA presidendiks on täiendav risk meile", ERR Uudised https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12854-2017-01-16-15-01-51 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12854-2017-01-16-15-01-51 Mall Mälberg
Toimetas Priit Luts


Eesti riigipea Kersti Kaljulaid ütles intervjuus ERR-ile, et vaatamata USA presidendina ametisse astuva Donald Trumpi väljaütlemistele, pole senini mingit põhjust arvata, et Eesti julgeolekuolukord sellest kuidagi halveneks.

]]>
EST Intervjuud Mon, 16 Jan 2017 12:08:04 +0000
"President Kaljulaid: meie riigi ilmalikkus on parim kaitse võõraste religioonide eest", ERR.ee https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12838-2016-12-28-08-48-26 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12838-2016-12-28-08-48-26 Joonas Hellerma


"Riik on meil ilmalik ja riigikirikut ei ole. Mulle tundub, et just see on meile parim kaitse ka võõraste religioonide eest. Meil ei ole kohustust aktsepteerida nende religioonidega seotud tavasid, kui meie haiglad ja meie koolid on ilmalikud ega tee ühegi religiooni suhtes spetsiaalseid liigutusi, spetsiaalseid kummardusi," märkis president Kersti Kaljulaid ERR-ile antud aastalõpuintervjuus.

]]>
EST Intervjuud Tue, 27 Dec 2016 17:40:06 +0000
"President Kersti Kaljulaid: ma nii väga tahaks kõikidele Eestis valgeid jõule ja rahulikku aastavahetust", Harju Elu https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12839-2016-12-28-09-17-16 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12839-2016-12-28-09-17-16 Andres Tohver


Padise vallas Risti kogudusemajas pastor Annika Laatsi külalisena andis president Kaljulaid Harju Elule pikema intervjuu. Rääkisime maakonnast, jõuludest ning laiemalt ühiskondlikest päevaprobleemidest.

]]>
EST Intervjuud Fri, 23 Dec 2016 06:00:03 +0000
"President Kersti Kaljulaid: "Ma ei ole kaotanud võimet mõista, kui keeruline on toime tulla, kui raha ei ole."", Õhtuleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12832-2016-12-23-07-58-07 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12832-2016-12-23-07-58-07 Rainer Kerge


"Üheski riigis – ükskõik kui jõukas see on – ei ole kunagi kõik inimesed oma eluga rahul," arutleb president Kersti Kaljulaid. Vestluse ajal kinnitab ta mitu korda: "Riigi põhifunktsioonid – tervishoid, haridus – tuleb täita."

]]>
EST Intervjuud Fri, 23 Dec 2016 01:00:54 +0000
"Maailma väljakutsed on igale riigile üksi olles liiga suured", Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12820-2016-12-22-07-41-30 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12820-2016-12-22-07-41-30 Lauri Hussar, peatoimetaja


Eesti rahvas tuleb hoida poliitilistele otsustajatele nii lähedal kui võimalik. Poliitika on eestvedamise kunst, see ei ole meelelahutussektori osa, kinnitab oktoobris ametisse asunud president Kersti Kaljulaid suures aastalõpuintervjuus.

]]>
EST Intervjuud Wed, 21 Dec 2016 20:00:11 +0000
"Aasta oodatuim vestlus: Andrusega Kerstil külas", Meie Maa https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12805-2016-12-17-10-11-02 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12805-2016-12-17-10-11-02 Mart Soidro, Andrus Kivirähk


Mart Soidro kutsus kaasa sõbra Andrus Kivirähki ja käis Kadriorus president Kersti Kaljulaidi usutlemas. Päevapoliitikast räägiti vähe, rohkem ikka maast ja ilmast ning elu põhiväärtustest.

]]>
EST Intervjuud Sat, 17 Dec 2016 04:00:49 +0000
"Kersti Kaljulaid: eestlane on igaüks, kes end eestlaseks peab", Maaleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12797-2016-12-15-09-29-41 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12797-2016-12-15-09-29-41 Argo Ideon


President Kersti Kaljulaid ütleb Maalehe aastalõpuintervjuus, et Eesti Vabariik on vaba riik kõigile inimestele, kes siin elavad.

]]>
EST Intervjuud Wed, 14 Dec 2016 20:10:37 +0000
"Kersti Kaljulaid: NATO Baltimaade kaitse pole ainult "saapad maapinnal”", Eesti Päevaleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12776-2016-12-09-07-26-32 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12776-2016-12-09-07-26-32 Kaarel Kressa, Brüssel


President Kersti Kaljulaid kohtus eile Brüsselis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, et kõneleda julgeolekuküsimustest.

]]>
EST Intervjuud Thu, 08 Dec 2016 20:08:27 +0000
"Kaljulaid: NATO ja EL-i koostöö saab paika nii nagu Eestilegi meeldib", ERR Uudised https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12777-2016-12-09-07-32-56 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12777-2016-12-09-07-32-56 Johannes Tralla, Brüssel
Toimetas Merili Nael


President Kersti Kaljulaid ütles, et NATO ja Euroopa Liidu koostöö raamistik hakkab paika saama ning kinnitas, et Euroopa Liit ei võta üle NATO rolli.

]]>
EST Intervjuud Thu, 08 Dec 2016 17:18:57 +0000
"Digi palauttaa Viron kasvun tielle", Kauppalehti https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12746-qdigi-palauttaa-viron-kasvun-tielleq-kauppalehti https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12746-qdigi-palauttaa-viron-kasvun-tielleq-kauppalehti Jorma Pöysä, kirjoittajan muut jutut


Presidentti Kaljulaid: Yhteisestä palveluväylästä kilpailuvaltti Suomen ja Viron yrityksille.

]]>
EST Intervjuud Tue, 29 Nov 2016 05:45:11 +0000
President Kaljulaid: the Baltics are not afraid of migrants or Russians https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12734--president-kaljulaid-the-baltics-are-not-afraid-of-migrants-or-russians https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12734--president-kaljulaid-the-baltics-are-not-afraid-of-migrants-or-russians President Kersti Kaljulaid's response to the EurActiv article "The Brief: Europe's elites rush to hide behind Mutti's skirts".

]]>
EST Intervjuud Tue, 22 Nov 2016 14:34:10 +0000
President Kersti Kaljulaid kutsub inimesi rohkem tuleviku peale mõtlema, Vooremaa https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13575-2017-09-21-07-25-02 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13575-2017-09-21-07-25-02 Helve Laasik

President Kersti Kaljulaid märkis neljapäeval Vooremaale antud intervjuus, et inimesed ei tohi unustada tulevikku. See tähendab presidendi sõnul rohkem mõtlemist erakondade ideoloogiale, sest tehes valijana otsuseid on see on ainuke meetod, mis võimaldab meil mõista, milliseid otsuseid teevad nad tuleviku ootamatutes olukordades. Lubadused maksta kellelegi viis või kümme eurot ei võimalda selliseid järeldusi teha.

Kui palju Te üldse olete varem Jõgevamaal käinud? On Teil siin oma lemmikkant? On Teil mingi paigaga seotud positiivseid emotsioone?

Olen õppinud Tartu ülikoolis, võimatu on siis mitte käia ka Jõgevamaal. Kas just lemmikkoht, aga Saadjärve äär on ilus, eriti nüüd, kui seal on Jääaja keskus. Mulle meeldib kõige rohkem sild järve peal. Kui ma seal käisin, oli keskuses üsna vähe inimesi, väga mõnus oli lihtsalt istuda silla peal ja vaadata vett.

Millised on Teie esimesed muljed alanud visiidist? Olete juba midagi uut ja põnevat siinsest elust teada saanud?

Ma ei teadnud, et Jõgevamaa gümnaasium on teistmoodi õppemeetoditega, eeskujuks teistele riigigümnaasiumitele. Vaatamata sellele, et olen Huvitava kooli nõukotta kuulunud mitu aastat.

Millest Te omavalitsusjuhtidega rääkisite?

Rääkisime Eesti elust ja tulevikust. Kõik teavad, mis on Eesti presidendi roll põhiseaduse järgi. Seetõttu ei ole mulle väga mõtet esitada väga konkreetsete muredega seotud küsimusi. Mõned siiski olid ja me püüdsime mõelda, kuidas kohapealt saaks neid küsimusi lahendada. Meil oli tore vestlus, ja nii see pidigi olema. Ma tulin rääkima kohalike omavalitsuste juhtidega, innustama neid mõtlema, kuidas haldusreformi sisustada rohkemaga kui kõnelemisega piiridest. Vastasin ausalt kõikidele esitatud küsimustele, nii nagu mina neid asju näen. Mis ei tähenda, et ma saan seda kõike Eestis teha oma käe järgi, aga sellest saavad omavalitsusjuhid kõik väga hästi aru.

Mis Teile uue valitsuse sündimise juures rõõmu valmistab? Olete juba kuulnud ka midagi sellist, mis kurvastab?

Meie põhiseadus paneb mulle kohustuse nimetada peaministrikandidaat, kes loodetavasti saab riigikogus volitused. (Pühapäeval tegi president Jüri Ratasele ülesandeks moodustada valitsus – H.L.) Minu ülesanne on olla kursis ja informeeritud, kuid mitte sekkuda. Olen valvanud selle järele, et ma sisulisest poolest teaksin sama palju kui kõnelejad on tahtnud jagada Eesti avalikkusega. See on nende põhiseadusest tulenev vastutus panna kokku valitsemisprogramm, koostada valitsus ja hakata tööle.

Me ei saa üle ega ümber haldus- ja riigireformist. Uus tekkiv koalitsioon on lubanud nendega jätkata. Eestis on regionaalse arengu erisused Euroopa ühed suuremad ja need kasvavad. Kuidas saaks viia otsustamise ja riigi rahakoti inimestele lähemale? Et inimesed maale jääksid ja linnadesse või hoopis välismaale ei koliks?

Need on erinevad küsimused. Kindlasti on võimalik tuua rahakott otsustamisele lähemale ja anda kohtadel rohkem otsustamise vabadust. See on ka juba tehtud ettepanekute sisu haldusreformis. Usun, et neid tuleb kindlasti juurde. Eesti inimesed saavad aru, et kõige paremini saab oma riiki arendada ka hõredama asustusega piirkondades, toetades vabatahtlikku tegevust. Kohalikud omavalitsused seda ka teevad ja süsteem toimib mitmetes valdkondades, eelkõige kultuuris ja spordis, aga ka sotsiaalteenuste valdkonnas ja selline ongi haldusreformi järgne Eesti.

Meie inimesed tahavad minna ja avastada maailma. Oluline on, et meie elukeskkond säiliks niisugusena nagu ta on täna. Rääkisime ka kohalike omavalitsuste juhtidega, et Eesti elukeskkond tänu oma rohelisusele ja sellele, et meil on isiku administratiivne koormus riigiga suheldes, teiste riikidega võrreldes ulmeliselt madal, on väärtus. Inimesed tulevad siia tagasi. Need, kes on siit läinud väikeste palkade tõttu, tulevad tagasi, kui näevad, et meil on palgatõusu aastad. Viimased aastad on meil olnud palgatõusu aastad. See ongi kõige parem rohi, mis aitab meid hoida Eestis. Kas see aitab neid hoida selles külas, kust nad pärit on? Mingil moel kindlasti. Sest üha vähem on oluline, kust me oma tööd teeme.

Kindlasti ei tohiks administratiivselt tulevikku edasi lükata ja püüda kuidagi lihtsalt rahaliste meetmetega takistada, et inimesed võtavad ise initsiatiivi ja teevad seda, mida nad teha tahavad. Ei tohiks tekitada finantsstiimulit teha pigem vähem, aga teha seda mõnes teises piirkonnas.

Riigikontrolör Alar Karis sõnastas omalt poolt uuele valitsusele kolm punkti, mida võiks silmas pidada – need käsitlevad hirmu eksida, mis pärsib loovust ja innovatsiooni; vajadust keskenduda päriseluprobleemidele, mitte pseudoteemadele ja kolmandaks hinnata ideid nende sisu, mitte esitaja järgi. On need Teie hinnangul olulised punktid? Miks?

Kaks nendest teemadest olid minu ametisseastumise tseremoonial peetud kõnes. Ei tohi unustada tulevikku. See tähendab, et tehes valijana otsuseid, peame mõtlema erakondade ideoloogiale, sest see on ainus meetod, mis võimaldab mõista, milliseid otsuseid teevad nad tuleviku ootamatutes olukordades. Lubadused maksta kellelegi viis või kümme eurot ei võimalda meil selliseid järeldusi teha. Sellepärast peaksime rohkem mõtlema tulevikule ja ideedele. Seda on tänases maailmas väga raske unustada, sest homne pealkiri on ülehomseks kindlasti juba unustatud.

Viimasel ajal on palju räägitud Tartu-Riia raudteeühendusest, raudteeühendustest Eestis. On need nii väikeses riigis ikka mõttekad?

Muidugi on. Raudteetransport saastab vähem ja keskkonna kahjustamise vältimiseks pannakse kogu Euroopas järjest suuremaid koormisi keskkonnakuludele, tuuakse keskkonnakahjud, mida üks või teine transpordiliik põhjustab, hinna sisse. See annab raudteetranspordile maanteetranspordi ees eelise.

Meil on Euroopas liiga vähe põhja-lõuna suunalisi koridore, see ei puuduta mitte ainult raudteevõrke, vaid samamoodi ka näiteks energiavõrke. Euroopa Liit tegeleb selle probleemi lahendamisega. Kui meil on võimalus, siis peame lahendamises kaasa lööma. Rail Baltic ei tähenda, et ühtegi teist liini ei peaks arendama, kui seal on piisavalt huvi ja piisavalt ideid, mida selle liiniga teha. Elu on näidanud, et mitte ükski suur transpordikoridor ei hakka tööle kohe esimesest päevast, kui ta on valmis. Kui vaadata 20-25 aastat ette, siis kõik töötavad. Rail Baltic on peale selle ka oluline eeldus, et saaksime veelgi enam ühendatud Põhjamaade info- ja majandusruumiga. Kui Rail Balticut ei ole, siis pole isegi mõtet unistada Helsingi tunnelist.

Uue majanduskasvu saavutamiseks peaksime Eestis muutuma. Mis Teie hinnangul aitaks meie majandust edasi?

Kui vaatame praegust maksusüsteemi ja meie tööjõu haritust, siis 15-20 aastat tagasi toonaste tulutasemete juures ei oleks võimalik olnud, et meie majandus poleks kasvanud kiiresti, sest lihtsalt kõikidel oli soodne võtta meid tööle, tuua oma tehnoloogia siia ja pakkuda oma sissetöötatud turgu. See tõi meid keskmiste sissetulekutega riigi tasemele. Siit edasi peame ise olema innovatsiooniliidrid. See on meie riigi eelis, et läbi aktiivse riigipoolse pakkumise e-teenuste osas oleme loonud midagi, mis globaalses mõttes on meile konkurentsieelis. Seda tuleb arendada. Sealkandis võib olla meie väljapääs keskmise sissetuleku lõksust, kus me praegu oleme.

Kui palgad kasvavad ja ettevõtete kasumid kahanevad, siis see näitab, et praeguse majandusmudeliga me enam edasi ei liigu. Samas need investeeringud, mis meile tulevad, ongi meie tulevikuettevõtjad. Nemad ei ole seotud tuhande euro kanti jääva keskmise palgaga, nad ei lähe siit ära, kui keskmine tõuseb 1300 euroni.

See muutumise protsess juba toimub ja meil on oma konkurentsieelised. Mina usun, et kui me oleme restruktureerimise perioodi üle elanud, näeme kasvu. Kui vaatame globaalset maailma ja sealset sissetulekute taset, ning et logistikateenus on üha odavam ja üha paremini kättesaadavam, siis ühtlustumine ei toimu pidevalt ainult ülespoole. See ei tähenda, et kui maailmamajandusel läheb väga hästi, siis kõik hakkavad teenima Soome palka. Ühtlustumine toimub keskmise taseme poole. Kui vaadata Kesk-Euroopa inimeste tulutasemeid, siis arvestades, et sealsed kulud kinnisvarale on palju kõrgemad kui meil, ei erine nende elujärg oluliselt meie omast. Absoluutselt rikkaid ühiskondi pole olemas.

Kuidas võiksime soolises võrdsuses õppida Lääne-Euroopa vigadest? On meil juba praegu täheldatavad suundumused/protsessid, mis seda võimaldaksid?

Ühelt poolt oleme õppinud ja teisalt on ka ajastus meie jaoks parem kui oli nende jaoks. Kui Lääne-Euroopas kutsuti naised tööle ja öeldi, et võite teha kõiki töid võrdselt meestega, siis tegelikult pakuti neile lihtsalt võimalust loobuda naine olemast ja hakata sisuliselt meesteks. Seda paljud naised kasutasid ja see viis sündimuse väga nukra tasemeni väga paljudes riikides. Olukord on pisut parem seal, kus lastehoid on väga hästi tagatud. Selline riik on Prantsusmaa, kus põhimõtteliselt on oma lapsele võimalik riigi kulul osta teine ema ja teha ise tööd. See pole meie tee. Meie emad pole nõus, nad tahavad ise oma lapsi kasvatada. Mis veel olulisem, meie isad tahavad ka oma lapsi kasvatada.

Töö iseloom muutub 21. sajandil on vähem siduvaks. Noored ei otsi pidevat rakendust üheksast viieni, nad teevad väga paljusid asju erinevatele tööandjatele, erinevates ööpäeva osades, vahetavad väga sageli töökohti ja ameteid. See käib neil kuidagi loomulikult. Riik saab märgata, et see nii on ja teha nii, et maksude ja toetuste süsteem ei diskrimineeriks sellist käitumist. Et näiteks inimene, kes saab palka kolmel kuul aastas, ei jääks sellepärast ilma sotsiaalsete tagatisteta, kuigi sotsmaks võetakse palgast maha. Inimene, kes saab oma sissetuleku mitmelt tööandjalt vähesel määral, siis ükski süsteem ei tohiks teda halvemini kohelda. Et lapsega kodus olev ema või isa ei kaotaks emapalgas, kui tal õnnestub teenida ükskõik kui palju kõrvalt juurde. Et tööandjatel tekiks arusaam, et ei ole vahet kas nad on tööle võtnud noore ema või isa, lapsega võib koju jääda nii üks kui teine. Seda viimast teevad meie noored aina paremini, muus osas peab riik kaasa aitama.

Elasite ja töötasite kaua Luksemburgis. Kui võrrelda Eesti ja Luksemburgi tavakodaniku elu, siis mis silma jäi.

Tallinn on puhtam kui Luksemburg, panin tähele sellel suvel. Meil pole kunagi poes nii palju rahvast kui on Luksemburgis, sest meie poed on kauem lahti. Tavainimese elu on üsna sarnane. Oluline erinevus on võimaluste piiratus mis puudutab seda, mida teha laupäeval või pühapäeval. Seal lihtsalt ei ole ruumi. Suvel peab järve äärde nagunii pileti ostma, aga ega seal ka kohta pole. See on meie elukvaliteedis midagi niisugust, mida on raske rahanumbritesse arvestada, aga mida iga eestlane, kes on kolm kuud elanud Kesk-Euroopas, otsekohe taipab. Tänavatel meil jalakäijatele ummikuid ei ole.

On Luksemburgis asjaajamine keerulisem kui Eestis?

Ametiasutused on lahti kella 9st kuni 17ni, lõunavaheaeg 12-14. Nad küsivad iga kord sama paberit, mille üleeile mõnda ametiasutusse viisid. Enamik asjaajamisest käib paberil. Elektrooniliselt asjaajamine tähendab allkirjastatud dokumendi pdf-i, mille saab saata e-kirja teel. See on eestlasele kujuteldamatu, mida tuleb teha arenenud Euroopa riikides, kellel on ressursse aparaati üleval pidada. Eestlasele on harjunud süsteem, otsemakse haigekassa ja raviasutuse vahel, mida Kesk-Euroopas üldiselt ei ole. Iga arstilkäik toob kaasa arve, selle tasumise, haigekassale paberi täitmise, arve maksekorralduse, soovitavalt pangatempliga, aga viimasel ajal aktsepteeriti ka internetiülekannet, täitmise, et palun tagasi maksta 80 protsenti arvest. Inimese rahakotis on niikaua auk, kui süsteem paar kuud asja arutab. Ja nii iga kord kui arsti juures käia.

Kuidas inimesi sealt tagasi tulema meelitada? On see üldse reaalne? Kuidas viia nendeni Eesti eelised?

Kui siinne tulutase võimaldab, siis tullaksegi tagasi.

Mis Teile arengutest kogu maailmas kõige rohkem praegu muret teeb? Mida jälgite maailma poliitikas kasvava ärevusega?

Kõige akuutsem mure on meie piirkonnas julgeolek, tegelikult kogu Euroopa jaoks. Olen kaugel sellest, et arvata, et Venemaa valmistub NATOT kuidagimoodi ründama. On oluline, et Venemaa asuks täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja lõpetaks oma rahva hullutamise aktiivsusega välismaal ja suudaks pigem tegeleda riigisiseste sotsiaalsete probleemidega. Kahtlemata on meie võimalus mõjutada seda ainult koos oma Euroopa partneritega. Ja siis ka ainult seda osa, mis puudutab Venemaa rahvusvahelist käitumist. Siseriiklik poliitika on kahtlemata iga riigi enda asi. Nii ka Venemaal.

Aga kui kutsutakse Moskvasse?

Siis annan sellest meie Euroopa partneritele teada, tõenäoliselt teeb seda välisministeerium. Küsime, kes veel on kutse saanud. Ja siis me kõik koos arutame. Taoline kutse meile juba esitati. Riigid arutasid seda omavahel ja leidsid, et pole põhjust spetsiifiliselt neid küsimusi arutama minna. Oluline on mõista, et Venemaa huvi on jagada Euroopa regioonideks ja püüda tegeleda erinevate regioonidega. Näiteks rääkida Balti piirkonna julgeolekust. Meil pole põhjust seda teha. NATO kaitse ja julgeolek on jagamatu. Pole olemas spetsiifilist Läänemere probleemi julgeoleku mõttes. Meie huvides on seda ühtsust ja arusaama hoida ja mitte lasta süveneda mõtetel, et kuidagi on vaja tegeleda spetsiifilise regiooniga.

Kersti Kaljulaiu elukäik

*Sündinud 1969. aasta 30.detsembril Tartus

*1992 lõpetas Tartu ülikooli loodusteaduskonna geneetika erialal

*2001 kaitses magistrikraadi TÜ majandusteaduskonnas

*Aastatel 1999-2002 oli Mart Laari majandusnõunik

*2002-2004 Eesti Energia Iru elektrijaama finantsdirektor ja direktor

*2004-2016 Euroopa kontrollikoja liige

*Kuku raadio keskpäevatunni kaasautor 2002-2004 ja Eurominutite toimetaja 2007-2016

*Tänavu 10. oktoobrist Eesti Vabariigi president

*2016 pälvis Riigivapi teenetemärgi keti

*Abielus, nelja lapse ema

Intervjuu Vooremaa kodulehel.

]]>
EST Intervjuud Tue, 22 Nov 2016 05:22:04 +0000
"President Kaljulaid on sõnausuline", Põhjarannik https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12665-2016-11-03-12-13-40 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12665-2016-11-03-12-13-40 Teet Korsten


Põhjarannikul oli au teha üks esimesi maakeelseid intervjuusid president Kersti Kaljulaidiga − tema esimese riigisisese visiidi lõpus. Visiidi käigus külastas ta Lääne- ja Ida-Virumaad. Presidendil endal on selge maailmavaade ja ta soovitab ka erakondadelt rohkem ideoloogia kohta aru pärida.

]]>
EST Intervjuud Thu, 03 Nov 2016 10:05:03 +0000
"Kersti Kaljulaid: püüan alati iseendaks jääda", Virumaa Teataja https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12639-2016-10-31-09-05-52 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12639-2016-10-31-09-05-52 Aarne Mäe


Üleeile Lääne-Virumaal visiidil käinud president Kersti Kaljulaid ütles Virumaa Teatajale antud intervjuus, et Eesti poliitikas on suurimaks probleemiks see, et liigselt halvustatakse inimesi, kes tahavad poliitikas kaasa rääkida.

]]>
EST Intervjuud Fri, 28 Oct 2016 19:00:57 +0000
President Kaljulaid Leedu Delfile: visiit Venemaale ei saa kunagi olema minu otsus, Delfi https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13574-president-kaljulaid-leedu-delfile-visiit-venemaale-ei-saa-kunagi-olema-minu-otsus-delfi https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13574-president-kaljulaid-leedu-delfile-visiit-venemaale-ei-saa-kunagi-olema-minu-otsus-delfi Mindaugas Jackevičius

Vilniuses visiidil viibinud president Kersti Kaljulaid ütles intervjuus Leedu Delfile, et esilekerkivatele geopoliitilistele ohtudele on kõige parem vastu seista, hoides ühte liitlastega nii Euroopas kui ka NATO-s.

Kaljulaid sõnas Leedu Delfile, et Eesti edu põhineb julgusel reforme läbi viia ja riigi efektiivsel valitsemisel.

Leedu Delfi märkis kõigepealt, et Kaljulaid on Eesti esimene naispresident ja esimene nii noor president ning küsis talt seejärel, miks tulevad Eestis erinevalt Leedust võimule nii noored poliitikud nagu tema või peaminister Taavi Rõivas.

„Esiteks ei pööra ma kunagi tähelepanu inimese vanusele või soole ega mõtle sellest kunagi. Kõik otsustab pädevus. Kui inimesed on pädevad, ei ole tähtis, kes nad on – mehed, naised, vanad, noored, linnast või maalt. Inimeste selline jagamine ja nende üle otsustamine on täiesti kunstlik. Ma ei tee seda põhimõtteliselt kunagi," vastas Kaljulaid.

Eesti ja Leedu suhete iseloomustamiseks ütles Kaljulaid, et kahel riigil on ühesugune arusaam geopoliitilisest olukorrast, majanduslikust olukorrast Euroopa Liidus ja selle arengust, kaubandusest, partnerlusest ja nii edasi.

Leedu Delfi viitas Eesti püüetele esitleda end Põhja- või Skandinaavia maana ning küsis, kuidas näeb Kaljulaid Eestit ja Leedut geopoliitilisest seisukohast.

„Mulle on alati meeldinud kasutada väljendit Põhja Benelux. Põhja Beneluxi alla arvaksin ma kõik riigid Läänemere ümber, isegi üldisemalt – tänapäevased Euroopa riigid, kellel on lähedased vaated vabaturumajandusele, ülemaailmsele arengule, riigikaitsele ja julgeolekule.

Mõned inimesed tahavad näha etiketti – Põhjamaa, Baltimaa või Põhja-Euroopa maa. Seda pole vaja. Need riigid, kellega me töötame üheskoos, teeme koostööd, kooskõlastame seisukohti, koonduvad niigi kokku. See on kõige tähtsam. Kui keegi identifitseerib mõnda rahvast Balti rahvaks või Põhjamaade rahvaks, tundub see mulle mittevajalikuna.

"Kõik Venemaad puudutavad sammud tuleb partnerite ja liitlastega hoolikalt koordineerida ja läbi mõelda. See ei saa kunagi olema minu otsus.

Kõik kolm maad – Eesti, Läti, Leedu – kannatasid Nõukogude okupatsiooni all. Põhjamaadel olid neil aastail suurepärased võimalused majanduslikuks arenguks, sotsiaalhoolekandeks ning nad liikusid meist märksa kaugemale. See aga ei ole tähtis – me peame tegema seda, mida nemad tegid, minema sarnast teed, kuid mitte kopeerima, sest nii kaugele ei jõua. Mis tõesti võiks olukorda muuta – tuleb olla innovatsiooni liider. Tähtis on see, mitte etikett," lausus Kaljulaid.

Küsimusele, kuidas ta kavatseb töötada Venemaa suunal, vastas Kaljulaid, et samamoodi nagu seni, teha riigikaitse alal koostööd partnerite ja liitlastega. „Lisaks sellele diplomaatiline koostöö. Ma arvan, et on väga mõistlik usaldada meie Euroopa partnereid ja liitlasi NATO-s. Ma arvan, et terve mõistusega lähenemine olukorrale suhtlemisel ettearvamatu naabriga, kes murrab rahvusvahelisi kohustusi, ei pea sõna, isegi kui need on 20 aastat tagasi antud lubadused – ma pean silmas Ukrainat. Meil on vaja ühtehoidmist liitlaste ja partneritega. Selle ühtehoidmise abil saab kõige paremini reageerida esilekerkivatele geopoliitilistele ohtudele," ütles Kaljulaid.

Võimaliku visiidi kohta Venemaale ütles Kaljulaid, et kõik Venemaad puudutavad sammud tuleb partnerite ja liitlastega hoolikalt koordineerida ja läbi mõelda. „See ei saa kunagi olema minu otsus," teatas Kaljulaid.

Leedu Delfi märkis, et teadlaste hinnangul on Eestis pärast okupatsiooni muutused toimunud kergemini ja paremini, ning palus Kaljulaidil öelda Eesti edu kolm põhjust.

„Kõige tähtsam oli ilmselt julgus võtta vastu otsuseid kohe pärast 1990. aasta reforme. Ma räägin väga lihtsast maksusüsteemist, lihtsast valitsemissüsteemist, aga lisaks sellele on see ka toetus digitaalarengule, lähtudes ühiskondlikest algatustest. Väärikas koostöö erasektoriga digitaalmajanduse vallas – kõik see aitas meil saada selles valdkonnas innovatsiooni liidriks. Ma arvan, et alates 1990. aastast on meil efektiivselt valitsetud riik. Meil on ka vaba meedia. Meil on küllaltki hea haridussüsteem, meie alghariduse omandavad võrdselt hästi lapsed igast sotsiaalsest keskkonnast. Süsteem ei ole diskrimineeriv, ta on ühtne, sõltumata sellest, kes on teie vanemad ja millised on nende palgad. Eestis võite te saada hea hariduse. Ma arvan, et kõik need faktorid on viinud selleni, kus me praegu asume. Aga ma ei taha öelda, et meie naabrid teeksid vastupidiselt. Ausalt öeldes on meie vahel palju sarnasusi. Näiteks Eesti on Maailmapanga reitingus Doing Business 12., aga teie 21. kohal. See on praktiliselt üks ja sama. On olemas erinevad põhjused, miks riigid teevad sama asja erinevalt. Selle määravad ka traditsioonid ja keskkond. Aga õppimine on väga tähtis. Me võime Leedult samuti palju õppida – näiteks olete teie juba olnud Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja, meie aga alles valmistume. Nii et selle näitaja poolest olete te ees. Ja kui me vaatame tehnilisemalt, siis sissetulekute madalama taseme tõttu olete te praegu ligitõmbavamad otseinvesteeringutele välismaalt. Mõned aastad tagasi olime ka meie samas olukorras, aga võtsime kasutusele euro, ka teie läksite seda teed ja saite meie ees konkurentsieelise. Nii ei peaks te kunagi rääkima, et üks riik on leidnud parema universaalse viisi asjade ajamiseks võrreldes teisega, kuni mõlemad riigid teevad seda demokraatlikult, õiguspäraselt ja tasuta. See on tähtis. Arengu aspektid on tähtsad, aga nad kasvavad välja põhivabadustest. Iga riik areneb oma tempos. Ja see on ühiskond, meie inimesed, kes ütlevad poliitikutele, millist teed mööda edasi minna. Selle reaalsusega tuleb leppida," rääkis Kaljulaid.

Leedu Delfi mainis, et Eesti on Lätist ja Leedust eespool mõnedes inimõiguste valdkondades, näiteks samasooliste kooselude legaliseerimises, samas kui Leedus keeldub seim seda küsimust isegi arutamast. Miks oli see Kaljulaidi arvates Eesti jaoks tähtis?

„Ma arvan, et kõige lihtsam viis seda inimestele seletada, oli öelda, et mitte midagi neilt ära ei võeta. See lihtsalt lubab mõnedel inimestel reguleerida oma olukorra. Niisiis milleks protesteerida? Loomulikult, võime see otsus vastu võtta sõltub ühiskonna valmisolekust. Ei tohi minna liiga kaugele ette, kui ühiskond ei ole valmis seda vastu võtma, ning see on võti pea iga vaidlusaluse poliitilise otsuse puhul. Jah, te peate juhtima, aga peate olema veendunud, et ei jookse ühiskonna eest ära," vastas Kaljulaid.

Artikkel Delfi kodulehel.

]]>
EST Intervjuud Fri, 28 Oct 2016 04:14:09 +0000
"Kersti Kaljulaid: Let's talk about the Nordic Benelux", lsm.lv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12626-qkersti-kaljulaid-lets-talk-about-the-nordic-beneluxq-lsmlv https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12626-qkersti-kaljulaid-lets-talk-about-the-nordic-beneluxq-lsmlv Imants Frederiks Ozols, LTV Panorāma


As the Baltic states have so many similarities, they need to work closely together. Instead of using loaded terms like "Nordic" or "Baltic", Estonia's new president wants to talk about a "Nordic Benelux", referring to likely-minded countries on the northern rim of the EU, Estonia's president Kersti Kaljulaid said in an interview with LTV's Imants Frederiks Ozols.

]]>
EST Intervjuud Tue, 25 Oct 2016 08:10:31 +0000
"Viron uusi presidentti puhuu Niinistölle suomea ja henkivartijoilleen venäjää - mutta mitä hän ajattelee Venäjän aggressiivisuudesta?", Helsingin Sanomat https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12599-2016-10-20-07-50-15 https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12599-2016-10-20-07-50-15 Kaja Kunnas


Viron uusi presidentti puhuu Niinistölle suomea ja henkivartijoilleen venäjää – mutta mitä hän ajattelee Venäjän aggressiivisuudesta?

Talsinki-ihminen Kersti Kaljulaid tekee torstaina ensimmäisen ulkomaanmatkansa Suomeen. HS julkaisee presidentin ensimmäisen haastattelun ulkomailla.

]]>
EST Intervjuud Thu, 20 Oct 2016 02:54:25 +0000
"Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele", Eesti Päevaleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12546-qminu-kiri-koigile-eestimaa-inimesteleq-eesti-paeevaleht https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12546-qminu-kiri-koigile-eestimaa-inimesteleq-eesti-paeevaleht Kersti Kaljulaid
Eesti Päevaleht


Eesti Päevaleht avaldab muutmata kujul presidendikandidaat Kersti Kaljulaidi seisukohad, mille ta kirjalikult eile ajakirjandusele saatis. Eesti Päevaleht märkis ära mõned tähelepanuväärsed kohad ja lisas kommentaarid.

]]>
EST Intervjuud Fri, 30 Sep 2016 09:03:13 +0000
"Ülevaade: Kersti Kaljulaiu arvamuslood ja intervjuud Postimehes", Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12547-quelevaade-kersti-kaljulaiu-arvamuslood-ja-intervjuud-postimehesq-postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12547-quelevaade-kersti-kaljulaiu-arvamuslood-ja-intervjuud-postimehesq-postimees Liisa Tagel, arvamustoimetaja


Koondasime kokku presidendikandidaadiks tõusnud Euroopa kontrollkoja liikme Kersti Kaljulaiu Postimehes avaldatud arvamuslood ja temaga tehtud intervjuud.

]]>
EST Intervjuud Thu, 29 Sep 2016 00:16:33 +0000
"Rääkides Eestist", Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12543-raeaekides-eestist https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12543-raeaekides-eestist Kersti Kaljulaid, Euroopa Kontrollikoja liige


Eesti tulevik on koos Põhjamaadega, kirjutab Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid.

]]>
EST Intervjuud Tue, 26 Jul 2016 08:02:32 +0000
"Avalikust teenusest 21. sajandil", Postimees https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil Kersti Kaljulaid, Euroopa Kontrollikoja liige


Eelmise aasta lõpus toimunud TEDx Toompea jutupeol sai kõneldud avalikest teenustest. Mõte lõppes sealkandis, et kiiresti muutuvas maailmas on raske hakkama saada aeglase ja rahuliku avalike teenuste arenguga nii, nagu me seda senini näinud oleme. Nagu alati, kui on miskit kurta, tuleb pakkuda lahendusi. Isiklikult tundub mulle mõistlik anda avalike teenuste osutamine niipalju kui võimalik era- ja vabasektori kätesse.

]]>
EST Intervjuud Tue, 12 Apr 2016 08:59:29 +0000