- Reset + Prindi

Kersti Kaljulaid: vaktsineerimise planeerimine pidanuks algama eelmises valitsuses. See jäi tegemata, EPL

Kersti Kaljulaid: vaktsineerimise planeerimine pidanuks algama eelmises valitsuses. See jäi tegemata, EPL © Delfi

09.04.2021

Vaktsineerimist korraldada on olnud aega terve aasta, kuid selle tööga eelmises valitsuses kahjuks algust ei tehtud, ütles president Kersti Kaljulaid. Tema hinnangul lakkas eelmises valitsuses strateegiline juhtimine.

Te kirjutasite sotsiaalmeedias, et nädalavahetusel Tallinnas massvaktsineerimisega juhtunu oli eksam, mida me riigina ei läbinud. Arutasite seda hiljem Medicumi juhi Tõnis Alliku ja Confido juhi Kadi Lambotiga. Mida siis nemad valesti tegid?
Nad ei teinud otseselt midagi valesti. Käitusid nii nagu eraettevõtjad ikka. Alati on vaja plaani A ja plaani B, ent riik läks välja ainult plaaniga A. Nii kujunes ise välja plaan B, mis ei olnud mõistlik ega õige. See küsimus on nüüd lahendatud. Rääkisin kõigi osapooltega, sealhulgas haigekassa juhi Rain Laanega eelkõige selleks, et olla kindel: me oskame saadud õppetunniga koos edasi minna ning et meil kõigil on usaldust üksteise vastu. Kõik osapooled möönavad pärast seda nädalavahetust, et eakamaid inimesi on mõistlikum vaktsineerida perearsti kaudu. 65-aastased ja nooremad suudavad tõenäoliselt kaasa minna massvaktsineerimiskampaaniatega.

Rain Laane ähvardas Medicumi ja Confidot trahvida. Seda küll ei tehtud, kuid kas selline ähvardus oli kohane?Selle teema on osapooled täna läbi arutanud ja lõpetanud. Arvan, sellega ei ole enam vaja tegeleda. Millest aga võiks mõelda, on see: kas poleks mitte pidanud vaktsineerimiseks ja selle korraldamiseks valmistuma juba aasta tagasi. Me ei teinud seda. Jõudnud aega, mil meil on piisavalt vaktsiine, peame vaktsineerimisülesannet lahendama startupilikult. Start-up-kogukond on näiteks aidanud luua rakenduse, mille abil saavad perearstid vaktsiine lihtsamini kätte. Minu etteheide seisneb selles: meil puudus tegelikult vajadus reageerida nagu start-up. Meil oli võimalus planeerida vanakoolimeetoditega terve aasta.

Kaja Kallas on viidanud, et vaktsineerimise eest vastutab minister Tanel Kiik – kes ju pealegi on eelmise ja praeguse valitsuse ühenduslüli. Kui te ütlete „meie”, keda te siis silmas peate?
Inimesed, kes oleksid pidanud eelmisel aastal planeerimisprotsessid algatama, ei teinud seda – oli see minister, ametnikkond, mõni osakond. Kõik eksisid. Eksisid ka need, kes lootsid, et vaktsineerimine saab teoks, aga ei esitanud piisavalt kontrollküsimusi, et selle toimumises veenduda. Eksis kogu eelmine valitsus: strateegiline juhtimine tegelikult lakkas.

Tanel Kiige otsus seada sisse vaktsineerimisjuhi koht võinuks samuti palju varem sündida?
Muidugi oleks. Ärme kuluta selle peale rohkem aega. Räägime parem sellest, kuidas saaksime jaanipäevaks olulise osa eestlasi vaktsineeritud. Meil on vaja vaktsineerida pisut üle miljoni inimese. 650 000–700 000 inimest tahab vaktsiini saada. Jaanipäevaks võiks neil käes olla vähemalt esimene vaktsiinisüst. Haigekassa juht ütles mulle eile, et selle eesmärgi saavutamine on realistlik. Keskendugem nüüd sellele, kuidas seda teha. Jah, aasta taga jäeti planeerimisotsused tegemata. Nüüd lahendame probleemi startupilike meetoditega. On hea, et oleme eestlased ja oskame niimoodi ka.

Õigupoolest on meil revolutsiooniline situatsioon: vanad ei taha ja noored ei saa. Kuidas suhtuda üks pluss üks lahendusse, kus noorem inimene viib vanema süstima ja saab ka ise sutsu kätte?
See on päris hea plaan, ainult et praegu on meil piisavalt ainult vanematele sobivat AstraZeneca vaktsiini, mitte aga noorematele sobivat. AstraZeneca süstimine vanematele eagruppidele on ülimõistlik, arvestades et alates 65. eluaastast suureneb järsult kroonviiruse tõttu hukkumise tõenäosus. Vaktsiiniga kaasnevad kõrvalmõjud ja riskid ohustavad ümmarguselt üht miljonist. Ka mina olen vaktsineeritud AstraZenecaga. Tõenäosus hukkuda kroonviiruse tõttu on oluliselt suurem kui võimalus saada tromb. Kuna me seda riski teame, saame inimesi hoiatada ja võtta meetmeid tarvitusele, mis vähendab riski veelgi.

Kas teie eeskuju ei ole mõneti raisku läinud, alla 60-aastased end AstraZenecaga vaktsineerida praegu ei saa?Oluline on see, et kõik inimesed saaksid end jaanipäevaks vaktsineerida selle vaktsiiniga, mis on kättesaadav. Informatsiooni tuleb järjest juurde, arstid uurivad, mis võib trombe põhjustada. AstraZenecaga kaasnev risk ohustab ühte miljonist. Eakate inimeste seas on oht kroonviiruse tõttu hukkuda ühel sajast. 15–19 aastastel on oht viiruse tõttu hukkuda kolmel sajast tuhandest, lastel ühel sajast tuhandest.

Missugused tagajärjed on Jüri Ratase otsusel ennast mitte AstraZenecaga vaktsineerida?
Ei mina ega ka teie tea, missuguse põhjendusega soovitas Jüri Ratase arst seda vaktsiini mitte kasutada. Sellepärast ei taha ma konkreetsetest inimestest rääkida. Ühestki inimesest ei saa teha näidisjuhtumit. Reaalseid riske peame hindama arvude kaudu. Oleme kaua talunud seda, et viisakas seltskonnas on aktsepteeriv öelda: "oi, ma olen koolimatemaatika ammugi unustanud". Mis siinus, mis koosinus, mis eksponentvõrrand või logaritm? Peetakse aktsepteeritavaks, kui füüsikaülesande lahendamisel jäetakse näiteks hõõrdejõud arvestamata – ikka võidakse pidada haritud inimeseks. Kui aga inimene pole midagi kuulnud Tammsaarest või Vildest või on täiesti ära unustanud, mis nad on kirjutanud, siis teda enam harituks ei peeta. See on ühiskonnas süsteemne probleem: inimesed ei mõtle matemaatiliselt. Nad võiksid seda natuke rohkem teha. Niisuguses arutelus ei ole ühe inimese vaktsineerimisel või vaktsineerimata jätmisel mingisugust tähtsust.

Euroopa inimõiguste kohus otsustas, et kohustuslikku vaktsineerimist võib pidada demokraatlikes ühiskondades aktsepteeritavaks. Kuidas sellesse suhtuda?
Säärast praktikat rakendatakse paljudes Euroopa riikides. Ka mina olen pidanud oma lapsed tuulerõugete vastu vaktsineerima, kuigi ma ei tahtnud seda teha, sest tean, et tuulerõuged on lapsepõlvest lihtsasti läbipõetavad. Oleksin eelistanud läbipõdemise kaudu saabuvat immuunsust. Sellist võimalust ei olnud, nad ei saanud muidu lasteaeda minna. Euroopa inimõiguste kohtu otsus ütleb, et suurema hädaohu vältimiseks võib pidada mõistlikuks mittevabatahtlikku vaktsineerimist. See on oluline otsus, pidades silmas, et jääme eksisteerima koos viirusega.

Kuidas peaks sundvaktsineerimist korraldama?
Need küsimused tuleb läbi arutada. Kui mul on vanaema hooldekodus ja ma tean, et seal on vaktsineerimata töötajaid, siis saan vanaema vaktsineerida. Kaitsesüstimata lapse pean aga igal juhul kooli saatma, see on kohustus – ja ma ei tea, kas teda õpetab vaktsineeritud või vaktsineerimata õpetaja. Lapsel on küll tõenäosus surra kroonviirusesse väga väike, aga see ei ole olematu. Nii et need küsimused tuleb ühiskonnas läbi arutada ja tõmmata rahvusliku kokkuleppega see piir, kus kellegi vabadus lõpeb.

Kuidas suhtute Kaja Kallase valgesse raamatusse?
See meeldis mulle. Paljud inimesed olid pettunud, sest ootasid juhtnööre, kuidas käituda, ja teadmist, mis juhtub kolme nädala pärast.

Ka lubadust, millal saame vaktsineeritud.
See ei ole vaktsineerimiskava. Mina leidsin sealt aga teadmise, kuidas üksikisik, [kes on näiteks] ettevõtte või organisatsiooni juht, saab käituda teatud riskide korral ning missugused on riigi sammud, kui me ei saa hakkama viiruse leviku piiramisega. Aasta otsa oleme rääkinud, et peame õppima viirusega elama. See on esimene raamistik, mille üle saame arutada.
Meenutagem, kuidas Kesk-Euroopas õpiti elama suurenenud terroriohuga. Läksid kuhugi, valge plakat, kohe teadsid: ahaa, täna ootavad mind sellised turvaprotseduurid. Mõni teine värv: teistsugused turvaprotseduurid. Kõik inimesed õppisid selle riskiga elama. Üks mu lastest oli kuuene, kui teda õpetati koolis, mida teha siis, kui kõlavad paugud ja mõni laps on viga saanud.

Valge raamat ütleb igale inimesele, kuidas tema saab kõiki teisi inimesi aidata, ilma et peaks kogu aeg mingeid direktiive kehtestama. Vaatan värve ja vastavalt riskile viin kogunemise toast õue, jätan ära jne, keegi teine ei pea seda ütlema tulema. Mulle meeldib väga, et meil on nüüd raamistik, mitte ettekirjutus. Aga võib-olla oli siin mõningane probleem ootuste juhtimises.

Tõepoolest, kõik ootavad ju kinnitust, et vähemalt suveks läheb elu jälle normaalseks, kuigi arusaadavasti ei saa seda lubada ei president ega peaminister.
Nii on. Toetudes haigekassa juhi sõnadele: me loodame, et jaanipäevaks on 65 protsenti täisealisest elanikkonnast süsti saanud. Samas me ei tea, kas saame suve lõpuks vaktsineerida teismelisi. Olen üsna kindel, et kui oleme saanud suure osa täiskasvanuid vaktsineeritud, siis valge raamatu ettevaatusraamistikule kindlaks jäädes saame eluga edasi minna viisil, mida nimetame normaalseks. Ettevaatusmeetmed jäävad meie ellu kindlasti.

Presidendivalimised on lähedal. Teie nimi ei ole kandidaatide esimeses listis: Isamaa ja EKRE on teie vastu, Keskerakond samuti. Kas mõni erakond on teie poole juba pöördunud uuesti kandidaadiks asumise jutuga?Mõni erakond on selle juhi tasemel ka avalikult välja öelnud, aga see ei ole praegu oluline. Oluline on, et riigikogus esindatud erakonnad teeksid ära selle, milleks põhiseadus neid kohustab: leppida kokku, kuidas ületada erakonna, fraktsiooni, opositsiooni-koalitsiooni eraldusjooned ning leida Eesti riigile juht.

Teile on väga soojalt lähenenud Eesti 200, mille kaudu oleks teil soliidne siseneda päevapoliitikasse 2023. aastal – eeldusel, et nad saavad siis riigikokku.
Olen tuhandeid kordi öelnud, et olen karjääri planeerimises erakordselt nõrk. Töötan alati viimase päevani selles rollis, mida parasjagu täidan. Naljatamisi võib öelda, et üks kord kaldusin sellest kõrvale: leppisin kokku Praxises tööleasumise, sellest ei tulnud muud kui palju segadust. Ma ei tee pikki plaane.

Peaminister on teis siiski seni kaduma läinud. Sisepoliitikasse sisenemist vähemasti kaalute?
Täna kaalun ainult seda, mida ma veel jõuan selles rollis siin ära teha.

Artikli veebiversiooni leiate siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/93090549/intervjuu-kersti-kaljulaid-vaktsineerimise-planeerimine-pidanuks-algama-eelmises-valitsuses-see-jai-tegemata