- Reset + Prindi

Kaljulaid: kui anname raha eilse päeva kinnihoidmiseks, läheb meil halvasti, Vikerraadio

17.09.2020

Regionaalsete probleemidega pikaajaline ignoreerimine Eestis on pannud poliitikud pakkuma lootuse kaotanud inimestele lihtsaid lahendusi, mille hind on aga arengu seiskumine ja eilse päeva ihalus, ütles Vikerraadiole president Kersti Kaljulaid.
"Tallinn on täna juba 2,5 korda jõukam kui regioonid. See tähendab, et väga paljud inimesed tunnevad lootusetuse tunnet ja lootusetuse tundes hakkavad lihtsad lahendused õiged tunduma, aga need on peaaegu alati valed. Ei saa eitada, et Eesti regionaalne areng olnud väga erinev. Alguses oli see paratamatu, sest polnudki ressurssi tegelda regioonidega, aga täna ei ole sellele ausalt öeldes väga head seletust," rääkis Kaljulaid ning kutsus üles kehtestama pealinna seadust.

"Muidugi nõuab see poliitilist julgust kehtestada pealinna seadus, mis võtab pealinnalt teatud määral ressurssi ja suunab selle ringi. Kehtestada piirang, et Euroopa Liidu vahendeid ei kasutata Tallinnas ja selle lähiümbruses, mis tagaks teistele madalama kaasfinantseerimise määra. See nõuab politilist julgust, aga kui me neid numbreid vaatame, siis nõuab see lühinägelikkust mitte reageerida," lausus president.

Eesti kriisist väljumise kohta kaotaja või võitjana märkis Kaljulaid, et kui välja maksta Euroopa Liidust saadav ja laenatud raha välja eilse päeva kinnihoidmisele, et jätkata saastava majandusega, siis läheb Eestil halvasti. "Ma näen, et on ohu märke, et täna tegelikult liiguvad teised (riigid) progressiivsemal teel," lausus ta.

Kaljulaidi sõnul peaks näiteks keskenduma läbirääkimistele Põhjamaadest partneritega, kuidas minna edasi meretuuleparkide võrguga, kuidas nähakse ühtset roheenergia turgu, kuidas saaks liituda Soomes arendusel oleva uue energia märgistamise süsteemiga ja muuta see üleeuroopaliseks. "Meil on väga palju praktilisi samme, millega saaks (seniseid) deklaratiivsed loosungid täita," nentis president, kelle sõnul käivad praegu Eesti taastuvenergiaettevõtjad Poolas ja ütlevad, et seal on seadusruum lubavam. "Kui Poola on hakanud roheenergeetikas kiiremini liikuma, siis see on Eesti jaoks selline ohukell kui veel olla saab," märkis Kaljulaid.

Reinsalu: mul ei ole ambitsiooni presidendiks kandideerida
Kaljulaid märkis, et tänasel päeval leidub "suhteliselt vähe neid jõude, kes ütlevad, et Euroopa ei peaks oma rohelepet ellu viima." "Meie oma energiatootmise ümberkorraldamises oleme venima jäänud. Kõik näevad, et siin on küsimus strateegilises juhtimise. Samamoodi tehisintellekti jaoks vajaliku seadusruumi kujundamine, et tehisintellekt saaks õppida. Millal see krati töörühm lõpetas – sellest on möödas juba aasta, me ei ole edasi liikunud lubava seadusruumiga tehisintellekti tarbeks," märkis Kaljulaid.

Viiruse levik kui ettekääne

Valitsuse kriisimeetmete kohta märkis Kaljulaid, et töökohtade säilitamise sildi all aidatakse tegelikult ettevõtetel omanike struktuuri säilitada.

"Kui me ütleme, et tööturu toetustega ei saa me jätkata, aga kaitseme ettevõtete omanike struktuuri," ütles Kaljulaid, viidates Kredexi ja maaelu edendamise sihtasutuse poolt pakutavale laenude refinantseerimisele.

"Nende majandusinimeste, kellega ma rääkinud olen, sõnum on olnud ikkagi ühene: me peaksime leidma meetmed, mis pigem aitavad tavalist inimest," lausus ta.

Koroonaaegsete poliitiliste otsuste kohta ütles Kaljulaid, et nende puhul tasub olla topelt tähelepanelik ning küsida, kas viiruse leviku piiramise põhjenduse all pole peidus miski muu.

"Mõne otsuse puhul tuleb vaadata, kas ei ole asi kahtlane, kas see on üldse kriisiga seotud. Ma mõtlen välismaalaste seaduse muudatusi välistudengitele riiki tulemise raskendamiseks. Sellel ei ole olulist mõju viiruse leviku piiramise aspektist. Need on ka meie enda üliõpilaste vabadust piiravad otsused, sest rahvusvaheline õpikeskkond väheneb, ettevõtetel ei ole tööjõudu leida, nad peavad muutma oma töö profiili," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaid tõi piirangute kehtestamise positiivseks näiteks Rootsi. "Ma olen kogu aeg mõistnud seda, miks on Rootsi riik käitunud nii, nagu on käitunud. Demokraatlikule riigile on kohane, et sa annad oma kodanikule teada, millised on võimalused ennast kaitsta ja inimesed teevad seda, sest nad mõistavad, et see on vajalik. Alguses aeglaselt, aga nüüd üha enam annab see tulemust. Küsimus ei ole kohustuses. Küsimus on isikukaitsevahendite kättesaadavuses," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on samas eestlaste optimismi tase käesolevas kriisis "uskumatult suur". "See on uskumatu, kui optimistlikud on ettevõtjad ja meie inimesed. Ma ei tea, kui suurt osa selles mängib see, et me võtsime enne, kui kriis kohale jõudis, küllaltki aktiivselt meetmeid kasutusele," lausus president.

Kaljulaid oli kriitiline ka valitsuse võõrtööjõudu puudutavate otsuste suhtes. Näiteks ei pakkunud valitsus Valgevene IT-ettevõtjatele võimalust tulla Eestisse, kui lõunanaabrid samal ajal kutsusid neid Lätti.

"Ma arvan, et see tuleneb meie valitsuse ideoloogilisest positsioonist. Erinevalt lõunanaabritest ei ole me liikunud sinna, et meil oleks ükskeelne kooliharidus, mis tähendab, et juurdetulijate lastel pole juurdepääsu eestikeelsele haridusele, mis tekitab hirmu teist põlve migrantide ees. Mõned asjad on jäänud tegemata ja sellest tulenevad hirmud, mis on kahjulikud ka meie majandusele. /.../ Täna ei ole see (Valgevene IT-ettevõtjate Eestisse kutsumine – toim.) meie valitsuse jaoks vastuvõetav samm, aga on vastuvõetav lätlastele, kes ütlesid kohe, et nad on nõus ka põgenikele avama oma lõunapiiri. Eesti ei ole selles Balti mullis täna osaline," rääkis Kaljulaid.

Küsimus: kes on kaitseminister?

Riigieelarve läbirääkimiste ajal tekkinud kaitsekulutuste vaidluse kohta märkis Kaljulaid, et kui tegemist ei oleks riigi jaoks nii kriitiliselt olulise valdkonnaga, siis võiks see isegi olla lõbus. "Erakonnad, kes läksid valimistele lubadusega kulutada rohkem kui seni. /.../ Nüüd on asutud kaitsekulude osas positsioonile, et neid tuleb üldse vähendada. Ma arvan, et valijal on siin mõtte koht ja valikute tegemise ruumi," nentis ta.

Kaljulaidi sõnul on tal tekkinud küsimus, kes on kaitseminister. "Ma siin kuulen lennukaid ideid hoopis teistest ministeeriumitest. Ei saa nii olla, et spetsialistid ei otsusta, et käiakse välja suuri ideid hoopis mujalt. See kõik ei ole naljakas, sest see on niivõrd kriitiline valdkond. Meil on kindel pikaajaline kaitseplaan, meil on kindlad investeeringud, mis me peame ära tegema ja me peame nendega edasi minema. Ei ole nii, et viskame osa välja ja paneme midagi muud sisse. Ma toetan tugevalt (kaitseväe juhataja) Martin Heremi tegevust ja tema planeerimist ma usaldan. Ei ole siin riigis inimest, keda ma selles valdkonnas rohkem usaldaksin," rääkis Kaljulaid.

Karjääri tegemisele ei mõtle

Saatejuht Mirko Ojakivi küsimusele, kas ta on mõelnud ka järgmiseks presidendi ametiajaks kandideerimisele ning vajaliku poliitilise toetuse puudumisele, vastas Kaljulaid eitavalt. "Mul on veel aasta (presidendi ametis) ees ja ma keeldun pühendamast 20 protsenti oma ametiajast sellele mõtlemisele, et mis saab edasi. Kui mu CV-d uurida, siis tõenäoliselt näeb, et karjääri planeerimine ei ole mind kunagi huvitanud," lausus ta, ning lisas, et kui praegune ametiaeg saab läbi järgmise aasta 11. oktoobril, "siis vaatame".

Samas on Kaljulaid avalikult välja öelnud, et kandideerib OECD peasekretäriks. "Minu kahjuks mängib see, et ma ei alusta(ks) 1. juulist. Ma töötan kindlasti (presidendi) ametiaja lõpuni, nii et kui nad mind tahavad, siis nad peavad mind hirmsasti tahtma," nentis Kaljulaid, kelle sõnul on samas tegu Eesti-suguse väikeriigi jaoks ainulaadse võimalusega pääseda enda jaoks oluliste argumentidega sellisel tasemel organisatsioonide nagu OECD, G7 või G20 aruteludesse.

"Me tegeleme protsessiga, kus Eesti üritab esimest korda kätte saada nii kõrgel tasemel ametikohta. Meil polegi mõtet kandideerida inimestega, kelle nähtavus rahvusvahelises ruumis pole suur. Istuva presidendina on mul see eelis," lausus Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul ei soovi ta sellesse ametisse iga hinna eest ning omi põhimõtteid pole nõus maha müüma. "Ükski ametikoht pole mulle olulisem kui oma põhimõtted ja nendest kinnipidamine. Nii oli ka see ÜRO kampaanias. Kampaania käigus võib selguda, et OECD on vaid deklaratiivselt valmis kaasa minema uue majanduse ideega, aga tahab, et tegelikult jääks kõik nagu enne. Sellisel juhul ütlen mina, et ma ei taha seda. Keegi ei võtaks mind tõsiselt, kui ma hakkaksin selle nimel lipitsema, et saada see töökoht," märkis Kaljulaid.

Intervjuud saate kuulata siit: https://www.err.ee/1136594/kaljulaid-kui-anname-raha-eilse-paeva-kinnihoidmiseks-laheb-meil-halvasti