- Reset + Prindi

Kersti Kaljulaid: ma ei ole püüdnud võimu piire laiendada, Lõuna-Eesti Postimees

20.09.2019

Oma teist Kagu-Eesti töönädalat lõpetava president Kersti Kaljulaidi sõnul on Eesti jõudnud faasi, kus maapiirkonnas pääseb kohati teenustele lihtsamaltki kui suurtes linnades. Valitsust puudutavate seisukohavõttude kohta ütles Kaljulaid, et lähtub põhiseaduses tagatud õiguste kaitsest ning temalt ei saa võtta õigust ka kodanikuna oma seisukohti väljendada.

Millised on kõige meeldejäävamad teemad töönädalatest Põlva- ja Võrumaal?

Kindlasti ei ole mul võimalik selle paari nädala pealt teha üldistust. On olnud võimalust süveneda ja mõista tervikuna, kuidas siin nurgas on inimestel võimalik ligi pääseda arstiabile, sotsiaalteenustele; kuidas nad näevad, et nende kogukonnaelu on muutunud. Tsiteerides üht inimest, et mõni aasta tagasi oli nende külas iga teine maja tühi, täna ei ole ükski tühi, on võimalik leida külatäite kaupa noori inimesi, olgu Leevil või Nedsajas, kuhu inimesed on tulnud seda elukeskkonda oma koduks tegema. Oleme ületanud selle arengufaasi oma riigis, kus suurtes linnades on alati mugavam elu. Osatakse hinnata seda, mida hõreasustus suudab pakkuda.

Samas jäid teile silma tolmused teed?

Olen püüdnud vaadata, kuhu on läinud Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Eesti on veidi vähem pannud rõhku maaregioonide teede ehitusele ja see tundub olevat suur probleem. Täna ütles üks vallavanem mulle, et niipea kui nad teed ära asfalteerisid, müüdi tee äärest sama suvega maha kõik seisma jäänud tühjad talukohad.

Kui maakonnalinna viib korralik tee, jõuab enam-vähem igast piirkonnast Eestis poole tunniga enamiku elukaareteenusteni. Sellisel juhul maainimese elukvaliteet ei erine Tallinna äärelinna elaniku elukvaliteedist. Peaksime järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil seadma eesmärgiks, et teeme needki teed korda – mitte ainult need, kus sõidab vähemalt 50 autot ööpäevas.

Kas kujutaksite end ette püsivalt maal elamas?

Meil kõigil on kohti, kus olla linnadest väljaspool, nii ka minul. Minagi ei viida Tallinna linnas rohkem nädalaid, kui on vajalik. Praegu saan küll üsna harva ära olla. Kui ka minu peas on pikka aega olnud mõtteviis, et vähemalt kõrges vanuses on turvalisem olla suures linnas, siis tegelikult näeme, et kui asi puudutab sotsiaal ja meditsiiniteenust ning avahooldust, hakkab suurtes linnades tekkima teenuste kõrb. Süsteem on suur ja anonüümne ning inimesed ei saa teenustele ligi. Siin tegelikult saab paremini. Kui oled eakas inimene, kes vajab abi, on seda siin kergem hankida.

Millist tagasisidet olete saanud?

Kuulen palju huvitavat ja loodan, et ka inimesed kuulevad huvitavat. Läheme edasi selle võrra targemana. Suuremat ambitsiooni mul ei ole nende kohtumistega. Aapo Ilves ütles, et Räpina sadamas ei ole nii suurt publikut olnud, kui ma seal olin. Minge ikka Aapot ka kuulama.

«Pealkirju tehakse poliitikute väljaütlemistest, mitte valitsuse otsustest. Sellega peab poliitik arvestama,» rääkis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Kui ajakirjandusse jõuavad laused nagu see, et vihkate EKREt nende käitumise pärast, siis kas on oht, et see taastoodab konflikti ühiskonnas?

Väljend «I hate them for their...» on õigem tõenäoliselt tõlkida «ma ei salli selliseid väljaütlemisi, ei salli sedalaadi väljaütlejaid». See ei käi kogu EKRE kohta. Mul ei ole ühtegi probleemi eri maailmavaadetega. See on lihtsustav lähenemine, mida niimoodi seda küsideski te näitate. See pole poliitiliste eelistuste küsimus.

Tegelikult on minu ülesanne põhiseaduse kaitse. See ütleb, et kõik inimesed on võrdsed. Ühtegi rühma ei tohi halvustada, diskrimineerida. Me kõik tajume, et mõned inimesed Eesti poliitikas on seda teinud. Sellisel juhul on minu ülesanne teha seda, mida ametisse astudes lubasin. Ma ei ole kunagi vait, kui kõne all on meie julgeolek, ohus on meie vabadused või tehakse nõrgematele liiga.

Kahtlemata räägin ka ajakirjanikele, et Eestis on koalitsioonivalitsus ja meil on parlamendis liberaaldemokraatlik enamus. Meie valitsuse otsused ei ole mingilgi moel näidanud, et Eesti ei ole enam demokraatlikke väärtusi austav Euroopa Liidu ja NATO-meelne riik. Pealkirju tehakse poliitikute väljaütlemistest, mitte valitsuse otsustest. Sellega peab poliitik arvestama.

Inimestel on siiski mulje, justkui oleksite valinud poole.

Kindlasti on lihtsam püüda näidata, et mulle keegi või mingi maailmavaade spetsiifiliselt ei meeldi, kui püüda mõista või aktsepteerida, mida teen. Ma pole ühelgi moel pühendanud ennast kehtiva opositsiooni toetamisele.

Alati tuleb silmas pidada, mis on Eesti tulevikule kasulikud otsused. Ka siin on minu arvamus ainult üks tavakodanike arvamustest, aga mult ei saa võtta õigust oma seisukohta kodanikuna väljendada. Seda ma ka teen, kui räägin mõnest küsimusest, kus mul mandaati ei ole ja kus me ei räägi põhiseadusesse puutuvast.

Ma ei ole pidanud võimalikuks ega vajalikuks varjata oma seisukohti põhjusel, et need on olnud 20 aastat avalikus ruumis olemas. Nüüd hakata ütlema, et mul ei ole seisukohta, oleks võlts. Ka lapsed koolides küsivad, mida arvan. Alati ütlen, et arvan seda, aga võtke arvesse, et minu arvamus on selles küsimuses täpselt sama palju ühiskonnas oluline kui teie arvamus. Eesti president on primus inter pares, esimene võrdsete seas. Sellisena mina seda rolli täpselt ka näen.

Eesti Ekspressis oli hiljuti kirjutis, et rikute põhiseaduse mõtet, kui käitute justkui peaministri ülemusena ja teda vaibale kutsute...

Mina ei kutsunud peaministrit vaibale, see on pealkiri ajakirjandusest. Kohtun peaministri ja teiste erakondade esimeestega regulaarselt, ka EKRE juhtidega. See on töö, mida kõik presidendid on teinud.

Kriitikaga, et teie roll on passiivsest esindusfiguurist edasi läinud, te ei nõustu?

Ma ei ole kindlasti püüdnud võimu piire laiendada. Keegi meie presidentidest ei ole jätnud sekkumata, kui ta on pidanud oluliseks seda teha. Sellistes olukordades, kus mõni minister on pidanud oma sõnakasutuse pärast tagasi astuma, on varasematel presidentidel olnud tihtipeale roll olemas. Riigipead on olnu võrdlemisi vabad kujundama seda rolli, aga samal ajal piiratud sellega, et põhiseadus annab neile praktilises tegevuses kõrvaltvaataja rolli. Olen rõhutanud, et kõik valitsused Eestis, mida parlament kokku panna suudab, on legitiimsed. See lihtsalt ei ole nii huvitav väide, et see lisandus leiaks tee pealkirja.

Mis oli viimane raamat, mida lugesite?

Mul on üsna mitu raamatut tavaliselt korraga pooleli. Üks lõbusamaid lugemisi viimasest aastast oli Mihkel Muti «Kõik on hästi». Maarja Kangro kinkis mulle oma «Klaaslapse», lugesin läbi. Olen lugenud filosoof Hararit, põhjusel, et mul oli temaga eelmisel nädalal koos üks paneel konverentsil Kiievis. Kuna on vaja käia rääkimas ka prantsusekeelses keskkonnas, lugesin Houellebecqi pigem üle, et keelt soojas hoida. Aeg-ajalt loen lasteraamatuid, laste kohustuslikust kirjandusest leiab väga toredaid Tomuski ja Keräneni asju.