- Reset + Prindi

Kersti Kaljulaid Läti televisioonile: pean ütlema, et Läti õlu on väga hea

16.09.2018

Neljapäeval ja reedel osales president Kersti Kaljulaid Arraiolose grupi aruteludel Lätis. Ühtlasi rääkis ta Läti Rahvusringhäälingule antud intervjuus miks kolis Narva, miks on NATO kohalolu Balti riikides oluline ning miks ei peaks lätlased end pidevalt eestlastega võrdlema.

Üks teemasid kohtunud presidentide vahel oli ühiskonna turvalisus. Pole saladus, et Balti riike nähakse kui Euroopa turvalisuse üht nõrgematest kohtadest. Kas arutasite ka seda teemat?

See tuli meil jutuks. See on hügieeni küsimus, kuidas me end kaitseme ning veendume selles, et meie heidutusvõime vastab vajadustele. On küllaltki selge, et meil on prognoosimatu käitumisega naaber, mistõttu peame tegema kõik, et teine pool ei mõtleks, et NATO kohalolul Balti riikides pole tähendust.

Jäädes Venemaa teema juurde, on tulnud uusi avastusi seoses Skripalitega. Eesti saatis koos teiste riikidega eelmisel suvel juba Venemaa diplomaate välja, kuid nüüd nõuab Suurbritannia lisasanktsioone. Kas Eesti oleks lisasanktsioonide seadmiseks valmis?

Ma arvan, et on oluline kaaluda sellist karistust, mis oleks suunatud neile inimestele ja organisatsioonidele, kes on süüdi. Samal ajal tunnen ma, et tasub meeles pidada seda, et Venemaa kodanikuühiskonda ei tarvitse seondada nende valitsusega.

Kas arvate, et Balti riikide hoiak Venemaa suhtes on kooskõlastatud või oleks ühtsust rohkem tarvis? Näiteks, kuidas reageerida sellisele juhtumile nagu Skripali mürgitamine.

Meil on selles küsimuses sarnased vaated ning meie pöördumised kõigis küsimustes on väga sarnased. Või esitame me neid ühiselt – nagu USA presidendi Donald Trumpiga kohtumisel.

Rääkides Venemaa kodanikuühiskonnast, otsustasite oma büroo Narva kolida...

See on Eesti kodanikuühiskond, mitte Venemaa oma. Narva on Eesti. Seal elavad inimesed, kes armastavad Eestit ning nad on väga pettunud, kui ajakirjanikud ütlevad, et nad armastavad Eestit seetõttu vähem, et nad räägivad vene keeles.

Kuid rääkides sellest otsusest, kuidas ta selle vastu võtsite ning kuidas teil seal läks?

Ma veetsin seal kümme päeva ning arvan, et tasub olla ka teistes Eestis osades. Olen olnud ka mujal – nädala töötasin Tartus ning ka Otepääl. Kuid seda niimoodi meedias ei kajastata. Ma plaanin jätkata.

Narva inimestele oli see hea võimalus näidata, mida nemad mõtlevad, kuidas nelavad ning et nad on eestlased nagu kõik teisedki. See oli peamine sõnum.

Teil tulevad järgmisel aastal valimised, kus kasutatakse ka elektroonilist hääletamist, mida seostatakse tihti suuremate turvariskidega. Mida teeb Eesti, et demokraatiat kaitsta?

Ma ei saa aru, miks elektroonilist valimist pidevalt kõrgema riskiga seostatakse. Tegelikult on risk väiksem. Esiteks on elektroonilise hääletuse puhul mõttetu hääli osta. Alati käivad kuuldused, et keegi on hääle ostnud – tuleb sedelist pilt teha ning siis neile makstakse. Elektroonilise hääletuse puhul pole see võimalik, kuna häält saab alati tagasi võtta ja muuta.

Elektrooniline hääletamine on posti teelt hääletamisest turvalisem. Posti teel saadad sedeli teele, kuid pole teada, kas täitsid selle ise või tegi seda keegi teine. Nii ei saa ka ühtegi vastust selle kohta, kas hääl on arvesse võetud. Elektroonilisel hääletusel on vastus kohene ning hääletada võib igast maailma otsast.

Kuid võttes arvesse väliste jõudude sekkumist teiste riikide valimistesse, kas kardate, et võidaks sekkuda ka teie valimistesse?

Kartmine pole õige sõna. Ma arvan, et peame alati olema ärksad selle suhtes, et küberturvalisuse riskid ei käi vaid valitsusasutuste kohta. Kõik peavad hoolima oma digitaalse identiteedi turvalisuse eest. Eestis on terve põlvkond inimesi, kellel see harjumus on, seega teame, kuidas end kaitsta.

Minu viimane küsimus on vahest pisut retooriline. Lätis räägivad paljud sellest, et Eestis on kõik parem. Miks on meil teie meelest selline idealiseeritud vaade oma naabrist?

Sellele küsimusele ma vastata ei saa. Kuid ma räägin alati, kuidas mulle meeldivad Läti rannad, mulle meeldivad Läti inimesed ning teie president on mu hea sõber. Pean ütlema sedagi, et Läti õlu on väga hea. Isegi kui ma seda ostma ei sõida, siis kui olen siin, naudin alati Valmiermuižat. Toit on väga hea. Inimesed on väga sõbralikud. Majandus areneb edukalt. Seetõttu tuleb enda üle uhkust tunda, mitte mõelda, et keegi on parem. Tundke enda üle uhkust!

Artikli täisteksti leiate siit.