kantseleisVabariigi Presidendi
Kantselei

Vabariigi Presidendi Kantselei toetab Vabariigi Presidenti seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte, haldab Vabariigi Presidendi valitsemisele kuuluvat riigivara ning täidab teisi ülesandeid.

A. Weizenbergi 39
15050 Tallinn

tel. 631 6202
faks:631 6250
vpinfo@vpk.ee

Avaldused

- Reset + Prindi

Balti riikide presidentide avaldus 8. mail 2020

  1. Meie, Eesti, Läti ja Leedu presidendid, tähistame 75 aasta möödumist II maailmasõja lõpust Euroopas ning austame kõikide ohvrite mälestust ja liitlassõdurite ohverdust, kes alistasid 8. mail 1945 natsirežiimi, vabastades seega paljud Euroopa riigid okupatsioonist ja lõpetades holokausti õudused.
  2. Pärast sõda loodi reeglitel põhineva rahvusvahelise korra ning mitmepoolse koostöö vajaduse tunnustamiseks Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, et kaitsta rahu, julgeolekut ja ühiseid väärtusi. Lääne-Euroopa hakkas ellu viima rahul, demokraatial, õigusriigi põhimõtetel ning inimõigustel põhinevat tulevikukujutlust ühtsest ja vabast Euroopast. Uue Euroopa nurgakivid olid Euroopa Nõukogu, NATO ja Rooma leping.
  3. Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste jaoks ei tähendanud II maailmasõja lõpp aga vabadust. Selle asemel asendus üks totalitaarne režiim teisega, kui Balti riigid liideti julmalt Nõukogude Liiduga.
  4. Kaks halastamatut diktaatorit – Hitler ja Stalin – olid Euroopa Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide alusel oma mõjupiirkondade vahel ära jaganud. Pärast II maailmasõja puhkemist 1. septembril 1939. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit selle pakti ning Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirilepingu tagajärjel Eesti, Läti ning Leedu.
  5. Maailmajao kesk- ja idaosa jäid ligi pooleks sajandiks kommunistide valitsuse alla. Nõukogude Liit kasutas Balti riikide alistamiseks ülekaalukat sõjalist jõudu, valimatuid repressioone, massiküüditamist ja täielikku ideoloogilist kontrolli.
  6. Nõukogude okupatsioon kestis Nõukogude Liidu lagunemiseni, kuni tänu meie kodanike rahumeelsele ja sihikindlale tegevusele taastati nii meie territooriumil kui ka mujal maailmas aastatel 1990–1991 Eesti, Läti ja Leedu iseseisvus. Mõni aasta hiljem viidi Vene armee meie riikidest välja.
  7. Me avaldame austust rohkem kui 60 lääneriigile, kes ei tunnustanud Nõukogude okupatsiooni meie riikides de jure. USA Riigidepartemangu Wellesi deklaratsioon pani 23. juulil 1940 aluse mittetunnustamise poliitikale.
  8. Tänapäeval on meie riigid Euroopa Liidu ja NATO lahutamatu osa. Mineviku traagilisi õppetunde ei saa aga unustada. Me rõhutame tõe ja õiguse tähtsust. II maailmasõja ja selle järel Euroopa lõhenemise põhjustanud ajalooliste sündmuste moonutamine on kahetsusväärne püüe ajalugu võltsida ning seada kahtluse alla nüüdisaegse rahvusvahelise reeglitel põhineva korra alustalad.
  9. Me mõistame mõjupiirkondade kontseptsiooni kindlalt hukka ja nõuame kõikide riikide võrdsust. Rahvusvaheline julgeolek nõuab rahvusvaheliste õigusaktide ja kokkulepitud normide pidevat järgimist, aga ka kõikide suveräänsete riikide territoriaalse terviklikkuse ja omaenda julgeoleku korraldamise ning ühendustesse ja liitudesse astumise õiguse tingimusteta austamist. Me rõhutame veel kord, et NATO on endiselt meie riikide kollektiivkaitse alustala ning üleatlandiline side on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tuleviku seisukohast elutähtis.
  10. Me usume, et lääne demokraatlikud väärtused ja ühtsus tagavad Balti riikide ning kõikide Euroopa rahvaste tuleviku.

Loe edasi