Avaldused https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused Thu, 29 Oct 2020 14:39:29 +0000 Joomla! - Open Source Content Management et-ee Leedu, Eesti, Läti ja Poola ühine üleskutse seoses olukorraga Valgvenes 13. augustil 2020 https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/16118-leedu-eesti-laeti-ja-poola-uehine-ueleskutse-seoses-olukorraga-valgvenes-13-augustil-2020 https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/16118-leedu-eesti-laeti-ja-poola-uehine-ueleskutse-seoses-olukorraga-valgvenes-13-augustil-2020 Meie, Leedu, Eesti, Läti ja Poola presidendid kui Valgevene lähinaabrid, NATO ja Euroopa Liidu liikmed, soovime, et Valgevene oleks stabiilne, demokraatlik, sõltumatu ja jõukas riik.

Sestap kutsume Valgevene Vabariigi presidenti üles:

1. leevendama konfliktiolukorda ja lõpetama koheselt oma rahva vastu jõu kasutamine. Kutsume tungivalt üles peatama vägivalda ja austama põhivabadusi, inim- ja kodanikuõigusi, sealhulgas sõna-, meedia-, kogunemis- ja ajakirjandusvabadust;

2. vabastama viivitamatult kõik kinni peetud meeleavaldajad, lõpetama edasine tagakiusamise;

3. alustama viivitamatult dialoogi Valgevene rahvaga. Kuulama oma kodanike häält ja laskma neil vabalt sõna võtta. Omaenda ühiskondade kogemustele ja isiklikele kogemustele tuginedes kutsume üles istuma valitsuse ja kodanikuühiskonna esindajatega ühise riikliku lepituse laua taha. See oleks sobiv samm tõelise riikliku dialoogi alustamiseks. Usume kindlalt, et dialoog on alati parim tee sotsiaalse arengu edendamiseks, reformide ja oma riigi tuleviku arutamiseks.

Kui Valgevene ametivõimud peaksid need eeldused täitma, siis tuleks uksed koostööks rahvusvahelise kogukonnaga jätta avatuks. Isolatsioon ei ole ühegi rahva heaolu ja arengu tee. Oleme valmis pakkuma oma vahendusmeetmeid Valgevenes rahumeelse lahenduse saavutamiseks ja riigi iseseisvuse ja suveräänsuse tugevdamiseks.“

]]>
EST Avaldused Fri, 14 Aug 2020 12:37:25 +0000
Balti riikide presidentide avaldus 8. mail 2020 https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/15965-balti-riikide-presidentide-avaldus-8-mail-2020 https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/15965-balti-riikide-presidentide-avaldus-8-mail-2020
  • Meie, Eesti, Läti ja Leedu presidendid, tähistame 75 aasta möödumist II maailmasõja lõpust Euroopas ning austame kõikide ohvrite mälestust ja liitlassõdurite ohverdust, kes alistasid 8. mail 1945 natsirežiimi, vabastades seega paljud Euroopa riigid okupatsioonist ja lõpetades holokausti õudused.
  • Pärast sõda loodi reeglitel põhineva rahvusvahelise korra ning mitmepoolse koostöö vajaduse tunnustamiseks Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, et kaitsta rahu, julgeolekut ja ühiseid väärtusi. Lääne-Euroopa hakkas ellu viima rahul, demokraatial, õigusriigi põhimõtetel ning inimõigustel põhinevat tulevikukujutlust ühtsest ja vabast Euroopast. Uue Euroopa nurgakivid olid Euroopa Nõukogu, NATO ja Rooma leping.
  • Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste jaoks ei tähendanud II maailmasõja lõpp aga vabadust. Selle asemel asendus üks totalitaarne režiim teisega, kui Balti riigid liideti julmalt Nõukogude Liiduga.
  • Kaks halastamatut diktaatorit – Hitler ja Stalin – olid Euroopa Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide alusel oma mõjupiirkondade vahel ära jaganud. Pärast II maailmasõja puhkemist 1. septembril 1939. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit selle pakti ning Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirilepingu tagajärjel Eesti, Läti ning Leedu.
  • Maailmajao kesk- ja idaosa jäid ligi pooleks sajandiks kommunistide valitsuse alla. Nõukogude Liit kasutas Balti riikide alistamiseks ülekaalukat sõjalist jõudu, valimatuid repressioone, massiküüditamist ja täielikku ideoloogilist kontrolli.
  • Nõukogude okupatsioon kestis Nõukogude Liidu lagunemiseni, kuni tänu meie kodanike rahumeelsele ja sihikindlale tegevusele taastati nii meie territooriumil kui ka mujal maailmas aastatel 1990–1991 Eesti, Läti ja Leedu iseseisvus. Mõni aasta hiljem viidi Vene armee meie riikidest välja.
  • Me avaldame austust rohkem kui 60 lääneriigile, kes ei tunnustanud Nõukogude okupatsiooni meie riikides de jure. USA Riigidepartemangu Wellesi deklaratsioon pani 23. juulil 1940 aluse mittetunnustamise poliitikale.
  • Tänapäeval on meie riigid Euroopa Liidu ja NATO lahutamatu osa. Mineviku traagilisi õppetunde ei saa aga unustada. Me rõhutame tõe ja õiguse tähtsust. II maailmasõja ja selle järel Euroopa lõhenemise põhjustanud ajalooliste sündmuste moonutamine on kahetsusväärne püüe ajalugu võltsida ning seada kahtluse alla nüüdisaegse rahvusvahelise reeglitel põhineva korra alustalad.
  • Me mõistame mõjupiirkondade kontseptsiooni kindlalt hukka ja nõuame kõikide riikide võrdsust. Rahvusvaheline julgeolek nõuab rahvusvaheliste õigusaktide ja kokkulepitud normide pidevat järgimist, aga ka kõikide suveräänsete riikide territoriaalse terviklikkuse ja omaenda julgeoleku korraldamise ning ühendustesse ja liitudesse astumise õiguse tingimusteta austamist. Me rõhutame veel kord, et NATO on endiselt meie riikide kollektiivkaitse alustala ning üleatlandiline side on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tuleviku seisukohast elutähtis.
  • Me usume, et lääne demokraatlikud väärtused ja ühtsus tagavad Balti riikide ning kõikide Euroopa rahvaste tuleviku.
  • ]]>
    EST Avaldused Thu, 07 May 2020 00:37:11 +0000
    President Kaljulaid: Venemaa sõjalise agressiooniga Aasovi merel ei tohi vaikimisi leppida https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/14720-president-kaljulaid-venemaa-sojalise-agressiooniga-aasovi-merel-ei-tohi-vaikimisi-leppida https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/14720-president-kaljulaid-venemaa-sojalise-agressiooniga-aasovi-merel-ei-tohi-vaikimisi-leppida President Kersti Kaljulaid nimetab pühapäeval toimunud Venemaa rünnakut Ukraina sõjalaevadele sõjaks Euroopas ja kutsub rahvusvahelist kogukonda viivitamatult agressiooni hukka mõistma.

     Allpool on riigipea avaldus:

    „Pühapäeval ründas Venemaa Aasovi merel Ukraina sõjalaevu. Me peame nimetama asju õigete nimedega – see on sõda Euroopas. Ukraina rahvas on olnud sõjas alates 2014. aastast ja Krimm on jätkuvalt okupeeritud.

    Kutsun rahvusvahelist kogukonda ja demokraatliku maailma liidreid üles minuga selles avalduses ühinema ning selgelt, üheselt ja viivitamatult Venemaa agressiooni hukka mõistma ning nõudma selle lõpetamist. Juhtunu vaikiv tunnistamine tähendab de facto Krimmi okupeerimise tunnustamist. Seda ei saa väärtuspõhine rahvusvaheline kogukond endale lubada. Sõda Euroopas ei tohi ega saa enam ühelgi ajahetkel olla aktsepteeritud kui asjade tavapärane seis.“

    ]]>
    EST Avaldused Tue, 27 Nov 2018 05:43:10 +0000
    Vabariigi Presidendi avaldus seoses tekkinud valitsuskriisiga https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/14692-president-kaljulaidi-avaldus-valitsuskriisiga-seoses https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/14692-president-kaljulaidi-avaldus-valitsuskriisiga-seoses Head Eesti inimesed

    Kohtusin täna õhtupoolikul kõigi kolme valitsusse kuuluva erakonna esimehega ning me arutasime tekkinud valitsuskriisi ja seda, kuidas seda valitsuskriisi lahendada. 

    Kaheksa päeva tagasi ütlesin välja oma seisukoha, et „Kohustus leida konsensus ja arutada ränderaamistikku vajadusel ka parlamendiga – ja ma arvan, et see vajadus on olemas – see kohustus lasub Vabariigi Valitsusel.“ Mul on tegelikult kahju, et selle kaheksa päeva jooksul oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus me peaaegu enam ei mäleta, et meil on võimalus arutada keerulisi küsimusi parlamendis igal ajahetkel. Ka valitsusel on igal ajahetkel see võimalus.

    ]]>
    EST Avaldused Mon, 19 Nov 2018 15:01:15 +0000
    Vabariigi Presidendi avaldus ÜRO rändraamistiku teemal https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/14683-vabariigi-presidendi-avaldus-uero-raendraamistiku-teemal https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/14683-vabariigi-presidendi-avaldus-uero-raendraamistiku-teemal „Nüüd on vähemalt selge, millisel seisukohal on Vabariigi Valitsus ÜRO ränderaamistiku osas.

    Valitsuserakondade üksmeele ootamatu lahtumine on võimaldanud nädal aega kütta ühiskondlikku hüsteeriat, inimestele valetada ja haiget teha. Ka tahtlikult, sidudes ränderaamistiku külge asju, mis küll tõele ei vasta, kuid ühiskonna lõhestamiseks sobivad hästi nagu pagulaste küsimus, mida see deklaratsioon tegelikult ei käsitle. Jah, võib küll noogutada, et see on „tavapärane valimiskampaania“, aga ma ei ole sellega nõus.

    ]]>
    EST Avaldused Thu, 15 Nov 2018 05:52:25 +0000
    Deklaratsioon tähistamaks saja aasta möödumist Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumisest ning riikidevahelise partnerluse uuendamise puhul https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/14202-2018-04-04-07-34-40 https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/14202-2018-04-04-07-34-40 Ameerika Ühendriigid, Eesti Vabariik, Läti Vabariik ja Leedu Vabariik,

    tähistades 2018. aastal saja aasta möödumist Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse saavutamisest;

    märkides ära diplomaatiliste suhete sisseseadmise 1922. aasta 28. juulil Ameerika Ühendriikide ning Eesti, Läti ja Leedu vahel;

    pidades meeles Ameerika Ühendriikide järjepidevust Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse tunnustamisel, sealhulgas 1940. aasta 23. juuli Wellesi deklaratsiooniga;

    ]]>
    EST Avaldused Mon, 02 Apr 2018 19:00:00 +0000
    Gruusia ja Eesti presidendi ühisdeklaratsioon https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/13694-2017-11-01-07-53-17 https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/13694-2017-11-01-07-53-17 Eesti president Kersti Kaljulaid ja Gruusia president Giorgi Margvelashvili kohtusid täna Thbilisis Eesti presidendi riigivisiidi ajal Gruusiasse. Riigivisiidiga tähistatakse kahe riigi diplomaatiliste suhete 25. aastapäeva.

    Selle 25 aasta jooksul on need kaks Euroopa riiki loonud kindla aluse tihedateks ja sisukateks suheteks, mis põhinevad ajaloolistel sidemetel, jagatud euroopalikel väärtustel, näiteks demokraatial, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste austamisel, ning ühistel huvidel. Eesti toetab kindlalt Gruusia Euroopa ja Euro-Atlandi püüdlusi.

    ]]>
    EST Avaldused Mon, 30 Oct 2017 20:00:00 +0000
    President Kersti Kaljulaidi avaldus seoses sündmustega Süürias https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/13180-2017-04-07-09-43-59 https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/13180-2017-04-07-09-43-59 Kolme päeva eest Assadi režiimi vastutusel korraldatud keemiarelva rünnak oma rahva vastu on koletu kuritegu, millel pole mingit õigustust. Mitte mingisugust. Senine 2013. aastal sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe, millega Süüria loobus keemiarelvadest, on olnud vaid tühi jutt.

    ]]>
    EST Avaldused Fri, 07 Apr 2017 06:43:40 +0000
    Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi ja Ukraina presidendi Petro Porošenko ühisavaldus https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/12866-2017-01-23-07-26-23 https://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/12866-2017-01-23-07-26-23 Täna kohtusid Tallinnas Ukraina presidendi ametliku Eesti-visiidi käigus Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Ukraina president Petro Porošenko.

    ]]>
    EST Avaldused Mon, 23 Jan 2017 09:23:23 +0000