- Reset + Prindi

Euroopa riigipeade ühisavaldus Euroopa päeva puhul

08.05.2021

Räägime Euroopast

Soovime õnnitleda kõiki Euroopa kodanikke Euroopa päeva puhul.

Seekordne Euroopa päev on eriline. Teist aastat järjest tähistame seda katsumusterohke COVID-19 pandeemia tingimustes. Me tunneme kaasa kõikidele, kes on seetõttu kannatanud.

Tänavune Euroopa päev on eriline ka sellepärast, et see tähistab Euroopa tuleviku konverentsi algust. Kutsume kõiki ELi kodanikke kasutama seda harukordset võimalust kujundada meie ühist tulevikku.

Seda Euroopa tulevikku käsitlevat arutelu ümbritsevad asjaolud erinevad oluliselt varasemate aastate omadest. Võib tunduda, et praeguses olukorras ei ole Euroopa tuleviku süvitsi arutamiseks piisavalt aega. Vastupidi, COVID-19 pandeemia on tuletanud meile meelde, mis on elus tegelikult tähtis: meie tervis, meie suhe looduse ja kaasinimestega, vastastikune solidaarsus ning koostöö. See tõstatas küsimusi selle kohta, kuidas me oma elu elame. See näitas Euroopa integratsiooni tugevaid, aga ka nõrku külgi. Me peame sellest kõigest rääkima.

Eurooplastena seisame silmitsi mitmesuguste probleemidega alates kliimakriisile reageerimisest ja keskkonnasäästliku majanduse loomisest ning suurriikide suureneva konkurentsi tasakaalustamisest oma ühiskondade digitaalse ümberkujundamise poole püüdlemiseni. Me peame töötama välja uued meetodid ja uued lahendused. Meie kui demokraatlike riikide tugevus peitub oma ühiskonna paljude häälte kaasamises, et leida parim viis, kuidas edasi minna. Mida rohkem inimesi osaleb laiapõhjalises ja eelarvamusteta arutelus, seda parem see meie liidule on.

Euroopa projekt on ajaloos ainulaadne. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu allkirjastamisest on möödunud 70 ja Euroopa Ühenduse sünnist Roomas 64 aastat. Toona leidsid Euroopa juhid võimalusi sõjast räsitud Euroopa ühendamiseks. 30 aastat tagasi hakkasid Euroopa ida- ja lääneosa tihedamalt läbi käima. Euroopa Liidu moodustamiseks tulid kokku väga erinevad riigid. Igal riigil on oma ajaloolised kogemused ja minevikutaak, millega ta tegeleb ise ja oma suhetes teiste riikidega.

Euroopa projekt on rahu ja leppimise projekt. Nii on see olnud alates selle loomisest ja on ka praegu. Me pooldame ühist strateegilist visiooni terviklikust, vabast, ühtsest ja rahulikustt Euroopast.

Kõik Euroopa integratsiooni aluspõhimõtted on äärmiselt asjakohased ka tänapäeval: vabadus, võrdsus, inimõiguste austamine, õigusriik ja väljendusvabadus, solidaarsus, demokraatia ning lojaalsus liikmesriikide seas. Kuidas saame koos tagada, et need Euroopa integratsiooni aluspõhimõtted on asjakohased ka tulevikus?

Kuigi vahel paistab, et Euroopa Liit ei ole võimeline seisma silmitsi viimasel kümnendil tekkinud paljude probleemidega – majandus- ja finantskriisist ELi õiglase rändesüsteemi loomise probleemide ning kestva pandeemiani –, teame, et üksinda oleks meist igaühel nendega veelgi raskem toime tulla. Kuidas tugevdada kõige paremini Euroopa koostööd ja solidaarsust ning väljuda tervisekriisist nii, et see muudaks meid tulevikukatsumuste suhtes vastupidavamaks?

Meil on vaja tugevat ja tõhusat Euroopa Liitu, Euroopa Liitu, mis oleks üleilmne teenäitaja üleminekul kestlikule, kliimaneutraalsele ja digitaalselt toetatud arengule. Meil on vaja Euroopa Liitu, millega saaksime kõik samastuda, olles kindlad, et me oleme andnud tulevaste põlvede heaks endast parima. Koos võime selle saavutada.

Euroopa tuleviku teemaline konverents annab võimaluse rääkida avatult Euroopa Liidust ja kuulata oma kodanikke, eriti noori. See loob ruumi dialoogiks, vestlusteks ja aruteludeks selle üle, mida me homme ELilt ootame ning millega saaksime täna panustada.

Me peame mõtlema oma ühise tuleviku peale; sellepärast kutsume teid üles aruteluga liituma, et leida koos tee, mida mööda edasi minna.

 

Kersti Kaljulaid

Eesti Vabariigi President

 

Alexander Van der Bellen

Austria Vabariigi president

 

Rumen Radev

Bulgaaria Vabariigi president

 

Zoran Milanović

Horvaatia Vabariigi president

 

Michael D. Higgins

Iirimaa president

 

Sergio Mattarella

Itaalia Vabariigi president

 

Katerina Sakellaropoulou

Kreeka Vabariigi president

 

Nicos Anastasiades

Küprose Vabariigi president

 

Egils Levits

Läti Vabariigi president

 

Gitanas Nausėda

Leedu Vabariigi president

 

George Vella

Malta Vabariigi president

 

Andrzej Duda

Poola Vabariigi president

 

Marcelo Rebelo de Sousa

Portugali Vabariigi president

 

Emanuel Macron

Prantsusmaa president

 

Klaus Iohannis

Rumeenia president

 

Frank-Walter Steinmeier

Saksamaa Liitvabariigi president

 

Zuzana Čaputová

Slovakkia president

 

Borut Pahor

Sloveenia Vabariigi president

 

Sauli Niinistö

Soome Vabariigi president

 

Miloš Zeman

Tšehhi Vabariigi president

 

János Áder

Ungari Vabariigi president