- Reset + Prindi

President Kaljulaid on üleilmne naiste ja laste õiguste eestkõneleja

President Kersti Kaljulaid nimetati 28. juunil 2021 ÜRO peasekretäri üleilmseks naiste ja laste õiguste (EWEC) eestkõnelejaks. Tegemist on uue rolliga ja president Kaljulaid täidab seda järgmised kaks aastat.

 „Naiste, laste ja noorukite heaolu ja ligipääs tervishoiuteenustele on kliimakatastroofi vastu võitlemise kõrval kahe suurima väljakutse seas, mida maailma riigid üheskoos järgmistel kümnenditel lahendama peavad. Kusjuures me enamasti oleme teadlikud nii probleemidest ja nende põhjustest kui ka lahendustest, kuid edasiminek on vaevaline. Erinevates kriisides, ka praeguses kroonviiruskriisis, saavad kõige valusamalt pihta just need, kes kõige haavatavamad – lapsed, naised ja noorukid. Ükski inimene ega organisatsioon üksi siin maailma paremaks ei muuda, aga meil kõigil – riikidel, rahvusvahelistel organisatsioonidel, vabakonnal, igaühel – on võimalus kasvõi mõnes kitsamas lõigus muutust algatada või sellele hoogu anda. See on võimalus, mida üleilmse eestkõneleja roll annab,“ ütles president Kaljulaid eestkõneleja rolli vastu võttes. 

Tema tähelepanu eestkõnelejana on eeskätt kolmel teemal – emasuremus ja selle vähendamine, piisava toidu ja toitainetega varustatuse tagamine ning innovatsioon. Nende valdkondadega tegelemisel toetub ta ka Eesti digikogemusele.

 

(1) Emasuremuse vähendamine
2017. aastal suri iga päev hinnanguliselt 810 naist raseduse ja sünnituse käigus põhjustel, mida oleks saanud vältida. 94% kõikidest sellistest surmadest leiavad aset just madala ja keskmise sissetulekuga riikides ja nende põhjuseks võivad olla ebaturvalistes tingimustes tehtud abortide tüsistused, sünnitusjärgsed veritsused ja infektsioonid, aga ka kaudsemad raseduse mõjutajad nagu näiteks malaaria, aneemia või HIV/AIDS. Ehkki emasuremuse näitajad on aastatel 2000–2017 maailmas langenud 38%, ei saa me leppida ühegi naise suremisega põhjusel, mida oleks saanud vältida. 

Nii seisabki president Kaljulaid selle eest, et naistel ja tüdrukutel oleks üle maailma turvaline ligipääs meditsiini- ja humanitaarteenustele ning haridusele, ennetades ning vähendades sel moel emasuremust.

 

(2) Toidujulgeoleku suurendamine
Maailm ei ole piisavalt kiirelt liikunud ambitsioonika eesmärgini, et aastaks 2030 ei oleks maailmas enam nälgivaid inimesi (Zero Hunger). 2019. aastal polnud hinnanguliselt kahel miljardil inimesel regulaarset ligipääsu turvalisele, toitvale ja piisavale toidule. 2020. aastal hinnati, et maailma populatsioonist kannatab nälga umbes 8,9 protsenti ehk 690 miljonit inimest. 

President Kaljulaid jälgib pingsalt laste, noorte ja naiste, eriti emadega seotut. Peame tagama, et hoolimata mõne regiooni olukorrast, on kõige haavatavamatel olemas ligipääs puhtale ja peamisi vitamiine sisaldavale toidule.

 

3) Innovatsiooni ja digilahenduste kasutamise suurendamine
Pandeemia on näidanud digitaliseerimise olulisust ja võimalusi, aga ka võimendanud riikidevahelist digilõhet. Mõnedes piirkondades on olulised teenused muutunud piirangute tõttu kättesaamatuks, mujal ei olnud digiteenused kättesaadavad ka enne pandeemiat. 

Eestis on 99% avaliku sektori teenustest internetist ligipääsetavad, nagu näiteks kooli- ja terviseteenused ning rahvastikuregister. President Kaljulaid soovib Eesti kogemuse jagamise kaudu  tõsta digitaalsete lahenduste kasutamist kogu maailmas.

Põletavaim eesmärk kolmes eelnimetatud valdkonnas on aga ka viiruskriisist tingitud mõjude vähendamine. Otsese tervisekahju kõrval näeme, kuidas viirusel on ka laiem ning kaudsem mõju – näiteks tervishoiusüsteemide ülekoormus ja ebapiisavus, tekkinud hariduslüngad, rutiinsete vaktsineerimiste katkemine, suurenev lapsabielude arv, paljude perede kadunud ligipääs toidule.. Samuti riikide ja piirkondade vaheline püsiv digilõhe, mida pandeemia on veelgi esile toonud. Eelnevat tuleb lahenduste otsimisel arvesse võtta.  

 

Taustaks
Naiste ja laste heaolu eest seisev liikumise Every Woman Every Child algatas eelmine ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon 2010. aastal. Viimase kümnendi jooksul on riikide ja organisatsioonide ühise pingutusena vaktsineeritud enam kui miljard last, nooremalt kui 5-aastaselt surnud laste osakaal on jõudnud ajaloo madalaimale tasemele, ka on suudetud ära hoida vähemalt 25 miljonit lapsabielu ning saavutatud mitmeid muid eesmärke.

President Kaljulaid juhtis eelmisel kahel aastal koos ÜRO peasekretär Guterresega naiste ja laste heaolu eest seisva liikumise Every Woman Every Child kõrgetasemelist töörühma. Töörühm lõpetas oma tegevuse aprillis ning ÜRO peasekretär seadis seejärel sisse üleilmse eestkõneleja rolli. Eraldi eelarvet ega sekretariaati eeskõnelejal ei ole.