- Reset + Prindi

565. Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmine

29.04.2020

Jätan välja kuulutamata Riigikogus 15. aprillil 2020 vastu võetud "Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse“, kuna see ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS).

„Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadusega“ täiendati „Päästeseaduse“ (PäästeS) § 91 lõikega 21, mille kohaselt hädaabiteadete menetlemise andmekogule antakse õigus pärida tervise infosüsteemist kriisiinfo teenuse osutamisel andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on arvatavas kriisiolukorras kannatanule osutatud tervishoiuteenust seoses kriisiolukorraga.

 „Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse“ seletuskirja kohaselt on PäästeS kõnealuse normi eesmärgiks anda Päästeameti hädaabiteadete menetlemise andmekogule tuleviku kriisiolukordades õigus koguda arvatavate kriisiolukorrast puudutatud isikute andmeid tervise infosüsteemist selle kohta, kas, kus ja millal on sellistele isikutele osutatud seoses kriisiolukorraga tervishoiuteenust ning seda infot ka hädaabitelefoni kaudu päringute tegijatele jagada ilma, et puudutatud isikul endal oleks võimalik anda nõusolek selliseks isikuandmete töötlemiseks või seda töötlemist takistada.

Mõistan vajadust teatud olukordades sellist infot töödelda ja ka väljastada ning nõustun, et mõningatel juhtudel võib see olla ka mõistlik ja eesmärgipärane. Siiski peab seaduse alusel isiku terviseandmete töötlemiseks õiguse andmine olema kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Praegusel kujul see seda ei ole.

PS §-st 26 tulenevalt kuulub füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõiguste ja vabaduste hulka. Eesti õigusruumis on isikuandmete hulka kuuluvate terviseandmete kaitset siiani eriti oluliseks peetud ning on püütud tagada, et isikud ise saaksid maksimaalselt ulatuslikult otsustada selliste andmete töötlemise lubatavuse üle.

 „Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse“ seletuskirja ja Riigikogu õiguskomisjoni 9. aprilli 2020 istungi protokolli kohaselt luuakse PäästeS § 91 lõikega 21 õiguslik alus kriisiolukorras isikute terviseandmete töötlemiseks (kogumiseks) ilma isikute nõusolekuta või võimaluseta sellist isikuandmete töötlemist keelata selleks, et edaspidi oleks võimalik läbi hädaabitelefoni teenuse edastada vastavat teavet asjast huvitatud isikutele. Kellele ja millistel tingimustel sellist teavet edaspidi hädaabitelefoni kaudu võib avaldada, on Riigikogu jätnud seaduse tasandil määratlemata. Tulenevalt PäästeS § 91 lõikest 3 on viimati mainitud olulise küsimuse lahendamine jäetud valdkonna eest vastutava ministri pädevusse.

Kuivõrd PäästeS-s on sätestamata, mida konkreetselt mõistetakse kriisiolukorra all ja kehtiv õigus ei sisalda vastava mõiste legaaldefinitsiooni, on vaatlusalune norm vastuolus PS §-ga 26, kuna ei ole selge, millisel konkreetsel eesmärgil selline isikuandmete töötlemine toimuks. Kuigi kehtiv õigus sisaldab mitmeid eri taseme ja eesmärkidega eriolukordade mõisteid, ei saa antud kontekstis uue ja määratlemata õigusmõiste „kriisiolukord“ kasutusele võtmist, ja selle läbi ka normi eesmärgi sisustamist pidada õigeks ja põhjendatuks. Vaatlusalusest normist ei selgu, kes otsustab, millistel asjaoludel ja millal on tegemist kriisiolukorraga ning millal see algab ja millal lõppeb.

Seetõttu ei ole võimalik tagada, et vaatlusalune PS §-ga 26 hõlmatud isikuandmete kaitse põhiõiguse piiramine toimub üksnes tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Seaduses on jäetud sätestamata ka asjaolu, kuidas määratletakse arvatavas kriisiolukorras kannatanute ring ehk isikud, kelle isikuandmeid võib normi alusel ilma andmesubjekti nõusolekuta töödelda, kui ka see, kellele ja millal selliseid isikuandmeid võib edastada. Mõlemad mainitud küsimused on jäetud täitevvõimu määratleda. Need puudused jätavad deklaratiivseks PäästeS § 91 lõikes 21 sätestatud põhiseaduslike õiguste ja vabaduste rikkumise keelu nõude. Sellega on eiratud ka PS §-i 3, mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning PS §-i 14, mis kohustab seadusandlikku võimu tagama igaühe õigused ja kohustused.

Kriisiolukorra, arvatava kriisiolukorras kannatanu ja kõnealuseid isikuandmeid saama õigustatud isikute ringi määratlemise aluste seaduse tasandil sätestamata jätmine ei ole õige ega põhjendatud. PS §-de 11 ja 26 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-ga ning selles sätestatud juhtudel ja korras.

Eeltoodud asjaoludel leian, et vaatlusalune norm on vastuolus ka PS § 13 lõikega 2, sest ebapiisav ja ebaselge regulatsioon põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamisel ei kaitse igaüht riigivõimu võimaliku omavoli vastu. Kui seadusandja soov on kriisiinfo teenuse osutamisel eelkirjeldatud võimaluse loomine, milline vajadus võib mõnel juhul olla põhjendatud, on PäästeS-t võimalik täiendada, täpsustada ning viia sellesse sisse vajalikud meetmed tagamaks seaduse vastavus PS-le. Seadusandja peab kõik põhiõiguse seisukohast olulised küsimused ise ära otsustama, mitte aga delegeerima vastavat laia otsustuspädevust täitevvõimule.

Eelmainitud asjaoludel ja põhjustel pean vajalikuks 15. aprillil 2020 vastu võetud "Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadust" Riigikogus uuesti arutada ning viia see vastavusse Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.  

  

Kersti Kaljulaid

Avaldatud RT III, 30.04.2020, 1