Vabariigi President Läti presidendi riigivisiidi õhtusöögil: Tänan teid, lätlased, selle eest, et olete olnud parimad naabrid ja sõbrad

Hea Edgars!

Suur au ja rõõm on sind siin Tallinnas võõrustada. Eriti tähenduslik on see, et saame koos näidata eestlaste ja lätlaste aegade ülest sõprust ja koosmeelt, kahe naabri koosolemist, edu ja raskuste ületamist.

Minu süda on väga rahul, et sain sind enne linnakiirendisse tulemist võõrustada Ruhnul, saarel, mis asub meie kahe riigi piiril. Kauges meres, kuid siiski meie mõlema mõtetes.

Oleme koos tulnud pika tee, meie ajalookäigud on olnud sarnased, väga sarnased, võiks isegi ütelda, et sarnasemad, kui eestlastel ja soomlastel, keda me eestalased poolelt sõnalt mõistame.

Ajalugu on meil riimunud mitmes kohas, meie edulood ja kannatused on olnud suures pildis väga ühte moodi. Kui otsime meie rahvaste ühise loo kirjalikke juuri, võime minna tagasi rohkem kui kaheksa sajandi taha, mil Henriku Liivimaa kroonika kirjeldas Eestit ja Lätit ühe ruumina.

Kirjasõna ulma sisenedes võib ütelda, et algas see kõik Karutapjast ja Kalapuisist, mõned arvavad, et Kalevipojast ja Lacplesisest, kes raudmeeste poolt omavahel võitlema ässitati, kuid kes võitluses teineteist leidsid ja oma jõud vaenuväe vastu ühendasid. Nii me oleme siis koos seda atra vedanud ja ajaloost läbi sammunud, nüüd aga vaba rahvana oma õnne sepistades koos edasi rühime.

Eelmisel aastal tähistasime 500. aasta möödumist esimese eestikeelse ja esimese lätikeelse trükise ilmumisest. Tänapäeval, mil seisame silmitsi tehisintellekti, digitaalse teabevoo ja kiiresti muutuva maailmaga, meenutab nüüd juba 501. alanud raamatuaasta meile, et teadmised, kriitiline mõtlemine ja haritus jäävad vaba ühiskonna alustaladeks.

Meie ühisel rattamatkal Ramata külast Raamatu külasse mõtisklesime koos kui oluline roll on olnud kirjasõnal, haridusel ja emakeelsel kultuuril meie rahvaste püsimajäämisel ning arengul.

Eelmisel aastal kui kohtusime Riias Eesti uue saatkonnahoone avamisel, siis meenutasime Cimze seminari ja laulupeotraditsiooni, mis aegade jooksul kujunenud meie mõlemi identiteediankruks. Just need aitasid kujundada rahvuslikku eneseteadvust nii eestlaste kui ka lätlaste seas ning sillutasid teed tänasesse päeva.

Täna tahaksin uidata haridus- ja teadusmaastikel, kus oleme toimetanud heas tööjaotuses. Tartu ülikool andis võimaluse nii eestlastele kui lätlastele oma talutarest välja trügida ja tasapisi laiemale rahvaharidusele alust laduda.

Tulemuseks see, et nii läti kui ka eesti keeles saab omandada kõrgharidust, aga ka väljendada end kõikides teadusdistsipliinides. Vastutasuks saime meie, eestlased, võimaluse omandada tehnika- ja inseneeriatarkusi Riia Tehnikaülikoolis, kust nii mõnigi eesti soost insener, arhitekt aga ka riigimees on saanud tuule tiibadesse.

Kõrvuti elades on meist saanud relvavennad. Eks nende ristirüütlite vastu sai ka koos võideldud, vahel edukalt, vahel mitte nii. Kuid tõsisemad lahingristsed saime oma iseseisvuse eest võideldes ning teineteist aidates ning toetades.

1919. aasta Võnnu, ehk Cesise lahingus, nagu teistel Vabadussõja lahinguväljadel, seisid eestlased ja lätlased kõrvuti, kaitstes õigust ise oma saatust määrata. See oli ühine võitlus, mis kindlustas nii Eesti kui ka Läti iseseisvuse ning näitas, et meie tugevus peitub ühtsuses.

Taasiseseisvumise järel ühendasime oma jõud, seda koos meie Leedu sõpradega, et ehitada üles kaitseväge. Balti Rahuvalvepataljoni BALTPAT’i sõdurid hoidsid rahu mitmel pool maailmas.

Nüüd oleme NATOs, maailma kindlamas kaitseühenduses, ja Euroopa Liidus, maailma tugevaimas majandusühenduses. See tähistab kvaliteeti, see tähistab ka vendlust ja kooshoiud, mis kodu kaitsmisel ja edasipürgimisel äärmiselt oluline.

Läbi ajaloo on Lätit ja Eestit ühendanud teed. Alguses metsarajad, seejärel munakividega sillutatud pikemad teed, modernsemas maailmas lisandusid raudtee ja lennukoridorid.

Neid pidi liikusid ja liiguvad tänagi inimesed, koos nendega mõtted ja ideed, mida saab vastastikku jagada ning teineteiselt õppida. See suhtlus ei tohi katkeda, kanalid tuleb lahti hoida, neid tuleb tõhustada ja parandada.

Siit tulevad meelde meie suured projektid – Rail Baltic ja Via Baltica. Need pole pelgalt projektid – see on investeering Balti riikide ühtekuuluvusse, Euroopa ühendatusse ja julgeolekusse ning meie ühisesse tulevikku.

See on sajandi ettevõtmine, kus meie ühtsus kaalule pannakse ja milles me ei saa ebaõnnestuda. Neis projektides oleme me tandemratta seljas, koos sadulas istudes läheb sõit ludinal.

Üksinda vändata püüdes ei jõua eriti kaugele. Ei taha ma muud ütelda, kui et viime selle asja lõpule, õigel ajal ja võimalikult kiiresti. Ühendame jõud nagu Lacplesis ja Kalapuis ammustel aegadel seda tegid.

Viimaseil kümnendeil on meie koostöö muutunud tihedamaks majanduses ja kaitsevaldkonnas, seda näitab ilmekalt siin viibiv ettevõtjate seltskond. Kaupade ja teenuste vahetus ületab tänavu 6 miljardi euro piiri, lätlased külastavad üha rohkem Eestimaa erinevaid paiku ja eestlased investeerivad naabri juurde rohkem kui kunagi varem.

Üheskoos töötame selle nimel, et tugevdada NATO idatiiva julgeolekut, arendada Balti kaitsevõimet ning kaitsta kriitilist taristut ja meie piire. Just selle nädala algul liikus 12-liikmeline ESTPOL 11 Läti-Valgevene piirile, et anda oma osa Euroopa Liidu välispiiri turbesse.

Head sõbrad!

Lõpetuseks jõuan taas kirjanduse juurde. Eesti kirjandusklassikas otsib Joosep Toots abi oma südameläikimise vastu apteekrilt, kes soovitab talle punsliõli. Tootsi vaev möödub.

Vähesed teavad, et see kuulus punsliõli on pärit Riiast – see on Riia palsam ehk Rīgas Melnais balzams. Nii et luuletajal, eesti südametunnistusel, Hando Runnelil, on õigus: ei saa me läbi Lätita. Ka rasketel hetkedel saab sealt tuge ja abi.

Kuna jutt läks jookide peale, siis ongi jõudnud kätte aeg tõsta klaasid ja tervitada Eesti-Läti sõprust, olla uhke kooskäidud teekonna üle, olla tänulik koosveedetud sajandite eest ning vaadata rõõmsalt tulevikku.

Tänan teid, lätlased, selle eest, et olete olnud parimad naabrid ja sõbrad. Tänan sind Edgars isikliku sõpruse eest!

Priekā! Lai dzīvo draudzība!