President Karis kirja- ja mõttetalgute tänuvastuvõtul kooliõpilastele: igaühe jaoks on kuskil üks raamat, mis temas lugemishuvi äratab

Head kooliõpilased!

Suvi on kohe käes ja teie olete esimesed, keda tänavu siin Kadrioru roosiaias võõrustada saan. Ma teen seda erakordselt hea meelega, sest tänane vastuvõtt on tänuks selle eest, et te võtsite vaevaks ja osalesite kirja- ja mõttetalgutel, mille teema oli sel aastal „Lugeda või mitte lugeda?“. Kuna tähistame eesti raamatu aastat, siis oli suur soov teada saada, mida teie – noored – lugemisest ja raamatutest mõtlete.

Sel aastal kirjutas mulle 895 õpilast üle Eesti. Seda on rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Ma tahan teid tänada põhjalikkuse, huvitavate mõtete ja aususe eest. Teie tööd üllatasid ja rõõmustasid mind – ning panid ka järele mõtlema.

Et asi oleks aus, siis püüan ka ise sellele samale küsimusele vastata. Niisiis, lugeda või mitte lugeda? Kui ma koolis käisin, siis ausalt öeldes oli neid aegu, kui mulle väga meeldis lugeda ja oli aegu, kus polnud aega lugeda. Või vähemalt nii mulle tundus. Õnneks oli mul naabripoiss, kes oli minust täpselt aasta noorem. Ja tema oli suur lugeja. Nii et kui naabripoiss läks oma tuppa lugema, siis mina läksin ja lugesin ka. Meie aja lapsed lugesid tihti õhtuti teki all, sest vanemad käskisid magama minna, aga kui magama jääda ei tahtnud, siis võeti raamat teki alla ja taskulamp kaasa.

Praegu presidendina on lugemine suur osa minu tööst, aga ilukirjanduse jaoks jääb siiski vähem aega kui tahaksin. Vahel kui tundub, et pole aega raamatuga maha istuda, siis ma lähen lihtsalt oma raamaturiiuli juurde, võtan sealt ühe raamatu ja loen kasvõi ühe luuletuse. See ei võta kaua aega, aga võib ühe tavalise päeva palju paremaks teha. Proovige järele!

Üks asi veel. Paljud teist kirjutasid, et lugemise vastu ei teki huvi, kui ei leia õiget raamatut. Ma olen kindel, et igaühe jaoks on kuskil üks raamat, mis temas lugemishuvi äratab. Aga selleks, et see üles leida, tuleb päris paljudele raamatutele võimalus anda. Ja kui te siiski tunnete, et seda päris õiget raamatut ei ole, siis võib-olla tuleb see teil ise kirjutada.

Olen täna siia Kadriorgu palunud kuus kirjanikku. Teil on peagi võimalus nendega lähemalt tuttavaks saada ja hiljem ka juttu rääkida. Astuge neile julgelt ligi – kirjanik ei hammusta! Loodan, et tänane vastuvõtt siin Kadriorus on paljude uute kohtumiste algus.

Aga aitab täiskasvanute jutust, nüüd on aeg sõna anda noortele. Ma palun teie ette Tartu Tamme Gümnaasiumi 10. klassi õpilase Taaniel Boltovsky.