President Karis kodukaunistajatele: koduses Eestis peab igaüks ennast mugavalt tundma

Head sõbrad!

„Koda“ ja „kodu“ on eesti keeles soome-ugri ürgvanad sõnad, meie oma keeletüvest võrsunud. Kodu ongi niivõrd igiomane, et seda tähistav sõna saab olla vaid väga ürgne.

Lohakus ja ükskõiksus kodusse võtab kodutunde ja kodu kui oma olemise koht kaob käest. Käestlastu aga pudeneb laiali. Nii on oma koduga, nii on oma riigiga. 

Teie aga suhtute oma kodusse nõudliku kirega ja võite selle üle ka õigusega uhkust tunda. See uhkus ei ole upsakus, sest sinna on pandud teie kätetöö ja südamevalu. Nii toetub see uhkus hoolivusele.

Hoolivust kodust ja kojast, kannavad ka sõnast „koda“ võrsunud mõisted „kodakondne“ ning „kodanik“. Oma koda on palju laiem kui vaid üks maja või korter. Meie ühine koda, see meie maa on Eesti Vabariik ja kodanikena tunneme me nõudlikku hoolivust oma riigi suhtes. 

Kallid sõbrad!

Igal kodul, igal riigil, on oma nägu ja selle omaseid palgejooni peab hoidma. Ei ole vaja teha täpselt teiste moodi, pigem teha endale omaselt, kuid teiste ning ehk ka targemate teadmisi ja kogemust kasutades.

Seetõttu on mulle eriti tähtis kodukaunistamise hariv külg, see, et me teame, kuidas targalt planeerida oma koduaeda või nutikalt hooldada oma kortermaja, rajada külaplats või avalik linnaruum nii, et kõik tunneksid ennast seal mugavalt.

See toob mulle meelde ühe värske näite. Tallinnas taastati hiljuti Patkuli trepp, mis viib Balti jaamast Toompeale või Toompealt all-linna, oleneb, kust poolt vaadata. 

Igati tarvlik ja hea ettevõtmine. Kuid sealt on väga raske, kui mitte võimatu üles minna eakal või liikumisraskusega inimesel, sest tuge leida on keeruline kui mitte võimatu. Käsipuu ei saa olla vaid dekoratiivelement, sellel on igati praktiline roll ja seda tuleb ka arvestada. 

Arvestada tuleb kõigi meie inimestega, koduses Eestis peab igaüks ennast mugavalt tundma. See peab olema nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi ülesanne, aga samuti avalikus ruumis toimetavate ettevõtjate hool, et ei korduks selline „Patkuli trepi sündroom“. 

Kodanikena ootame meie riigilt toetavat ja usaldavat suhtumist ning samasugust suhtumist ootame ka kaaskodanikelt. Siis on Eesti kodune ja kindel koda.

Head sõbrad!

Mul on hea meel olla täna koos teiega Tartus ja anda üle kodukaunistamise selleaastased auhinnad. Sest ma tean, et siin saalis on oma kodust ja Eestist hoolivad inimesed. 

Aitäh!