President Alar Karise kõne Kaitseväe 105. aastapäeval

Lugupeetud kaitseväelased, Eesti kaitsjad.

Head külalised.

Head 105. aastapäeva, kaitsevägi!

Saja viies aasta ei ole olnud võibolla nii murranguline Eesti kaitseväele, kui  esimene, mil algas Eesti Vabadussõda, aga ta oli samuti oluline.

Õnneks ei pea me täna minema lahingusse Narva alla, nagu tookord novembris, kuid oma kaitset idasuunal peame nüüdki aina tõsisemalt tugevdama. On ju ka praegu käimas üks vabadussõda, siinsamas Euroopas, meie lähedal.

Selles vaimus nägime ka sel aastal palju uut Eesti riigikaitses. Sügisel tuli esmakordselt kokku üle seitsme tuhande reservväelase, tõestades, et Eesti saab kriisiolukorras oma reservarmeele loota.

Samuti alustas tänavu tööd Eesti diviis, mis ehitab nüüd hoogsalt oma lahinguvalmidust, ja on eeskujuks nii mõnelegi meie liitlastest. Ning NATO liidrid kinnitasid sel suvel Vilniuses sõjalised plaanid.

Esmakordselt näevad need ette Eesti ja teiste Balti riikide täiemahulise kaitse, lähtudes varajase ja eesmise kaitse põhimõttest. Iseseisva kaitsevõime turgutamiseks saabuvad Eestisse lähiajal ka ihaldatud keskmaa õhutõrje- ja laevatõrjeraketid ning mitmikraketiheitjad.

Eestil on täna parimad relvasüsteemid, aktiivseimad reservväelased ja tugevamad liitlassuhted kui kunagi varem. See kõik ei ole juhtunud iseenesest, vaid see on teie töö vili. Selle üle saab vaid uhke olla.

Aga meie teekond jätkub. Eesti on heaoluühiskond ja nagu kõikides heaoluühiskondade armeedes, ei piisa meil inimeste juhtimiseks ja motiveerimiseks enam pelgalt käsust ja keelust.

Sestap soovingi, et tuleviku Kaitsevägi oleks õppiv ja ajaga kaasas käiv organisatsioon. Kaitsevägi ei saa loomulikult kunagi olema idu- või IT ettevõte, aga usun, et moodsaid kogemusi juhtimisest ja organisatsiooniteooriast saab edukalt rakendada ka meie kaitseväekultuuri täiustamiseks. 

Tänasel aastapäeval soovin veel, et iga killuke Eesti inimeste kaitsetahtest leiaks oma koha meie riigikaitsesüsteemis. Nagu eestlaste Ukraina aitamise kogemus näitab – ideid ja tahet meil jagub. Põhiseaduse sõnumit Eesti kodaniku kohusest kaitsta riiki võib võrdväärselt mõista ka iga kodaniku õigusena. Sihilik inimeste ja ideede kaasamine riigikaitsesse mitmekordistab oluliselt väikeriigi sõjalist ja heidutusjõudu.

Kaitseväelased – teile soovin ma aga eelkõige uhkustunnet oma teenistuse ja selle vormi üle, mida kannate. See on võibolla teisest materjalist ja teise kujundusega, kuid on oma olemuselt ometigi see sama vorm, mille meie esiisad sada viis aastat tagasi esimest korda selga said.

Eesti kaitseväe vorm ei ole ainult riideese, vaid on vaba Eesti võrdkuju. See sümboliseerib seda, mida kõik kaitseväelased, praegused ja endised, on ühiselt saavutanud ja ohverdanud Eesti riigi loomisel ja kindlustamisel.

Nii kaua kui me kanname seda vormi, püsib Eesti vabana.

Seega loodan, et ka homme paneb kaitseväelane selle vormi uhkusega selga ja et ka homme imetleb seda vormi tavakodanik ning kardab vaenlane.

Head pidupäeva teile!

Vaba Eesti eest!