- Reset + Prindi

Julgeolekunõukogu avatud arutelu relvakonfliktidest mõjutatud laste kaitse teemal

Julgeolekunõukogu avatud arutelu relvakonfliktidest mõjutatud laste kaitse teemal © Mattias Tammet/VPK

29.06.2021

Lugupeetud peasekretär, ekstsellentsid!

Alustuseks soovin tänada kõiki meie esinejaid selgete, väga vajalike ja sügavalt liigutavate sõnumite eest.

Kesk-Aafrika Vabariigi väikeses kaevanduslinnas sündis üks tüdruk, kelle nimi on Graciela. Tema ema suri, kui ta oli veel sülelaps. Ta kaotas ka oma isa, kui rühm mässajaid ründas 2014. aastal tema kodulinna. Ta põgenes, kuid kohtas teel teist relvastatud rühmitust ja tal ei jäänud muud üle, kui nendega liituda. Ta pidi rühmitusele süüa tegema, aga ka võitlemist õppima. Ta vihkas seda.
 
Õnneks on ta nüüd saanud alustada uut elu. Pärast pikka aega, mil tal puudus juurdepääs haridusele, sai ta tagasi kooli minna. See on olnud edulugu.
 
Milline oleks aga see lugu olnud pandeemia ajal? Kuidas on pandeemia mõjutanud paljusid lapsi, kes on olnud sellises olukorras alates 2020. aasta kevadest? Need on keerulised, ebamugavad, olulised küsimused, mida peame endalt küsima.

Täna peasekretäri aastaaruande tulemusi arutades kutsun meid üles hoiduma kujutamast keerulisi olukordi tegelikust paremas valguses. Meist on inimlik soovida näha edu ja arengut ning nende poole püüelda. Me peame aga olema piisavalt julged, et tunnistada, kui me kõik saame edasi liikudes õppida ja tegutseda paremini.
 
2020. aastal iseloomustas relvakonfliktidest mõjutatud laste olukorda püsivalt suur tõsiste rikkumiste arv. 2021. aastal pandeemia jätkudes oleme pidanud tunnistama, et piirangute kehtestamisega oleme loonud ka takistusi, mida kohapealsed rakkerühmad on pidanud ületama, et rikkumisi dokumenteerida ja kontrollida ning pooltega nende ennetamise ja lõpetamise eesmärgil suhelda.

Kui koolid ja lastesõbralikud kohad suletakse ning pered kaotavad oma sissetuleku, on lapsed kerge sihtmärk relvastatud rühmituste värbajatele või võivad langeda sundabielu, röövimise või vägistamise ohvriks.

2020. aasta aruanne sisaldab ülevaadet rohkem kui 26 000 kinnitatud tõsisest laste õiguste rikkumisest. Võime ainult arvata, kui palju rikkumisi on jäänud pandeemia tõttu tähelepanuta ja teatamata.

ÜRO ja tema partnerite tööle vaatamata on olukord paljudes riikides halvenemas. Paljud lapsed kasvavad üles nii, et nad pole kogenud midagi muud peale sõja – Süürias on neid terve põlvkond.

Jeemeni sõjal on olnud laste jaoks tõsised tagajärjed. „Kõige suurem sõda on hävitada lapsi ja emasid, kes neid leinavad,“ ütles 8-aastase Omari ema. Omar sai teel koolist koju haavata ja tema 13-aastane vend tapeti.

Myanmari režiimi väed on tapnud lapsi.  Selle aasta esimesel kolmel kuul sai Afganistanis rohkem kui 150 last surma ja 400 vigastada – vaid paari nädalaga kahjustati paljusid koole, mis takistab tuhandeid õpilasi õppetöö juurde naasmast.

Nagu iga kriisi puhul, aitas ka see loodetavasti heita valgust lahendustele. Me peame mõtlema, kuidas tehnoloogiat paremini kasutada. Isegi algeline mobiilsideühendus aitab meil lapsi registreerida ja tuvastada nende asukohta. Ainult siis saame neid aidata.

Haridus on ennetustöö võti. Koole tuleb rünnakute eest kaitsta. See tähendab hariduse andmist tüdrukutele, aga ka poistele. Kuniks tüdrukuid röövitakse koolidest, et rünnata tütarlastele hariduse andmise ideed, peame õpetama poistele, tulevastele meestele – vendadele ja abikaasadele –, kuidas mõelda oma vanematest erinevalt.

Üks ennetustegevuse oluline osa on tagada vastutusele võtmine võimalikult varajases etapis. Me peame tagama, et keegi ei oleks seadusest kõrgemal. Ükski süüdlane ei tohiks kohtumõistmisest pääseda. Meil on vaja tugevaid riiklikke vastutusele võtmise meetmeid laste õiguste tõsiste rikkumiste vastu ja koostööks asjaomaste rahvusvaheliste vastutusele võtmise mehhanismidega, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.

Kõik pooled peavad järgima rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevat õigust.

Tänavu möödub lapsi ja relvakonflikte käsitleva tegevuskava, sealhulgas relvakonfliktidest mõjutatud laste küsimustega tegeleva eriesindaja mandaadi loomisest 25 aastat. See hõlmab laste õiguste tõsiste rikkumiste jälgimis- ja teatamismehhanismi. Me peame siin julgeolekunõukogus tunnistama, et laste kaitsmine on asjakohane iga julgeolekunõukogu päevakorda kuuluva olukorra puhul. ÜRO laste kaitsmise suutlikkuse tagamine, säilitamine ja tugevdamine, sh missioonide ümberpaigutamise ja vähendamise kaudu, on hädavajalik.

Kokkuvõtteks kutsun meid täna lõpetama selle avatud arutelu vähemalt ühe elluviidava meetmega, mida saab teha igaüks meist, ja vähemalt ühe meetmega, mille rakendamise saab iga üksus ja riik, tagada järgmise paari nädala jooksul, et jõuaksime kõik sisukate lahenduste leidmisele lähemale. Teod annavad lootust uuteks tegudeks.

Et endast alustada, jätkab Eesti relvakonfliktidest mõjutatud laste küsimustega tegeleva eriesindaja büroo ja UNICEFi rahastamist. Lisaks pöörame ka edaspidi suurt tähelepanu laste kaitsmisele julgeolekunõukogu liikmena, nagu oleme siiani teinud.