- Reset + Prindi

Sotsiaaltöö preemia üleandmisel

02.06.2021

Kallid spinnikad, head Kultuurirahastu inimesed!

Ma tahaksin täna tänada kõigepealt Kultuurirahastut ja Arno Kütti Cleveronist. Arno on algusest peale olnud see, kes sotsiaaltöö preemiat on toetanud ja ma olen talle selle eest väga tänulik. Ja Kultuurirahastu inimestele, et te pärast täitsa pikka mõttepausi siiski tulite selle mõtteviisiga kaasa, et kultuuri oluline osa ikkagi on ka inimeseks olemise kõrge kunsti see äär, mis puudutab just võimalust ennast täisväärtuslikuna tunda ka siis, kui saatus on üsna vähe andnud või elukäik midagi olulist ära võtnud. Eesti riik ja ühiskond on viimastel aastatel kasvanud kiiresti hoolivamaks ja teil on kindlasti olnud oma roll selles, et oleme kõik koos suutnud heaoluriigi mõistet sisustada pisut sotsiaalsemal moel.

Majanduslikus mõtlemises peab Eesti riik jääma kindlaks liberaalse mudeli juurde, kus ettevõtluspoliitikat ei segata sotsiaalpoliitikaga – seepärast ei tee mulle erilist muret ka meie niinimetatud sotsiaalse dialoogi nõrkus, millele Arenguseire Keskus oma Pikksilma väljaandes tähelepanu juhib. Küll aga teeks mulle muret, kui meie ettevõtjad ei paneks üldse tähele, milline turvavõrgustik, sealjuures paljus ka vabatahtlikel põhinev turvavõrgustik, Eestis vaimse ja füüsilise heaolu tagamise nimel pingutab. Mulle meeldib meie ainuomane meetod – panusta osa oma tootlikkuse tõusust tulnud vabadusest tagasi vabatahtliku panuse kaudu, väljendugu see ajas või rahas. Ja teha seda mitte ainult seal, kus päike paistab, vaid ka seal, kus varjud on pikad.

Aitäh Arno ja Kultuurkapital, seda mõtteviisi jagamast ja toetamast.

Kallid spinnikad!

Vaatasin tänast tunnustamist ette valmistades korra ajalukku. Teie alguse lukku.

Digiürikutest on näha, et umbes samal ajal seitse aastat tagasi hakkasite te kodustama üht Suurbritanniast pärit spordiprogrammi. Sellist, mis pidi aitama neid, kes vaatamata noorele eale juba tundsid, et ühiskond võib-olla neile oma avatumat ja sõbralikumat poolt elus ei kavatse näidata.

Spinn on mitmetähenduslik sõna, seostub palliga, ootamatu suunamuutusega, uue vaatenurga, uute võimalustega. Seda kõike te pakutegi. Noortele mõeldes, et ühiskonda ei kasvaks väikese inimese pettumustest uut ja suurt kurjust või lihtsalt hoolimatust.

MTÜ SPIN on ere näide koostöövaimust ja partnerlusest. Te ei õpeta võistkonnatööd, suhtlemisoskusi ja eesmärkide seadmist ainult oma noortele, vaid elate ja hingate neid oskusi, seda koostöövaimu ka ise – nii eestvedajate, treenerite kui ka laiema võrgustiku tasandil.

Lapsed jõuavad SPINi juurde ju harilikult kogukondlikus koostöös: programmi soovitab noorele kool või noorsoopolitsei, lastekaitse või noortekeskus. Teie partnerid hoiavad justkui kõike teadvad päkapikud silmad lahti, et õigel ajal märgata, kellel võiks olla programmist kasu, et õppida väärt oskusi ning veeta oma vaba aega turvaliselt.

Sellest, kui koosmeelne teie vabaühenduse tiimi ja võrgustiku vaim tegelikult on, annab märku kasvõi asjaolu, et partnerid on tänagi kaasas.

Olete koos loonud programmiga liituvatele noortele motiveeriva keskkonna, milles vaiksetest ja mõnikord passiivsetestki noortest kasvavad aegamööda innukad ja aktiivsed. Näitate neile erinevaid võimalusi, aga eelkõige juurutate neisse eneseusku.

Teist sõltub, tegelikult ja päriselt. Tean, et olete käinud noortega kogukondades vabatahtlikena panustamas, ning et mitmed on leidnud üles huvi ja julguse, et liituda päris tavalise pallitrenniga.

Noored vilistlased on saanud võimaluse ka tagasi anda ja et mõni on seda soovinud, näiteks kohtunikuna kaasa tehes, on samuti konkreetne tulemus, väärt mõõtmist ja mainimist.

Ühes Põhja-Tallinna koolis olid aga õpetajad hädas klassiga, kelle liidrite negatiivne hoiak peletas ka ülejäänud noored eemale nii koolitööst kui ühisüritustest. SPINi programmis said neist hoopis positiivsed eeskujud – ja see omakorda mõjus kogu klassile nii, et klassist sai üks kooli positiivsemaid. Need on ilusad lood, millele teieta kirjutataks üks teine lõpp – poolelijäänud haridustee, pettunud ja kurvad vanemad ning õpetajad, heitunud noored, kes ei oska siin ühiskonnas oma väikesi hammasrattaid millegi suure ja kasulikuga haakida.

SPINi eestvedajate tuumik on püsinud läbi aastate sama. On see siis sekkumise mõjuraportid või noorte innustavad ja elulised lood – miski on teid sel teekonnal hoidnud ja edasi utsitanud ning aina uusi inimesi, sealhulgas SPINi gruppide noori maailmaparandamise pisikuga nakatanud.

Kuigi teie juhti – Keitu – ootavad sügisest uued väljakutsed hoopis koolijuhina, on tema pikaajaline vabakondlik kogemus, lahenduste otsija iseloom ning kontorikaaslaste sõnul ka kohati lausa ülevoolav optimism ladunud algatusele tõsise vundamendi, millele teised saavad edasi laduda.

Palju õnne, SPIN! Palju õnne, eestvedaja Keit Fomotškin, kõik tegevtiimi liikmed, mentorid ja koordinaatorid, treenerid ja arvukad-arvukad koostööpartnerid. Ja palju õnne ka igale ligi 1600 noorele, kes – teades teid – kindlasti seda rõõmu ühel või teisel moel ka jagada saavad.

Teie olete tõestanud, et pole olemas pahasid lapsi, on vaid kurvad ja heitunud, kellele saab anda eneseusu ja elurõõmu viisil ja moel, mida me varem pole osanud – läbi mängu ja trennilusti, läbi positiivse kuuluvustunde pakkumise, sest noor peab kuuluma. Ja selle taga peab olema lõpmatu usk iga inimhinge puhtusesse ja headusse. See tuleb lihtsalt üles leida. Aitäh teile selle supertöö eest ja  minu lugupidamine!