- Reset + Prindi

Eesti 2020. aasta parimate toiduainete üleandmisel

02.10.2020

Tere, kõik see pere!

Tänan kõiki toiduainete tootjaid see eest, et meil oli ka epideemia alguspäevil alati toit laual ja meil ei tekkinud toiduga mingeid probleeme. Mäletan, kui arutasime omavahel, et mis saab siis, kui näiteks saavad pakendid otsa, siis kas saab kaupa saata poodi vale etiketiga jne. Probleemi õnneks lõpuks ei tekkinudki, aga hea, et selle mõtteharjutuse tegime, sest me ju tegelikult veel ei tea, mis edasi saab.

Kui inimene on harjutanud, siis ta reageerib ka kriisi saabudes adekvaatsemalt, sest on oma peas selle läbi mänginud. Nii oli see meiegi mõttetöö ikkagi väärtuslik.

Kevad oli kõikidele toidutootjatele raske, eriti kuna olime majanduse pika kasvutsükli lõpus – seal tekib alati uusi pisikesi tegijaid, kellel on veel vähe partnereid, näiteks ainult Tallinna restoranid jne. Ja neil läks eriti keeruliseks ning kardetavasti kõik kriisi üle ei ole elanud. Ent suures plaanis said toidutootjad raskel ajal väga hästi hakkama ja mul on sellest väga hea meel.

See maailm, milles me täna elame, ei ole endine, ta on muutunud ja vähem ennustatav.

Ent see ei ole tingimata alati halb. Kevadel jõudsid paljud väiketootjad internetti ja nii ka ootamatult kergesti ja kiiresti ka näiteks pealinna tarbijateni. Otse tootjalt tarbijale süsteem, kus kaup saabub laupäeval ühest kolmeni ja siis pühapäeval kahest neljani, suudab küll ise toimetada, aga ehk mõistavad ka suuremad kaubandusketid seda, et saavad teha koostööd just nii, et väiketootja toob oma kaupa mõnda nende kaugemalgi asuvasse poodi, mida saab oma tavalisi tarneahelaid pidi inimesteni viia.

Kasutame ka logistikas üha rohkem digitaalseid tehnoloogiaid ja vahest ei ole ühel hetkel enam keeruline võtta mõne väiketootja Räpina Coopi toodud kraam ja toimetada see hoopiski kohale inimesele Tallinna Coopi juures asuvasse kappi. See tõuge on võib-olla kriisiga juba antud ja ehk võiks seegi olla asi, mille Eesti jälle ära teeb. See tugevdaks kindlasti ka meie arenenud e-riigi kuvandit. Meie inimesed kolisid oma ostudega internetti ja osa nendest jääb sinna kindlasti edasi, sealt enam tagasi ei tule. Ehk tekib siin mingisugune huvitav sünergia.

Meil kasvas internetiliiklus 40%, rohkem kui mujal, ent teistel ei olnud nii palju valmis digikanaleid. Loodan, et see mõjutab edaspidi ka toidutootjaid ja tarbijaid.

Epideemia või mitte, inimesed tahavad alati süüa head ja maitsvat toitu ja enda jaoks uut avastada. Kuna reisime ju vähem ja väljaspool kodu söömise võimalusi on ka jäänud vähemaks, siis on kodumaise tööstuse toidu kvaliteet, mitmekesisus ja ka see, et kodusele toidulauale on võimalik pakkuda nii-öelda gurmeeklassi poolfabrikaate, nagu näiteks hernesupp.

Olen seda omaski kodus söönud. Sellised gurmeeklassi tooted võiksid jõuda inimeseni, kes siis tunneb, et teda on pea sama hästi teenindatud kui restoranis.

Muidugi tähendab see sedagi, et kui on parasjagu hästi, siis peavad restoranid jälle mõtlema, millega nemad meie inimesi rõõmustada saavad, paljud viivad ju näiteks neile toidu koju.   

Lisaks suurele tänule on mul ka üleskutse, et katsuks kõikide muutustega liikuda edasi nii, et me selle juures oma maailma veelgi rohkem ei prügistaks.

Võtame kasvõi näiteks pakendi kojukandel – keegi seda tagasi ei taha. Nii võiks mõelda selle peale, kuidas sellises rohkem individualiseeritud torus võiksid

Asjad liikuda nii, et tooteümbrised oleksid kas taaskasutatavad või ei sisaldaks taaskäitlemise mõttes keerulisis materjale. Eestis on tegelikult olemas pakenditootja, kelle papp-pakendi sisemine külg ei märgu ja seda saab korduskasutada. Veel aasta tagasi oli tema turg Põhjamaades, ehk leiame need tooted üles ka Eestis kasutamiseks.

Edu teile edaspidiseks! Ja suurim tänu, et Eesti inimene ei ole selle aasta jooksul pidanud kordagi tundma, et tema kõht jääb tühjaks.