- Reset + Prindi

President Kaljulaidi pöördumine Salto Growth Camp EMERGEncy veebikiirendi avamisel

08.04.2020

Kui välja arvata erandlikud eestlased ja portugallased, ei tahtnud varem paljude arenenud riikide valitsused digiteenustele üle minna. Internetipõhist majandust nähti enamasti vaid kui tüütust maksustamise seisukohalt või kui midagi olemuslikult ohtlikku.

Praegu on tehtud 180 kraadine pööre. Kantsler Merkel mainis kriisi alguses, et „sakslased peavad õppima Skype’i kasutama”. Praegu on valmisolek muutusteks olemas, sest vana paberipõhine bürokraatia ja teenuste osutamine ei ole turvalised. Meie, digitaalsed inimesed, teame seda juba ammu, ent nüüd hakkavad ka teised sellest aru saama, kuigi hoopis teistel põhjustel. Seetõttu on nõudlus järsult kasvanud

Tähtis on pakkuda välja ideid, mis on pikas perspektiivis kestlikud, kuid samas suudavad tõestada oma kontseptsiooni kohe nüüd, kriisi ajal. Ma mõistan, et see on keeruline väljakutse, kuid see on see tee, mis viib edasi.

Ilmne risk on, et praegune kiire digimuundumine – kuni avaliku halduse kõige kõrgemate tasemeteni välja, isegi riigiüleste tasanditeni, näiteks Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisteni – võib jääda ajutiseks. Päevselge tee selle riski maandamiseks on tagada, et kõik kriisi ajal välja töötatud ja pakutavad teenused oleksid kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ning lähtuksid üldisest vajadusest kaitsta inimeste andmeid ja privaatsust.

Samuti peame endale väga hästi teadvustama, et juba praegu olemasolevaid turvaauke kasutatakse ära üle võrgu peetavate koosolekute järele nuhkimiseks.

See tähendab, et kõik arendused, sealhulgas beetaversioonid, peavad neid ohte endale väga hästi teadvustama. Muidu võivad need sünnitada uut usaldamatust digitaalsetele lahendustele ülemineku vastu, selle asemel et seda hajutada.

Praegu paistab, et valitsustes, isegi Euroopas ja isegi neis valitsustes, kus varem suhtuti sellistesse asjadesse nagu mobiili positsioneerimisandmete kasutamine kõige skeptilisemalt, domineerivad varasemate privaatsusstandardite kõrvale lükkamist soosivad meeleolud – need standardid olidki ülereageerivad ja piirasid tehnoloogilist arengut.

Või eitasid seda täiesti ja muutsid tehnoloogia kasutamise võimatuks. Tundub ahvatlev arendada asju selles võimaluste aknas, kus niisuguseid piiranguid ei ole.

Samas ei ole üldiselt hea mõte arendada selliseid teenuseid, mis ei sobi kokku varasema, üsna ettevaatliku arusaamaga privaatsusest.

Tagasilöök võib tulla suur. Vana tööstus, mis on rohkem harjunud kontrollima seadustele vastavust ja üldiselt tunneb majandusökosüsteemi riske, võib siinkohal aidata iduettevõtetel mõelda nii nagu ainult nemad on harjunud mõtlema, ning pakkuda vana ja uue tööstuse vahelist sünergiat. Tähtis on nõuda mõistlikke regulatsioone, mis ei piira tehnoloogiat, vaid loovad arenduste jaoks õiguslikult lubava keskkonna. Näiteks seades reeglid andmeturvalisuse ja -kaeve eesmärkidele, kuid mitte püüdes reguleerida tehnoloogilisi meetodeid nende eesmärkideni jõudmiseks.

Püüan kasutada näidet peamiselt paberipõhiste majanduste jaoks: vanasti, kui me reguleerisime tervisepõhist privaatsust, siis ütlesime arstidele, et teie töö on hoida andmeid turvaliselt, aga me ei kontrollinud neid viise, kuidas nad seda tegid. Tänapäeval me püüame mingil põhjusel reguleerida ka neid viise, võib-olla sellepärast, et me ei mõista tehnoloogiat. See on absurdne, sest praegu on seadusloometsükkel pikem kui tehnoloogiline tsükkel. Me peaksime nõudma regulatsioone, mis keskenduvad eesmärkidele, ja laskma tehnoloogiainimestel ülejäänu eest hoolt kanda. Seda loomulikult läbipaistval viisil, sest ka mitte-tehnoloogiainimesed peavad olema suutelised aru saama, kuidas asjad töötavad.

Siit lähtub veel üks suurepärane võimalus koostööks vana ja uue tööstuse vahel, mis tuleb ära kasutada. Seda on vaja kasutada ja see peab tooma tehnoloogiasektorile kasu lubava õigusliku keskkonna loomisel tulevikus. Erasektor on traditsioonilistes tööstustes, näiteks Saksamaal, täisdigitaalne, aga ei ole riigi teenustega seotud. Riigi pakutaval turvalisel digiidentiteedil või digitaalsel passil põhineva ühise ökosüsteemi loomine võib seda väga kiiresti muuta. Põhjamaade x-tee mudel võib siinkohal toimida mitte ainult näitena, vaid ka ühise platvormina.

Sel moel kõiki ühiskondi digimuundades on võimalik ületada üks probleem, millega on digitaalsetele lahendustele ülemineku käigus seni toime tulnud vaid Eesti – tuua avalik ja erasektor kokku ühisele digiplatvormile.

Praegu on tarbetud ja kunstlikud administratiivsed piirid maas ja headel ideedel on võimalik levida kulutulena kõigisse Euroopa koostöövõrgustikesse ja kaugemalegi.

Lisaks ei saa suurtööstused praegu nii palju digitaalsetele lahendustele üleminekut juhtida, seega on avaliku sektori riikideülese koostöö ülesanne astuda nende asemele. „Pole siin leiutatud”, mis on sageli avaliku sektori teenuste arendamisel olnud suur probleem, ei ole võib-olla praegu enam nii suur probleem. Kasutage see võimalus ära nii hästi, kui suudate!

Ja viimaks sõnum, mis on välja kasvanud minu kogemustest üleilmsetes kliimamuutuste-teemalistes aruteludes. Kuna silt „kliimamuutused” oli – ja ma loodan, et saab jälle olema – populaarne, siis püüdis igaüks kleepida seda silti oma varasemate eesmärkide peale, et jätkata tegevust vanamoodi. Ärge langege sellesse lõksu, kui pakute välja ja valite ideid praeguse kriisiga võitlemiseks.

Siiski veel üks märkus rohelisel teemal: ka kliimaküsimustega on väga hästi võimalik tegelda, minnes globaalselt üle digiteenustele, kuid samal ajal muutudes lokaalsemaks füüsiliste kaupade osas. Kohalike turgude väiketootjatele võivad tohutult kasu tuua paindliku tarne ja nõudlusega digisüsteemid, mille peale me energia nõudluse ja tarnimise vahel tasakaalu otsides nii palju mõtleme. Samuti võib see aidata väiketootjaid jõuda turgudele, mis on olnud neile keeruline masstarbimise tarneahelate, näiteks suurpoodide tõttu. E-platvormid koos kohaletoimetamisvõimekuse tohutu kasvuga punktist punkti või läbi kesklao – kui suurpoed tahavad, võivad ka nemad saada selle uue maailma osaks – võib kriisi ajal anda tulemuseks kohaliku toidu tootmise ja tarnimise paremad mudelid, mis on tervislikumad nii planeedile kui ka meile ja on jätkusuutlikud ka pärast kriisi.

Telemeditsiin on kahtlemata veel üks valdkond, kus inimesed on valmis muutma oma ootusi, et saada üle mahtude küsimusest, mille praegune kriis muutis väga nähtavaks.

Samuti on praegu saanud valusalt selgeks ja ilmseks see, et nakkusohtlikud inimesed, näiteks gripi või RS-viiruse põdejad, ei pea viibima teiste haigete inimeste läheduses ega ootama arsti juures, vaid neid saab nõustada videosilla teel.

Aga ma tajun, et liigun liiga lähedale selle ürituse sisule, mida ma tegema ei peaks. Ma olen kõigest maailma kõige arenenuma digiühiskonnaga riigi president. Ja ma soovin kõigile Saltos edu, et esitada väljakutse meile siin Eestis, kui suudate! Aga teadke, et me oleme ka kiired järgnejad, seega on kõik uued ideed teretulnud ka meie enda digitaalse ökosüsteemi arendamiseks – mis on endiselt avaliku ja erasektori digitaalse koostöö jaoks kõige lihtsam katseala.

Ma soovin teile tänaseks edu!