- Reset + Prindi

Vabariigi President tsiviilmissioonidel teeninute tänuüritusel välisministeeriumis

18.06.2019

Lugupeetud välisminister,

head tsiviileksperdid!

Reeglina ületavad uudisekünnise just traagilised sündmused – olgu selleks siis konflikt erinevate etniliste gruppide vahel või konventsionaalne sõda. Paljudesse konflikti- ja sõjakolletesse oleme vastutustundliku ELi liikmesriigi, NATO liitlase ja ÜRO liikmena – riigina, kes ei piirdu julgeoleku tarbimisega, vaid ka panustab sellesse – saatnud ka oma sõdurid, kellest paljud on meie julgeoleku eest toonud ohvriks omaenda tervise ja elu.

Kahjuks on tsiviilmissioonid siiani jäänud sõjaliste missioonide varju. Kuid päris kindlasti ei ole neid põhjust pidada vähem olulisemateks sõjalistest missioonidest.

Ka teie töö keerulistes piirkondades ja oludes on ohtlik ja stressirohke.

Teie igaühe panus stabiilsuse tagamisse ja  demokraatlike väärtuste edendamisse on ühtlasi panus Eesti julgeolekusse, mis aitab globaalselt kujundada ka seda Eesti kuvandit rahvusvaheliselt, et tegemist on küll väikese ja piiratud ressurssidega, aga väga vastutustundliku riigiga, kes alati panustab targal moel.

Mitte lihtsalt rahaga, vaid panustab alati ekspertiisiga, oma inimestega ja teeb seda, mida ta teab, et  ta tõepoolest oskab.

Meie siin teame ja ka märkame seda. Ja hindame seda panust kõrgelt, teades, et see jääb tihti radari alla, aga paraku on ühiskonnas suur hulk vajalikke tegevusi, mis kipuvad radari alla jääma. Olgem siis rahul sellega, et täna olete te väga nähtavad.

Samuti hindavad seda meie liitlased ja partnerid, kelle hulgas on kinnistunud arusaam Eestist kui vastutustundlikust rahvusvahelise kogukonna liikmest.

Vähem kui kaks nädalat tagasi valiti Eesti esimest korda ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmeks aastateks 2020–2021. Meie välisteenistuse jaoks tähendab see uut väljakutset. Oleme kaks aastat laua taga, kus arutatakse ja püütakse leida lahendusi maailma kõige keerulisematele konfliktidele, millest mitmed on kestnud juba aastakümneid. Aga püütakse loomulikult ennekõike konflikte ennetada. Usun, et meie diplomaatidel on seal laua taga põhjust istuda sirge seljaga, sest nende selja taga on ühelt poolt Eesti riigi ettearvatav, rahvusvahelisele õigusele tuginev välispoliitika ning teisalt meie praktiline vastutustundlik lähenemine julgeolekusse, kuhu ka teie oma panuse olete andnud.

Eesti esimene tsiviilmissioon toimus 1991. aastal koos taanlastega Horvaatiasse. Täna on Horvaatia ELi liikmesriik ja NATO liige. Meie sõber ja partner. Horvaatia president alustas täna hommikul oma ametlikku visiiti Eestisse. On selge, et tollased tsiviilmissioonid etendasid konfliktijärgses rahuloomes olulist rolli. Horvaatia on hea ja käegakatsutav näide tsiviilmissiooni eduloost. Ka teistel missioonidel, kus olete osalenud – Afganistan, Palestiina, Ukraina, Moldova, Kosovo, Gruusia ja Mali – on oluline roll nende riikide ülesehitamisel, arengul ja stabiilsusel. Aitäh teile selle eest. Samuti suur tänu teie perekondadele, kes eemal olles on pidanud teie pärast muretsema ja igapäevaselt hakkama saama.  

Loodan, et hinnatud koostööpartneritena jätkate oma teadmiste rakendamist tegelikult kogu maailma hüvanguks.

Aitäh!