- Reset + Prindi

Vabariigi President Eesti Advokatuuri 100. aastapäeva tähistamisel

Advokatuur 100
Advokatuur 100
© Advokatuur

14.06.2019

Sada aastat tagasi aprillis kogunes siia majja Eesti riiklusele aluse pannud rahvaesindus Asutav Kogu, mida valiti juhtima advokaat August Rei ja moodustati uus valitsus advokaat Otto Strandmani juhtimisel. Advokaate, kes tegutsesid  aktiivselt  Eesti Vabariigi sünni juures, oli teisigi, lisaks eelnimetatutele veel Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Karl Baar, Jaan Teemant, Jüri Parik, Alma Ostra-Oinas. Advokaadid olid tegusad ka Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi õigussüsteemi arendamisel.

Kas  ka tänane Eesti vajab advokaate – riigimehi? Kindlasti. Riigikogu viimastes koosseisudes kahjuks advokaate ei kohta. Ei peagi. See aga ei tähenda, et teie teadmisi ja tundlikku närvi riigi juhtimises ei vajataks.  

Kindlasti saate te kaasa rääkida seadusloome kvaliteedi osas. Selles osas, mida üldse on vaja reguleerida ja kus võiks jääda heade kommete juurde. Milline peaks olema meie riik? See on küsimus, mida kindlasti olete ka endalt küsinud.

Eesti keeruline õigusloome on hakanud vähendama Eesti konkurentsivõimet. Näete oma töös, et  liigsed ja tihti põhjendamatud kitsendused takistavad ettevõtlusvabadust. Loodan, et   õiguse rakendajatena leiate võimalusi enam õigusaktide ettevalmistamisel kaasa lüüa, et hoida ära ülemäärased regulatsioonid.  

Siinkohal tahan eriti  tunnustada teie kolleegi  Jüri Raidlat, kes on riigireformi kontseptsiooni väljatöötamisel palju energiat ja aega pühendanud Eesti riikluse mõtestamisele ja paremaks tegemisele. Ma küll pean hetkel ohutumaks mitte põhiseadust avada, kuna ta on meid tegelikult ikkagi väga hästi teeninud ja otseselt kuidagi riigi arengule, sealjuures ka riigireformile, jalgu ei jää. Aga pidev utsitamine, innustamine ja mõtlema kutsuv küsimine on ka väärtus, mida peab tegema.

Viimase aja poliitilistes debattides on Eesti õigussüsteem, õigusriik olnud rünnaku all, mis pigem demagoogiline kui sisuline on. Põhiseaduses disainitud õigussüsteem on meil hästi töötanud ja end  õigustanud, tagades isikute põhiõiguste kaitse, kohtute, prokuratuuri ja advokatuuri sõltumatuse. See ei saa olla mõjutatud päevapoliitikast ja emotsioonidest, tema väärtuseks on stabiilsus. 

Tõestus, et meie õigusriik on toimiv, lasub kõigil neil, kes igapäevaselt õigusriigile toetudes oma tööd teevad. Kõva kätt ei nõuta, kui politsei hoiab ühiskonna toimivana ja turvalisena seaduse abil. Samamoodi aktsepteerivad inimesed ilmselt, et õigusriik toimib, kui meie vaidlused kohtus on kvaliteetsed.

Õigusriigi ühe kaitsja ja  tagajana olete teie need, kes viivad vaidlused, ka riigiõiguslikud, kohtusse, kes need ette valmistavad ja ette kannavad.  Kindlasti ei ole nõrk kohus ja prokuratuur advokaatidele kasuks, kvaliteetseks ja õiglaseks vaidluse lahendamiseks  on protsessis vaja  võrdseid partnereid. Advokatuur on suur ja mõjukas organisatsioon. Selleks, et advokaatide hääl ühiskonnas rohkem kõlaks, kutsun üles aktiivsemalt sõna võtma õigusriigi kaitseks, osalema debattides, tooma välja  ühiskonna erinevad valupunktid, millega oma töös kindlasti kokku olete puutunud.

Advokatuuri rolliks ühiskonnas, teie igapäevaseks tööks on alati olnud isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Kohtumisel teie juhtidega kuulsin, et mitmed teist panustavad inimeste õigusteadlikkuse tõstmisele artiklite  ja videote avaldamisega. Eriti rõõmustas mind, et olete heategevuslikus korras hakanud andma tasuta õigusabi  ühiskonna enam haavatavamale osale, eelkõige vägivallaohvritele, lastele, vähemustele. Tänan teid selle eest. Leian, et see on tänuväärt algatus. Kutsun teid üles sellesse enam ressursse panustama, eriti nõrgemate ühiskonnagruppide kaitseks.

Advokaatidel on palju võimalusi teha meie ühiskonda paremaks, kasutades selleks justnimelt oma igapäevast kutsetööd, igapäevaseid kutseoskusi. Ma tean, et paljud teist teevad meeleldi tööd ka ühiskonna varjupoolega. Oluline on  seejuures toetades neid, kes ise enda eest seista ei oskakski ja tõenäoliselt ei oma alati võimalusi advokaadile ka maksta.

Ma usun, et just selles valdkonnas on tänasel päeval advokaatidel hea võimalus aidata. Esindada hääletuid, tehes seda aga häälekalt – oleks hea, kui niisugune teadmine ühiskonnas ka leviks, et advokaadid aitavad ka siis, kui lool, mida kohtus tuleb arutada, on üheks osapooleks keegi või miski päris võimas ja vastaspoolel ressursse pole – aga on märgiline kohtuasi, mille lahendist saaks edaspidiseks julgustav faktor ka teistele kohtusse pöördujaile. Mõtleme kasvõi töökiusule, ahistamise või ahistava jälitamise juhtumitele, naistele, kes ei julge oma rikka ja mõjuka mehe juurest lahkuda isegi mitte laste heaolu pärast peljates ja muudele päris kurbadele nähtustele meie ühiskonnas.

Nagu ütlesin – ma tean, et eks seda tehaksegi. Aga oleks hea – ja tundub, et hea vist ka advokaatide enda tsunftile – kui see oleks süsteemne töö, koos vastava eelarve, võib-olla fondi ja statuudiga. Eks see ole teie kätes, mida täpselt teha, aga usun, et see aitaks tõsta ka advokaatide mainet ühiskonnas kui lahenduste, tasakaalu otsijad, mitte ainult rikaste inimeste kohtus trikitamise tugi.

Loodetavasti jätkub teil tahtmist just nüüd, kui advokatuur saab saja-aastaseks, mõelda koos läbi kõik need sammud, mida koos saate astuda, et Eesti inimesed tunneks – nende õigused on igal juhul hästi kaitstud. Kuna tänases maailmas on üha enam tähtis mitte vaid see, mida teeme, vaid ka see, kuidas sellest räägitakse, kommunikatsioon ja kõik muu – nii et tehke seda nähtavalt ja kuuldavalt.

Täna on just käes see aeg, kus peame kõik nentima – õigusriik ja demokraatia, inimeste põhiõigused ja vabadused ei pruugi säilida, kui nende toetajad loodavad, et ehk säilivad. Aga vastased süsteemselt tegutsevad, et neid õõnestada või oma huvides tööle panna.

Tänase päeva tõsiasi on, et avalikus vaidluses ja väitlustes osalemine on üha ebameeldivam väitluskultuuri taseme langemise tõttu. Aga seda vähem on õigust vaikida – sest siis jäävadki platsile vaid need, kellel paks nahk või kelle jaoks korralik vaidlus tegelebki vaidlejate isikuomaduste ja muu taolisega.

On selge, et kui delegeerida olulised debatid vaid demokraatiat tingimusteta toetavatele poliitikutele ja jätta nad sinna väljale üksi, ei saa seda toetavad, kuid vaikivad inimrühmad tema säilimises sugugi kindlad olla. Sest, nagu teame, vabadusi piirates hakatakse alati rääkima rahva nimel. Seepärast peabki rahvas ise, eri huvigrupid enda nimel, vabadust ja õigusriiki kaitsma. Ilma rahvata vabadust ei too ega kaitse, see on selge.

Et Eesti end kogemata ise ei okupeeriks, vabadustest ja demokraatiast ei loobuks, selle eest vastutavad kõik, kes õigusriigi toimimisest aru saavad. Teda kaitsma, sõna ja teoga, peavad ka kõik, kellele professionaalsel tegutsemisel – nagu teile või nagu mulle kui presidendile – või niisama kodanikuna õigusriik korda läheb.

Tegemist on praegu natuke rohkem vundamendi säilitamisega, kui harjunud oleme, aga tuleb leppida – pealisehitusega edasi minna on keeruline, kui osa ühiskonnas vundamendis kõhkleb.

Mitte et see mulle meeldiks, aga nii see lihtsalt on – on aeg tõmmata ja on aeg hoida. Reformimise tuhinas peame praegu arvestama ka vajadusega hoida. Ehitamise tuhinas võib-olla ka heade ideede arvelt tegelema hoopis selle va vundamendiga. Aga pikas ajaraamis on ilmselt paratamatu, et ehitamise aegadele järgnevad hoidmise ajad, meie aeg juhtub olema taasiseseisvunud Eesti esimene olulisem hoidmise periood. Harjume selle mõttega ja töötame sellel nimel, et Eestis vabadustega midagi ei juhtuks!