- Reset + Prindi

Vabariigi President Eesti Pank 100 raamatu ja postmargi esitlusel

03.05.2019

Head endised ja praegused Eesti panga presidendid, head Eesti Panga sõbrad.

100 aastat tagasi tehti pangaraamatusse esimene kanne. See on pikk aeg ja kutsub mõtisklema selle üle, kuidas maailm ja Eesti selle saja aasta jooksul muutunud on. Ja kuidas üldse on muutunud arusaamad majanduse toimimisest, sealhulgas erinevate subjektide ülesannetest ja miks? Kuidas on muutunud pangandus.

On raske öelda, kas töö Eesti Pangas sada aastat tagasi või nüüd on rohkem väljakutseid pakkuv. Vaatamata põhiülesande sarnasusele on need pangad väga erinevad, erinevad on ka nende poolt lahendamist vajavad probleemid. Kuid üks asi on kindel.

See töö pole kunagi olnud lihtsate ega mugavate hulgas. Ja mis veelgi tähtsam, vaadates ka kõiki endisi Eesti Panga presidente, kes täna on siia kogunenud, siis ega ta igav ka ei ole olnud.

1919. aasta põhikirja sõnastuses kõlas Eesti Panga peamine ülesanne järgmiselt: „rahaliikumise korraldamine, maksude õienduste kergendamine nii sise- kui ka välismaal ja vabade kapitalide kasulik mahutamine“.

Täna on Eesti Panga peamine ülesanne osaleda euroala ühtse rahapoliitika kujundamises, viia seda  kohapeal ellu, aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Need on üsna erinevad mandaadid. Sellepärast ongi põnev mõelda, kuidas Eesti Panga roll on ajas muutunud.

Lõppude lõpuks on majandus ju lihtsalt üks inimtekkeline ja parasjagu keeruline ökosüsteem ja teda saabki mõista ainult dünaamikas, ainult ajas.

Staatikas on teda raske mõista ja ajalugu kipub tavaliselt ka mingil kujul korduma ning minevikku tundes on lihtsam seoseid ja võimalikke karisid märgata.

Seepärast mingem hetkeks tagasi I maailmasõja järgsesse maailma.

Sõdade vahel ei olnud Eesti Pank mitte niivõrd emissioonipank, vaid ülekaalukalt kõige suurem Eesti kommertspank. Tema tegemistes kajastusid selle aja rahapoliitika kõrval suurimal määral ka selle aja majandusmõtlemine, meie tegemised ja majanduspoliitika.

Tegelikult oligi Eesti Pank siis tänase mõõdupuu järgi rohkem rahvuspank kui keskpank: Eesti Pangas peeti ju ka kõiki valitsuse ja riigiasutuste arveid ning 1931. aastast ka kõiki valuutatehingud.

See kõik kokku oli meie jaoks ühel ja samal ajal paratamatus, õnn ja õnnetus. Väärtuslik õppetund, mida tasub meenutada ka täna tänastele majanduspoliitika kujundajatele väljaspool Eesti Panka. Juba esimestel iseseisvuse aastatel sai selgeks, et konkurentsivõimelist majandust ei ole võimalik üles ehitada kontorilaua taga välja mõeldud unelmate alusel; et ei ole mõtet investeerida maailma, mis on eilne ja enam ei eksisteeri, ega ka ettevõtmistesse, mis kaasaega ei sobitu.

Kulutati ju kahekümnendate algusaastatel krediit suures osas katsetele taaskäivitada sõjaeelsesse maailma sobinud ettevõtteid ja pärast seda veel asjatutele katsetele kaotsiläinud laenusid kuidagi päästa. Tulemus oli masendav: loomulikult ei õnnestunud ajalugu tulevikus tööle panna, need ettevõtted ei hakanud tööle ja ainult mõne aastaga jäi Eesti 15 miljonist kuldrublast alles 2,5 miljonit. Küll aga hakkasid sel ajal kiiresti arenema metsandus ja põllumajandus, kuigi nad olid alguses päris vaeslapse ossa jäetud – neid ei osatud siis veel näha perspektiivikate majandusharudena.

Nii et kuigi kullastandardi kehtimise ajal polnud Eesti Pangal vaja pöörata põhitähelepanu hinnastabiilsusele, ega olnud neil mingit muret paljude selliste tänapäevaste probleemidega nagu offshore pangandus, ülemäärane võimendus, derivaadid, rahapesu, QE, 0 intressimäär ja veel mitmed. Oli piisavalt väljakutseid, tööd ja palju eksimisvõimalusi, mis tihtipeale ka suuresti ette ära kasutati, nagu alati.  

Tänapäevastest majandus- ja rahateooriatest ning mudelitest ei teatud siis midagi, sest Keynes`igi oma jõudis kaante vahele alles 1936. aastal.  

Kaasaegselt põnevaks hakkas keskpankurite elu minema alles Bretton-Woodsi süsteemist loobumisele järgnenud ajal.

Kui eelnenud muutusi võib teatud reservatsiooniga liigitada tehniliste erinevuste hulka, siis nüüd omandas võrreldes möödunuga keskpanga tegevuses põhimõttelise tähenduse keskpanga sõltumatuse küsimus. Sõltumatus on keskpangale täna sama palju väärt kui seda oli möödanikus suur kullavaru.  

Kuid sõltumatus tähendab ka vastutuse teist taset. Eriti pärast seda, kui teiseks märksõnaks möödunud sajandi viimastel kümnenditel sai dereguleerimine.

On täiesti iseasi, kas olla keskpank reguleeritud või dereguleeritud maailmas, kus kommertspangad võimalikult vabad on, kuid kus see-eest on lisaks suurematele võimalustele tunduvalt rohkem riske.

Finantskriisi ajal ja sellele järgnenud perioodil pankade ülesanded ja volitused laienesid tuntavalt. Kuid nagu nähtub Harvard`i Mossavar-Rahmanni keskuse tööpaberist „Central Bank Independence Revisited: After the financial crisis, what should a model central bank look like?“ möödunud aasta aprillist, hakkas samal ajal kasvama ka avalikkuse rahulolematus keskpankade suhtes. Ilmselt on mõistlik seda rahulolematust mitte maha magada, sest rahuolematuste mahamagamine ühiskonnas võib viia protsessideni, mis meile hiljem ei meeldi. Järelikult on vaja seda temperatuuri kraadida ja analüüsida, mida tähendab keskpanga sõltumatus ja kuidas me seda vajadust edasi säilitame.  

Mul on hea meel, et Eesti Pangalt ei ole oodatud ega oodata ka täna majanduspoliitika või eelarvepoliitika tegemist. Oodatakse üksnes stabiilset raha, autoriteetset ja sõltumatut hinnangut majanduses toimuvale, tehtule ja kavatsustele. Kuidas selline suhtumine on saanud püsida, on ilmselt küsimus, mille vastust teavad kõik siin istuvad keskpanga presidendid ja kindlasti on see olnud kõige parem Eesti majandusele ja Eesti Pangale, et te olete kõik seda suutnud. Olen täiesti kindel, et uus president Madis Müller seda rida ka jätkab.

Tänane kohtumine on meeldiv veel selle poolest, et nimetasin tund aega tagasi ametisse Eesti Panga uue presidendi – Madis Mülleri.

Kuigi Madise ametisse astumiseni on jäänud kolm päeva enam kui üks kuu, tahan Sind, Ardo, täna tehtud töö eest tänada. Sinu juhitud Eesti Pank on usku Eesti rahasse, sõltumata sellest, mis nime see kannab, kenasti üleval hoidnud.

Me teame, et sa ütlesid, et Eesti on loodetavasti olnud keskpankade süsteemis mõjusam, kui üks hääl teiste hulgas. Jah, Ardo, on küll olnud ja see on olnud sinu töö ja raudne loogika, sinu majanduse tundmine ja suutlikkus kõigi oma partneritega paremini kui paljud teised seda tööd teha. Aitäh, Ardo!

Meil on muidugi kõigil harjumatu mõelda, et sa varsti enam ei ole Eesti Panga president, aga vaadates siin vasakule, siis eksisteerib ka elu pärast seda. Olen täiesti kindel, et Madis Müller on Eesti pangale hea, aga kindlasti ka turvaline valik ja usun, et ka töökollektiivil on selle valiku üle hea meel. Ent turvaline ei saa kindlasti olema igav ja Madist tundes olen üsna veendunud, et keskpank täidab ka edaspidi oma tähtsat rolli olla ühiskonnas makromajandusalase debati sõltumatuks eestvedajaks.

Vestlesime täna Madisega mõnedel teemadel, millega võiks rinda pista ja meile mõlemale tundub, et 21. sajandi arutelukliimas on väga väärtuslik see, mis on kirjas ka meie keskpanga seaduses – te olete kindlasti seaduse järgi kohustatud andma ka valitsusele nõu makromajandusse puutuvates küsimustes. Teisel poolel ei ole muidugi kohustust seda nõuannet järgida, aga arvan, et kui seda kohustust täita, siis informeeriks see meie arutelusid ja debatte ka edaspidi väga olulisel määral.   

Tahan soovida sulle selgesõnalisust! Sa oled väga hea sõnastaja ja rääkida makromajandusest nii, et sellest igaüks aru saab, ei ole alati kerge.

Palju õnne sünnipäevaks!