- Reset + Prindi

Noore teadlase ja noore IT-teadlase eripreemia üleandmisel

Noore teadlase ja noore IT-teadlase eripreemia üleandmisel © Mattias Tammet/presidendi kantselei

03.04.2019

Head kohalviibijad!

Presidendi Kultuurirahastu preemiatel on vähemalt kaks funktsiooni. Esiteks muidugi tänada ja tunnustada säravaid tipptegijaid, olgu siis kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö või – nagu täna – teaduse alal. Ent kuna preemiaid on igal alal ikka ainult üks, esindab selle saaja ka enamat kui vaid iseennast ja oma uurimisvaldkonda – teatud moel peavad temas koos olema need laiemad omadused ja suundumused, mille järele vajadus ühiskonnas on kõige suurem. 

Mõned neist on tippteadlase puhul enesestmõistetavad: pidev uudishimu ja töökus, olulised avastused ja tsiteeritavad teadusartiklid. Tänavuse noore teadlase preemia saaja Jaan Aru on selle kõrval näidanud suurepärast oskust oma uurimisvaldkonda Eesti inimestele põnevalt ja arusaadavalt tutvustada ja nagu rääkisime ka noore haridustegelase preemia üleandmisel, siis nii tähtis on, et silmade särades suuta lihtsas ja arusaadavas keeles rääkida ka sellest, millele enda süda tuksub ja millega iga päev tegeleme.

Jaan on oodatud külaline telesaadetes ja konverentsidel, tema kaasahaarav esitlus tekitab kõigis huvi. Tema raamat “Ajust ja arust” kuulub juba mõnda aega haritud inimeste kingivaliku hulka.

Noore IT-teadlase preemia laureaat Juri Belikov on teadlasena kombineerinud matemaatika ja infotehnoloogia, et luua paremaid mudeleid keeruliste protsesside juhtimiseks.

Tema teadustöö tulemusi saab kasutada bioloogias, meditsiinis, energeetikas, suurtes infrastruktuurides ja paljudes teistes valdkondades. Juhtimise lihtsustamine toob kaasa selgust ja efektiivsust, mis ongi ju iga teadustöö üheks oluliseks eesmärgiks – et saaks paremini ja kuluks vähem aega ning ressurssi. Ja ka loodusressurssi, sest kui me seda planeeti hoolega ei hoia, siis ei ole jutust tulevikus enam mingit kasu.

Mõlemad meie teaduspreemia laureaadid on näiteks Eesti teadlaste rahvusvahelisest konkurentsivõimest, olles töötanud ja töötades koos välismaiste ülikoolidega, kaotamata seejuures sidet Eesti omadega. Kui selline side peaks katkema, ei kannata selle all ilmselt teadlase konkurentsivõime. Küll aga kannataks Eesti teadus ja meie ülikoolide konkurentsivõime.

Peame olema tänulikud sellele, et meie noored teadlased kaugele lennates hoiavad alati alles sideme koduülikooliga. Teame, et mõnedele põlvkondadele on see olnud ka praktiline lähenemine. Kui minuvanused noored teadlased Eestist lahkusid, siis tagasitulemise hetk jõudis tavaliselt kätte siis, kui Euroopa Liit asus meie infrastruktuuri uuendama. Meil on suurepärased teaduslaborid hea tehnikaga sisse seatud ja omal ajal noorena läinutel oli hea võimalus tagasi tulla juba üsna iseseisvate teadusrühmade vedajatena. Niisugune suhtlus muu maailmaga, siin olemine, minemine ja tulemine on Eesti teaduse paratamatu osa, sest teadus on alati suurem kui üks riik. Ükski riik maailmas ei suuda tänapäeval kogu teadust ära teha ja absoluutselt iga riigi teadlased, aga eriti Eesti omad suudaksid kogu riigieelarvest teha täiesti kvaliteetset teadust ja selles ei ole mingit kahtlust.

Seda rohkem on mul hea meel, et vähemasti meie erakonnad on mõistnud, et alla 1 protsendi ei ole teadusrahastuseks võimalik SKT-st panustada, sest siis me lihtsalt enam mujalt raha juurde tuua ei suuda.

Me elame väga palju ühiste ressursside toel, mis on pärit Euroopast, aga ka kaugemalt ja selleks, et seda ressurssi jätkuvalt koju tuua, on vaja kodust baasi ja tuge, sest täiesti ilma omafinantseeringuta ei ole võimalik pikka aega pinnal püsida, hoida järjepidevust ja tagada, et projektiliselt lahjematel aegadel erinevad uurimissuunad jätkuksid ja edeneksid.   

Õnnitlen tänaseid preemiasaajaid ja nende preemiate pikaaegseid rahastajaid, Väino Kaldoja ja Skype Eestit.