- Reset + Prindi

Globaalse Digiühiskonna Fondi ühiste kavatsuste leppe allkirjastamisel e- Eesti esitluskeskuses

Globaalse Digiühiskonna Fondi ühiste kavatsuste leppe allkirjastamisel e- Eesti esitluskeskuses © Mattias Tammet/presidendi kantselei

19.03.2019

Meil Vabariigi Presidendi kantseleis raha ei ole, aga on Eesti ÜRO julgeoleku nõukogu kampaania käigus kogunenud paks aadressiraamat.

Eesti teeb tihedat digikoostööd maailma rikkama osa ehk laheriikidega. Seal on ka meie ettevõtjad ehitanud palju e-süsteeme ja saavutanud projektivoo, mille põhjalt saab edasi liikuda arenevasse maailma, kus on vaja kaasata raha teistmoodi.

Küll aga ei ole see fond mõeldud eraraha kokku korjamiseks selle eesmärgiga, et meie ettevõtjad teeksid selle toel kellelegi e-maksuameti või e-põllumajandusregistri.

On üks asi, mida teised riigid hakkavad vaikselt märkama ja mida me ise väga hästi teame – meie ühiskond on seetõttu teistsugune, et kasutame kõigis eluvaldkondades digilahendusi.

Eesti ei ole ju tehnoloogia looja riik, ta on seadusruumi looja riik. Me näeme, et levitades teadmist ja oskust, kuidas muuta oma ühiskonda tervikuna – inglise keeles öeldakse selle kohta tihtipeale ka digitally disrupted society –, aitab fond toetada sellise digipöörde saavutamist ja sealtkaudu luua projektivoogu, mis paratamatult iga digipöördega kaasneb.

Rahvusvahelises suhtluses rõhutan alati, et meie koostöö teiste riikidega ei ole sarnane Microsofti pakutavaga – siin on teile Word ja Excel ja selline on tema funktsionaalsus ja palun kohandage oma vajadusi selle funktsionaalsusega.

Eesti diginõustamine ja Eesti ettevõtete töö ei paku midagi sellist. Meie teeme vastupidiselt kõike rätsepaülikondadena ja anname ühiskondadele nõu selleks, et nende riigipidamise kultuur jääks ka digiühiskonnas selliseks, nagu nemad seda näha tahavad. Loomulikult väikeste piirangutega, sest me  jälgime kindlasti, et töö ja pingutus saaks tehtud ikkagi demokraatlike ühiskondade arendamise nimel.

Meie aadressiraamat on kõige paksem nimelt sellistest rahvusvahelistest organisatsioonidest, nagu näiteks rahvusvaheline telekommunikatsioonifirmade liit, kes võivad rahaliselt kaasuda, aga kellel on ka huvi, et ühiskonnad kiiremini muutuksid. 

Näen oluliste mõjugruppidena ja kaasamõtlejatena neidki organisatsioone ja ettevõtteid, kes tegutsevad riikides, mis on majanduslike näitajate poolest meist arenenumad, aga kes ei ole suutnud digipööret teha või vajavad siin olulist abi. Näiteks Prantsusmaal on tänavu aastal käivitunud digiallkirja kontseptsioon, aga nad ei tea, kuidas see ühiskonna kõikides valdkondades toimima panna. Neil on vaja nii meie abi kui ka ettevõtjate pakkumist, et neid asju ellu viia.

Täpselt sama on Saksamaaga. Olin Pariisis I maailmasõja mälestusüritusel, kui Angela Merkel küsis, kas leiame aega tulla Berliini ja arutada just ühiskonnale digipöördest saabuvad mõju. Talle tundus, et eestlased on ennast siin kaugemale mõelnud kui sakslased.

Mul on hea meel kuulda, et meid kutsutakse G20-le kõnelema. Paljud inimesed arvavad, et müüme üle, aga suuri riike tõesti huvitab, kuidas oleme suutnud ühiskonnana selle muutuse ära teha.

Globaalse Digiühiskonna Fondi idee pärineb Jeffrey Sachsilt, kelle arvates oleks digipöörde kiiremal tegemisel kõvasti ruumi eraettevõtjate kaasamaiseks. Meie oleme oma pöörde ära teinud. Teised tahaksid, aga paljud neist ise ei oska.

Minu aadressiraamatus on ka võrdlemisi hea globaalne ülevaade sellest, kus tasub ponnistada ja kus mitte. Kõik riigid soovivad digimuutust, aga paljud ei saa selle sisust aru. On ka ühes regioonis asuvaid pisikesi riike, kes ei mõista, et ei ole mõtet oma sajatuhandese populatsiooniga teha omaette süsteemi, vaid tuleks arendada regionaalset koostööd. Nii üritamegi tuua kiiremat erarahastust digipöörete tempo tõstmiseks kogu maailmas olukorras, kus paljud riigijuhid tahavad, aga päris hästi veel ei oska.    

Paari aastaga on Eesti IKT roll meie SKT-sse panustamisel tõusnud kahe protsendipunkti võrra ja see näitab sedagi, et Eesti ettevõtjad on osalemisest huvitatud. Vaid taevas on siin piiraja ja madalamale ei ole mõtet üldse vaadata.

Loodan, et meiega kaasuvad ka need riigid, kes otsivad täna võimalust olla Eestiga sarnaselt plakatikaunistus, kui jutuks on digiühiskonnad. Kes on meie ettevõtete kaudu ning abiga korrastanud oma seadusruumi, loonud digilahendusi, aga kelle rahvusvaheline nähtavus ei ole täna Eestiga sarnane. Saame fondi kaasata ka neid, kes on reaalselt tänu digilahendustele tõusnud näiteks Ease of Doing Business-edetabelis. Neil võib olla huvi ja tegemist ei ole vaese piirkonna riikidega, aga taaskord saab koostöö olema vastavuses demokraatlike väärtustega ja selles osas me järeleandmisi ei tee.

Loomulikult on meie eesmärk luua vähese bürokraatiaga, kiirelt kasutusele võetav ning olulises osas erarahal põhinev fond. Millestki sellisest unistavad riigid, kes täna kannatavad suurte kliimamuutuste all. Usun, et Globaalse Digiühiskonna Arengufond ja digi aitab kliimamuutustega võidelda ja nendega kohaneda – paberist registrid võivad ära uppuda, aga neid saab panna ka serverisse teise riiki hoiule.                

Tänan minister Rene Tammistit, kes võttis kinni Jeffrey Sachsi ideest, ja ministeeriumit sellele mõttele pesa leidmise ning esialgse rahastusega vooderdamise eest. Tean, et ka meie ettevõtjad on selliste ideedega varasemalt kaasunud – mõelgem kasvõi Dubai Expo peale – ja nende aktiivsele osalemisele meie ÜRO kampaania visiitidel. Usun, et suudame üheskoos selle pusle paremini kokku saada.