- Reset + Prindi

e-Eesti Esitluskeskuse avamisel Ülemiste City-s Tallinnas

e-Eesti Esitluskeskuse avamisel Ülemiste City-s Tallinnas
Koos minister Tammistiga esitluskeskust avamas.
© Jelena Rudi

19.02.2019

Nagu te näete, siis ühtegi paberit mul ees ei ole ja kõikide Eesti poliitikute kohustuslik oskus on suuta Eesti e-riigist rääkida 5, 10 või isegi 45 minutit ilma ühtegi paberit kasutamata.

Meil kõikidel on ajukäärudesse salvestunud lühemad ja pikemad vestlused teemadel e-riik ja selle võimalused teiste riikide kodanikele; e-riik ja selle areng Euroopa Liidus; EIDAS (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määrus) ja sellega liitunud riikide suurepärased saavutused innustuseks teistele; e-riik ja selle võimalused võitluseks kliimamuutustega; e-riik kui meetod selleks, et kaitsta oma dokumente orkaanide, maavärinate ja kõige muu sarnase eest; e-riik ja e-lahendused, et tagada tütarlastele kooliharidus võimalus osaleda tööturul; e-riik ja selle võimalused kaasata puuetega inimesi paremini meie ühiskonnaellu. Need on meie enda räägitud lood ja meie enda inimeste elu ning tegelikkus, mida väga paljud maailmas imetlevad.

Kõik, kes me täna siin oleme ja neil teemadel kõneleme, teame ka seda, et inimesed liidavad siia juurde omi müüte ja võimekusi, mis meie e-riigil kahjuks veel olemas ei ole.

Näiteks ei ole meil veel kooliprogramm kuni gümnaasiumi lõpuni internetis erinevate harjutuste ja arvutimängudena kättesaadav. See on elementaarne ja selliseid tavalisi haridust pakkuvaid koole, küll rikkaid erakoole, maailmas juba leidub.

Meil veel ei ole, aga minu arvates peaks olema ja kutsun ka siinviibivaid inimesi meie otsustajatelt nõudma, et selline kool ometi kord oleks. Kui meie e-kodanik asub kusagil mujal maailma füüsilises punktis, siis ta tahab lisaks valimisele ja juhilubade uuendamisele pakkuda kindlasti oma lastele ka eestikeelset haridust.

Me teame täna, et eesti keelt on internetis kümme korda rohkem võrreldes meie endi suhtarvuga maailmas. See võiks ka niimoodi jääda ning täis e-kool on selle üks vältimatu ja vajalik eeldus.

E-riigi kuvand maailmas ei ole ainult positiivne. Me oleme ilmselt kõik pidanud tegelema bitcoini lahutamisega oma e-riigist. Samamoodi kuulsin alles paar päeva tagasi ajakirjaniku käest küsimust: „Teil on ju see suur rahapesu probleem, sest kõik need e-residentidest vene kodanikud pesid Danske pangas raha?“

Ja ma ei ole päris kindel, et ehkki suutsin peast esitada need aastaarvud, mil see kõik toimus, minu selgitust sellegipoolest usuti, et selliseid tegusid teevad ikkagi klassikalised pankurid klassikaliselt omavahel kusagil kohtudes ja tehes tehinguid, mis päevavalgust ei armasta.

Samal ajal kui `e` on võrdlemisi läbipaistev. See kõik, mis meil on, teeb Eesti riigi ausaks, läbipaistvaks ja kiirelt toimivaks.

Mul on hea meel selle üle, et meie eeskuju on hakatud Euroopas järgima, eelkõige muidugi Põhjamaade poolt. Seda põhjusel, et Põhjamaade ettevõtjad käivad siin tootmas ja saavad siin riigiga asjad aetud ilma suurema bürokraatiata, kodus aga on kõik paberist. Nii areneb Põhjamaade klaster e-Euroopas oluliselt kiiremini kui mujal. Päris olulist konkurentsi ähvardab pakkuda Prantsusmaa, kes mõistab väga kõrgel tasemel meie ühise e-riigi selgroogu ja filosoofiat. Saksamaal on küll id-kaart olemas, aga seda ühise selgroo filosoofiat ma seal niimoodi ei taju kui Prantsusmaal.

Kui ütleme, et Põhjamaad aitasid meid 90ndatel majanduslikult järele, siis nüüd on meie poolt tagasi maksmise aeg selles mõttes, et veame neid nüüd iseendaga koos 21. sajandisse ja suuremasse paindlikkusse, mida on e-riigina mõtlemiseks ja toimimiseks vaja.

Need ruumid siin saavad olema täis inimesi Beninist, Senegalist, Vanuatult ja mujalt. Tean seda seetõttu, et olen ise käinud ja nad siia kutsunud. Vabandan, et olen teile kõvasti tööd tekitanud, aga kavatsen seda ka edaspidi teha.

Käes on aeg, kus me enam ei taha, et tuldaks meie õue peale tehaseid ehitama. On aeg minna ja võtta teiste riikide inimesed oma ettevõtete heaks tööle ja seda kas internetis või päris maailmas. Niipidi käib arenenud riigi majanduse kasvatamine.

Jõudu kõikidele!