- Reset + Prindi

Vabariigi President teenetemärkide kätteandmisel Tallinnas NUKU teatris

23.02.2017

Austatud kohal viibijad,

Austatud teenetemärkide saajad.

Eesti tänab – kaks ilusat eestikeelset sõna, aga kui palju sisu!

Siin on ärkamist siis, kui, ja seal, kus teised alles magasid. Jonnakat jätkamist, kui teised olid juba käega löönud. Seemne külvamist sinna, kus seni veel kunagi midagi idanenud polnud. Sisimas tiksuvat sundi, mis ei luba rahulduda enne tulemusteni jõudmist.

Aga veel enam on siin rõõmu, kui tehtud töö vilja kannab. Rõõmu, mis õigustab kogu nähtud vaeva. Rõõmu, mis ei piirdu vaid tegijaga, vaid kõigiga, kes selle töö tulemustest osa saavad.

Eesti Vabariigi Presidendina soovin teile õnne riikliku tunnustuse saamise puhul! Seda tunnustust osutavad teile teie kaaskodanikud. Nemad on teie tegusid märganud. Nemad on juhtinud nendele tegudele minu tähelepanu. Nemad on kirjutanud inspireerivad põhjendused ja niimoodi seisnud teie tunnustamise eest. 

Muidugi on siin täna neid, kelle teod ei vaja ühelegi eestlasele tutvustamist. On suur au teile need teenetemärgid üle anda, Eesti rahva suurkujud kultuuri- ja spordivallas ning head ja südamest kirjutavad ajakirjanikud!

Aga täna siin on ka neid, kes tegutsevad ühiskonna sellistes kihtides, kuhu mitte igaüks meist ei taha vaadata. Nende suurus ei vaja selgitamist inimestele, kelle elu või tervise nad oma tegevusega päästnud on või kelle kannatusi leevendanud teo või trööstiga. Head arstid, politseinikud, päästeametnikud, sotsiaaltöö tegijad, kaitseväelased ja veredoonorid, märkav ja aitav vabakond! Teie autasustamine on meeldetuletus, et nõrgemaid ei jäeta maha.

Et haiget saanuid tuleb märgata. Et haiget saanuile tuleb pakkuda uus elu. Teie töö läheb sellest kergemaks, kui ühiskond julgeb ja tahab tegeleda sellega, millega teie tegelete iga päev. Luban olla teile toeks nende probleemide ebamugavasse päevavalgusesse tirimisel. Selle lubaduse saab teist igaüks lisaks täna kätte antavale aumärgile.

Siin on täna ka neid, kelle ametist teab igaüks midagi ja kelle kutsumuseks on vaikselt ja sihikindlalt teha ühiskonnas seda, millele tingimata iga päev ei mõtle, aga mille puudumist märkaksime 24 tunni jooksul. Õpetajad, haridustöötajad, kohaliku kultuurikihi kogujad.

Mõnedel teist on omas kogukonnas kokkupuude mitmete põlvkondadega, olete kujundanud kogukonna kui terviku väärtusi ja ilmavaadet. See on tohutu vastutus, mille olete võtnud ja auga kandnud. Tõenäoliselt ise iga päev oma tegevuse kultuuriloolisest tähendusest mõtlemata. Nii ongi parem, muidu litsuks vastutus ligi maad.

Auhinnasaajate hulgas on ettevõtjaid. Ei ole väga palju, sest konkurentidel on ilmselt muudki teha, kui teid aumärkide saajate hulka esitada, kliendid ja koostööpartnerid püüavad saada järjest paremaid diile, kiire on kõikidel nagunii kogu aeg. Maksud, normid ja nõuded, tööjõupuudus, pidev efektiivsuse tagaajamine. Ent teie hulgas on õnneks neid, kes panustavad lisaks oma kasumireale ka kohalikku kogukonda, maksavad turu nõudmistest oluliselt paremat palka, või lõpuks teevad samamoodi lihtsalt oma igapäevast tööd hästi, visalt ja sihikindlalt, nagu õpetajad või arstidki. Keevisõmbluse ilu on raskem mõista kui lauluridu, aga olemas on see siiski. Iga ettevõtte toodet ei saa käega katsuda, aga tulu riigile, töötajatele ja lõpuks ka omanikule endale toob see siiski.

Teadlased, kellele täna aumärke anname, peavad esitajatele, valdavalt kolleegidele, veel eriti tänulikud olema. Väga keeruline on tänapäeval eemalseisjal mõista, milles seisneb iga teadlase panus tema valdkonda. Sestap usaldame te kolleegide sõna ja teeme kindlasti õigesti. Teie panust ühiskonnas üldisemalt oskame muidugi kõik tajuda. Teadusjärgset ajastut ma kardaksin tõeliselt.

Head teenetemärkide saajad.

Te tegutsete väga erinevatel elualadel. Üht osa teist tunnustatakse tegude eest, mille olete valinud oma erialaseks karjääriks; teisi asjade eest, mida teete oma põhitöö kõrvalt. Teid kõiki ühendab, et olete teinud rohkem, kui kirjutavad ette ametijuhendid, põhikirjad või igapäevased ootused. Ja mida muud siis Eesti lõppeks ongi kui see, mida me otsustame teha või tegemata jätta.

Mul on hea meel olla see, kelle vahendusel eesti rahvas teid tänab!