- Reset + Prindi

E-residentsuse valge raamatu esitlusel Kadrioru kunstimuuseumis

E-residentsuse valge raamatu esitlusel Kadrioru kunstimuuseumis © Vabariigi Presidendi Kantselei

18.12.2018

Kallid e-residentsuse sõbrad ja entusiastid!

E-residentsus on olnud algusest peale julge eksperiment. Keegi ei saanud nelja aasta eest olla kindel, kuidas inimesed mujal maailmas meie e-teenuseid kasutama hakkavad. E-residentsus on olnud ühiskondlik riigiaparaadi innovatsiooni projekt ja loomulikult on tal kõik tavapärase start-up’i omadused. Eriliseks teeb selle fakt, et riigid tavaliselt start-up’imisega ei tegele ja Eesti on selles mõttes ainulaadne.

Hakkasime oma riigi infosüsteemi pakkuma kui teenusplatvormi, mis on  uudne nurk avalike teenuste lahtimõtestamisel. Tegelikult lõime me ühe app store’i, mis asus endale ühelt poolt korjama kliente ja teiselt poolt pakkuma kliente neile, kes võiksid erinevaid teenuseid välja mõelda. Muidugi võttis meil pisut aega, et leida just need rajad, mida mööda e-residendid võiksid hakata nii meie süsteemis liikuma kui ka asuda majandusse panustama.

Ja me nägime, et e-residendid tõepoolest tulid, isegi selle suhteliselt nõrga pakkumise peale – me ei teadnud, milliseks kujuneb teenuste platvorm, mida nad kasutada saavad ja see ei ole tänagi väga lai.

Kärsitumad nagu mina leiavad, et võrreldes sellega, mida pakume oma kodanikele, on pakkumist e-residentidele vähe. Ja ometi nad tulid ning läbi programmi kasvas Eesti rahvusvaheline mõjukus ja teadmine, et Eesti on e-riik.

Nagu iga start-up, seisis ka Eesti riik e-residentsusega ühel hetkel olukorras, kus näppude vahele oli jäänud mõnikümmend tuhat e-residenti ja kõik küsisid, mis me nüüd edasi teeme? Me teame, et paljud start-up`id hakkavad alles peale kliendibaasi kogumist mõistma, kust tuleb nende tulu. Paljudele on tulu toonud andmed, mida on suudetud koguda.

Meie jaoks ei ole e-residentsuse pakkumine ainult riigi imago projekt, vaid selgelt ka majanduslik projekt. Olgu öeldud, et e-residendid on meile maksnud rohkem makse kui me programmi peale kulutanud oleme.

Sellest julgustatuna kogusime Kadriorgu kõik need, kes e-residentsusega ühel või teisel moel tegelevad, alustades Pangaliidust, Finantsinspektsioonist, loomulikult e-residentsuse projekt ise ja nii edasi.

Püstitasime endale küsimuse, kuidas kasutada e-residentsust nii, et sellest võidaks nii Võru- kui Saaremaa ja et projektist tuleks tulevaste aastate majanduskasvule järjest parem ja tugevam tugi?

Täna esitletav Valge raamat on selle mõttetöö tulemus. Tänan kõiki, kes panustasid, et see oleks haarav ja huvitav lugemine. Valge raamat teeb ettepanekuid viies suunas: milliseid e-residente võiks Eesti juurde saada, kuidas arendada e-residentsusega seotud ettevõtlust, täiustada e-residentsuse tehnoloogiat ja maandada õigusriske. Siia lisandus valdkond, mida otsustasime lähemalt vaadata ehk kuidas võiks e-residentsusest võita kultuur ja ühiskond.

Minu jaoks on oluline raamatus leheküljel 20 olev analüüs ja diagramm selle kohta, kes võiks olla tulevane e-resident. Saame selle põhjal teha kokkuleppeid, et näiteks on meie eesmärk saada selliseid e-residente, kes toovad meile tulu vähemalt 100 000 eurot aastas. Või otsustada, et meile on olulised need e-residendid, kellega saame teha koostööd teaduses, kultuuris, rahvusvahelistes organisatsioonides. Vastavalt sellele mõtteid koondavale tabelile saame valida, kuhu e-residentsust arendades panustada reaalset ressurssi. Minu jaoks lehekülgedel 20–21 väga oluline tööriist, mis e-residentsusel siiamaani puudus. Aitäh Taavi Kotka, see on sinu skeem!

Saame e-residentsuse abil luua tulusamat, mõnusamat, mugavamat ja turvalisemat digiühiskonda ja teistpidi on see eestvedajaks. Eestlasele on oluline see, et kui siseriiklikult võib veel milleski ebaõnnestuda, siis väljapoole peab olema kõik kuldne ja kulgema lepase reega – väljapoole me endale ebaõnnestumisi ei luba. Sellest omapärast tulenevalt on e-residentsuse programmi arendus kasulik kogu e-riigi tuuma edasiarendusse. Me teeme Eestit e-residentsusega suuremaks – suuremaks majandust, kultuuri.

Tuntus on alati julgeolek ja seda ei tohi samuti unustada.  Kui meie julgeolekut peaks tabama mingisugune oluline risk, siis mida rohkem on maailmas neid, kes peavad seda õhtustes uudistes raporteerimise ja sõbrale edasi rääkimise vääriliseks, seda paremini oleme me kaitstud.

Majanduses võib ette kujutada lihtsaid seoseid, näiteks kui Eesti ettevõtja tahab kuivatatud mustikaid Lõuna-Korea pealinna eksportida, siis ta saab küsida sealsete paljude e-residentide käest soovitusi. Väikeriigina peame mõtlema, kuidas kasvada nii, et meie majandus areneks üle meie riigipiiride. Sisemajanduse kogutoodang on tugevasti üle hinnatud võrreldes rahvamajanduse kogutoodanguga – kõige sellega, mida me suudame kasulikku teha Eesti hüvanguks, kasutades teiste riikide tööjõudu, ettevõtjaid ja ettevõtteid.

E-residentsus on hea meetod, kuidas kaevandada nii enda kui teiste kahe kõrva vahel ja mitte maavarasid – see on 21. sajandi projekt. Kellel oli eile võimalus kuulata Eesti Pangas Jeffrey Sachsi, siis tema ütles väga selgelt, et maailmas tuleks igal juhul lõpetada igasugune söel põhinevate installatsioonide lisamine ja keskkonna reostamine. Vastasel juhul on meiega kõik. Meie e-residentsus on selles mõttes üks progressiivne majanduse kasvatamise meetod.

Valge raamat saab tugeva tegevuskava, mida majandusministeerium hakkab koos teiste asutustega järjest ehitama. Neist igaühel on siin oluline roll, et e-residentsus 2.0 võiks tõusta uuele tasemele, enne kui me võtame ette e-residentsus 3.0. Start-up’id teevad oma teel käänakuid, sest tulevik on alati tundmatu. Soovin teile head tutvumist valge raamatuga, mis sisaldab tänast parimat teadmist, kuidas võiks e-residentsus edasi areneda. Kahtlemata on see teadmine kahe aasta pärast täielikult vananenud. Meil on palju e-residente, kes toovad meile jätkuvalt tulu ja mõtteid, kuidas edasi liikuda. Jõudu tööle ja tänan kuulamast!

Tänan eelkõige neid, kes e-residentsus 2.0 programmis osalesid. Lõppude lõpuks on meil väike tuumik, kes selle eest palka saab. Kõik ülejäänud on kaasas sellepärast, et Eestis on juba kord kombeks, et lisaks oma tööle tehakse ära ka kõik see, mis oma posti otsast ümberringi paistab. Aitäh teile selle eest!