- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Kodukaunistamise auhindade üleandmisel Viljandis

25.08.2018

Mulgimaal, mille ajalooline piir jääb Viljandist küll veidi kaugemale, on selline murdekeelne sõna nagu „lõpik“. See tähendab lõppemist, aga ka mõne suurema töö tegemise järel peetavat rõõmsat tänupidu suure vaeva nägijatele. Täna on meil ka lõpik, tänupidu teile kõigile, head kaunima ja parema Eesti tegijad.

„Lõpik“ pani ka ühe oma näituse pealkirjaks siin naabruses – Heimtalis – elav tekstiilikunstnikust akadeemik Anu Raud. Viljandi kanti tulles proovin ma alati läbi astuda tema Kääriku talust. Käisin tal külas ka seekord ja seetõttu kõnelen ma alustuseks Anust, kes on oma vaipadesse kudunud kogu meie maa loo.

Anu Raud kirjutas aastapäevad tagasi Eestimaast kui inspiratsiooniallikast: „Väiksusele vaatamata on meil oi kui palju erinevat. Maakonnad. Kihelkonnad ja vallad, siis külad ja talud. Igas kihelkonnas kirik, oma mustri- ja värvivärelused, keelemurded ja kodukohakombed. Elumuster erineb veidi kihelkonniti. Aga paljud asjad on sarnased üle Eestimaa.“

Jah, paljud asjad on sarnased. Sarnased nii Mulgis, Setus ja Saares. Sarnased ka sellega, mis on Prantsusmaal, Hiinas ja Ameerikas. Tänases maailmas on see igati loomulik, kõike ei ole vaja enam ise teha, saab ka osta ja see on ju palju lihtsam.

Kuid just see, oma kodukohale omane, mille sa lisad oma käe ja oma hinge järgi, teebki kodupaiga eriliseks ja armsaks. Teeb kodu soojaks ja värviliseks. Iga kandi omapära, iga inimese omapära teeb meid palju rikkamaks. Just sellisest rikkast ja erilisest, erinevate mustrite Eestist kirjutas Anu Raud.

Me soovime, et kodu, selle sõna kõige laiemas tähenduses, oleks midagi sellist, mis kestab üle aja, tulevastele põlvedele, meie lastele ja lastelastele. Sellises kodus on kõigil hea ja turvaline olla. Selline kodu on hooliv ja kindel paik meile endile ja meie külalistele.

Nii on ka riigiga, meie 100-aastase Eesti Vabariigiga. Täna toimub siinsamas Viljandis erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu. Selle toreda peo mõte ongi näidata, et kõik meie kogukonna liikmed on osa Eesti mustrist. Olgu nad veidi erinevad, kuid erinevustest saabki kokku rikkalik muster. Meie kohuseks on hoolt kanda kõigi nende eest, kellel on võib-olla veidi keeruline toime tulla või kes ise enam hakkama ei saa. Vaid selline riik on tugev ja kodune.

Ma tänan teid kõiki hoolivuse eest. Tänan teid kaunima Eesti eest.

Aitäh teile!