- Reset + Prindi

Kommunismiohvrite memoriaali avamisel Maarjamäel

Kommunismiohvrite memoriaali avamisel Maarjamäel © Vabariigi Presidendi Kantselei

23.08.2018

Austatud Riigikogu esimees, ministrid, saadikud, kirikutegelased, hea Eesti rahvas.

On ilus päev – soe päike paistab mustale müürile. Meie oleme õunaias, meie oleme kodus ja koduaias. Aga nendel seinaplaatidel – teisel pool, kuhu soe päike ei ulata on kirjas üle 22 000 inimese nime ja see kurb nimekiri ei ole kaugeltki veel lõplik.

Ikka ja jälle tuleb arhiividest välja uut kurbust ja leina. Siin on arstid ja teadlased, põllumehed ja insenerid, ettevõtjad ja sõjaväelased, riigijuhid ja töölised. Kõikide elualade esindajad.

Nad olid pärit kõikjalt Eestist ja nad olid väga erinevatest rahvustest. Siin on emad ja isad, vanavanemad ja väikesed lapsed. Siin ei ole neid, kes oleksid võinud sündida, aga jäid sündimata sellepärast, et nendel tahvlitel on nende emad ja isad.

Kõik need inimesed on kommunistliku totalitaarrežiimi ohvrid. Võõra võimu ohvrid, kes pidid kaduma ja jääma igavesse vaikusesse. Nad ei pidanud tagasi jõudma õunaaeda, koduaeda. Aga ometigi tänase päevaga mingil moel, mingil kujul pakub see mõte meile lohutust, et nad ikkagi on jõudnud siia tagasi koos meiega.

Nüüd on meie ülesandeks, vaba Eesti riigi ülesandeks, teha nii, et midagi sellist enam mitte kunagi meiega ei juhtuks. See on meie kohustuseks ka kõigi nende tuhandete inimeste ees, kelle nimed siin tahvlitel on, aga ka meie oma vabaduse ja tuleviku, meie oma laste ja ka lastelaste ees.

On oluline, et totalitaarne võim mitte kunagi enam ei saavutaks oma eesmärke ega võidaks kohutava kurjuse elluviijad. Sellepärast me peame jätkama kommunismikuritegude uurimist ning nendest ka kõnelemist. Ikka ja alati on neid, kes õigustavad kas mineviku, aga võib-olla ka tuleviku totalitaarseid ideoloogiaid erinevatel ettekäänetel. Ikka leidub neid, kes ütlevad, et ideaalis oli üks või teine asi tegelikult õilis, lihtsalt elluviimine ebaõnnestus.

Aga tegelikult meenutagu see must müür nii ilusa ilmaga kui ka sügisese tormi ajal, kui me seda siia vaatama võime tulla, et iga totalitaarne ideoloogia on juba oma olemuselt vabaduse vaenlane ja selle kõrget hinda me teame, sest me oleme seda maksnud.

Tuletan meelde president Lennart Meri sõnu kahe kümnendi tagant: „...me peame /---/ kaitsma inimõigusi ja demokraatiat totalitarismi eest olenemata vormist, milles ta ka ei esineks. Kurjus suudab end meisterlikult moondada, kommunismi demokraatiaks ning orjust iseseisvuseks nimetades."

Need on universaalsed sõnad ja need kehtivad täna ja tulevikus ja need kehtivad iga vabaduste vastase ideoloogia kohta. Ükskõik, kui kaunid on sõnad, millega seda rüütatakse.

Demokraatliku riigi ülesanne on seista selle eest, et vihkamist ei oleks. Ja kui on, siis et see ei juhiks kunagi kellegi otsuseid. Peame mõtlema demokraatia ja Euroopa moraalsete väärtuste – kodanike õiguste ja vabaduste – hoidmisele ning kaitsmisele. Ainult see tagab meie lastele ja lastelastele tulevikus Eesti.

See müür siin on meile toeks. Sellele toetudes on meil kõigil lihtsam hoida oma Eestit ja anda see hoitult tulevastele põlvedele üle. Mõtleme kadunutele, aga mõtleme ka tulevikule.

Eesti vajab hoidmist!