- Reset + Prindi

Rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna üleandmise tseremoonial Münsteri raekoja Rahu saalis

Rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna üleandmise tseremoonial Münsteri raekoja Rahu saalis © Vabariigi Presidendi Kantselei

13.07.2018

President Steinmeier,

Teie Kõrgeausused,

daamid ja härrad

Ma tänan siiralt teid kõiki selle eest, et andsite 11. rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna Eestile, Lätile ja Leedule. Ma väga tänan teid. Saada auhind demokraatliku arengu eest – see on Eesti jaoks suur au ja privileeg. Eriti ajal, mil tähistame oma riigi saja-aastaseks saamist. Ja eriti siin, Nordrhein-Westfalenis, millel on traditsiooniliselt olnud Eestiga head suhted, ja Münsteris, millel on ajalooliselt olnud tähtis roll rahu edendamisel Euroopas.

Vestfaali rahuleping, mis allkirjastati siin, Münsteris, 1648. aastal, tähistas kolmekümneaastase sõja lõppu. See oli sõda, mille julmusi pole unustatud. Tol ajal Eesti muidugi polnud veel iseseisev riik. Võibolla te ei teadnud seda, aga Eesti mehed võtsid 1632. aastal osa Lützeni lahingust Rootsi kuninga Gustav II Adolfi armee koosseisus. Kuningas kaotas selles lahingus elu, kuid vahetult enne lahingut jõudis ta allkirjastada korralduse, millega Tartusse asutati esimene ülikool Eestis.

Nii et igast kriisist sünnib ka midagi head ja see võib meid üle sajandite ühendada. Vestfaali rahu oli esimene üleeuroopaline rahuleping. Sõjajõhkruste järel kujundas see rahuleping meie arusaama sõjast ja rahust.

See pani aluse ka tänapäevasele suveräänsete riikide süsteemile. Muidugi polnud Vestfaali süsteem täiuslik.

Nüüdseks teame, et see ei taganud meile igavest rahu ega hoidnud ära sõdu. Suveräänsete riikide kontseptsioon tekitas võidujooksu ja hiljem isegi äärmuslikku rahvuslust.

Alles pärast teist maailmasõda oli Euroopa valmis liikuma edasi Euroopa integratsiooniga, mille aluseks on rahu, õitseng ja ühised demokraatlikud väärtused. Ning Põhja-Atlandi lepingu allkirjastamine 1949. aastal pani aluse ühiseid demokraatlikke väärtusi kaitsvate rahvaste kogukonnale.

Siin, Münsteris viibides soovin tänada seda piirkonda külalislahkuse eest, mida te näitasite eestlaste vastu üles pärast teist maailmasõda. Palju elusid säästeti sellega, et inimesed said jääda siia, et neid ei peetud kinni ega saadetud tagasi Nõukogude Liitu, stalinistlike repressioonide all kannatavasse Eestisse. Tänan teid, Münsteri inimesed!

Siin, Münsteris, mõtlen ma ka Euroopa eelposti peale. Narva jõe ääres asuv väike linn Narva hävis samuti teises maailmasõjas, nagu Münster. Aga sõda ei hävitanud teda lõplikult. Alles stalinismi-aastatel kustutati ta täielikult kaardilt, nii nagu Eesti, Läti ja Leedu kustutati osadelt Euroopa ametlikelt kaartidelt. Alles nüüd on Narva hakanud pürgima tagasi Euroopa linnade perre, kandideerides Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks. Tema kunagisest hiilgusest pole alles midagi peale varemetes raekoja, kuid vaim on ometi säilinud. Ja täna siin, Münsteris olles mõtlen ma Narva vaimu peale.

Rahuaeg on mõeldud rahu ülesehitamiseks, iga päev rahu nimel töötamiseks. Mõnikord oleme selles edukad, aga mõnikord ebaõnnestume, nagu praegu Ukrainas. Kuid me hoiame kokku ja jääme selle ülesande juurde ja ei hülga seda mitte kunagi.

Ma tänan teid veel kord, et tõstsite esile Balti riikide kindlat soovi jätkata ühise, demokraatlikel väärtustel põhineva Euroopa ülesehitamist.

Suur tänu, härra liidupresident!

Suur tänu, härra peaminister Laschet!

Suur tänu, Osnabrücki ja Münsteri linnapea ning Münsteri ja Osnabrücki linnade kodanikud! Suur tänu!