- Reset + PDFPrindi

Parimate üldharidus- ja kutsekoolide lõpetajate vastuvõtul

Parimate kutse-, üldharidus- ja kõrgkoolilõpetajate vastuvõtt
Parimate kutse-, üldharidus- ja kõrgkoolilõpetajate vastuvõtt
© Arno Mikkor

03.07.2018

Head gümnaasiumilõpetajad, tere tulemast Kadriorgu!

Ma tean, et ümbritsev infrastruktuur ei võimaldanud roosialale kõige kergemat ligipääsu, aga teid ei saa ju korda, kui neid ei ehita.

Tänavu on palju parem ilm kui eelmisel aastal, seega saame öelda, et elu Eesti Vabariigis läheb ilmselgelt siiski paremaks.

Pidulike sündmuste sõnavõtud kipuvad ikka olema sellised klišeede rohked ja üks neist on rõhutada, kuidas miski on täna olulisem, vajalikum kui kunagi varem. Vast on see teilegi kõrvu jäänud – et "tänases kiiresti muutuvad maailmas" või "praeguses ebastabiilses olukorras", "ärevatel aegadel" jne.

Olen palju mõelnud, miks me niimoodi arvame, et vanasti oli kuidagi lihtsam, selgem ja ennustatavam? Tegelikult tundub, et tagasivaatepeeglis lihtsalt paistavadki asjad selgemad, sest teame, kuhu need meid välja on toonud. Nad on meid alati ja eksimatult toonud välja ühte ja samasse punkti, mille nimi on tänane päev.

Minevik toob alati tänasesse päeva. Mõjub nõnda nagu lineaarne tee, küll oma jõnksude ja hüpetega, mis võib põhjustada ehk südamepööritust või anda mõne valusa vopsu, aga ikkagi on tagantjärele kõik loogiliste sündmuste jada, mille tulemusena seisate näiteks teie täna siin, Kadrioru roosiaias, pidulikud riided seljas, väljateenitud koolilõpu medalid kodus laual.

Palju õnne teile!

Ajalooõpikuid tudeerides võib isegi tekkida üleolev tunne, et on aegu, mis saab kõik kokku võtta ühte lausesse, kuigi omal ajal kulgesid needki sündmused ju sadu aastaid, võibolla isegi tuhandeid.

Seevastu tulevik on alati teadmata, aga tulevikuga on see hea asi, et see on kõikide võimaluste tee. Ta muutub selgeks ja loogiliseks siis, kui temast on saanud minevik ja siin seisavad juba uued inimesed, samamoodi ootusärevad selle suhtes, mis neid ees ootab.

Ei, ajad ei ole muutunud. Ei ole teistsugused kui varem. Eriliseks muudab ta meie jaoks see, et see on meie aeg. Nüüd algab teie aeg. See on teie ainus ja imeline elu.

On meie endi teha, teie teha, kuidas sellele ajale kunagi tagasi vaadatakse, muuhulgas ka ajalooõpikutes.

"Tähed pole kõikidele inimestele mitte ühed ja samad," öeldakse "Väikeses printsis". "Neile, kes rändavad, on tähed teejuhiks. Teistele on nad lihtsalt tulukesed."

Vaadake ümberringi, kui palju tulevikke ja tulevikutähti siin täna koos on. Ja hoidke alles tänane ühisfoto. Paarikümne aasta pärast võtke see välja ja vaadake. See pakub siis palju avastamisrõõmu – oi, tema oli ka siin!

See suurepärane autor, see võrratu näitleja, see tubli sportlane. Teadlane, kes leidis ravi rängale haigusele. Insener, kes ehitab meile sildu. Leiutaja, kes tuli välja millegagi, millest me täna veel unistadagi ei oska. Ettevõtja, kelle firmast sai meie järgmine ükssarvik. Vabaühenduse asutaja, kes tõi leevendust ühiskonna kõige nõrgematele. Arstid, õpetajad, ajakirjanikud, kaitseväelased, riigimehed ja -naised.

Teie hulgas on palju neidki, kes näevad ära ka järgmise sajandivahetuse – ja mitte ainult et näevad, vaid on ses vanuses küllap veel ka vaimuteravad ja tegusad. See on rohkem kui 80 aastat võimalust teha midagi head ja kasulikku.

Ent ärgu tekitagu see teis petlikku tunnet, et aega ju on. Mitte keegi ei vii teie unistusi paremini ellu kui te ise. Ja alustada tuleb kohe. Alati võib jääda lõputult otsima põhjendusi, miks algust edasi lükata – et pole veel piisavalt vana, piisavalt õppinud, piisavate kontaktide või rahaga. Tegelikult tuleb alustada siis, kui ei suuda enam hetkegi kauem taluda mõtet, et ikka veel ei ole pihta hakanud oma unistuse realiseerimisega.

Olge oma teel julged ja visad, osake leida ja hoida kaaslasi, olge tänulikud abi eest.

Hoidke, mis hoidmist väärt, ja tehke paremaks seda, mis praegu kehvasti.

Ja kui te ei tea, mis on õige tee, siis vaadake kompassi. Vabade demokraatlike riikide kodanike kompass on vabadus ja demokraatlikud väärtused. Ükskõik, milline on ümbritsev tehnoloogiline või majanduskeskkond, alati tuleb jääda inimeseks. Sellest tähtsamat ei ole. Ja kui ei viitsi lugeda üldist inimõiguste deklaratsiooni, siis piisab selle meelespidamisest, et ei maksa teha teistele seda, mida ei taha, et endale tehtaks. Tegelikult on see kõik üks ja seesama.

Ärge kaotage tähti silmist. Muutke maailma ja tundke sellest rõõmu! Ilusat tulevikku!