- Reset + Prindi

Sciences Po Ülikooli lõpuaktusel Prantsusmaal

Pariisi poliitikauuingute ülikooli Sciences Po lõpuaktus.
Pariisi poliitikauuingute ülikooli Sciences Po lõpuaktus.
© Vabariigi Presidendi Kantselei

29.06.2018

Armsad lõpetajad, palju õnne!
Te hakkate jõudma selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie vanemate põlvkond, oleme teie jaoks armastavalt ette valmistanud.

Me oleme seda teinud teie parimaid huvisid silmas pidades. Ja ometi oleme seda teinud minevikust lähtudes. Te olete omandanud hariduse, mis meie arvates võiks teid piisavalt hästi ette valmistada teie põlvkonna ees seisvateks väljakutseteks. Nii nagu kõik armastavad vanemad juba enne meid, oleme loomulikult meiegi mõnda asja teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud. Me oleme märganud, et tehnoloogiatsükkel on lühenemas. Mingil määral me ju nägime seda ette, et 21. sajand näeb palju rohkemate leiutiste sündi ja surma kui 20. sajand. Lõppude lõpuks heitsid 20. sajandil hinge ju vaid petrooleumilamp ja hobuvanker. Suurem osa leiutistest lihtsalt muutus tõhusamaks, kuid jäi ellu.

Me ei näinud ette seda, et teie esimesed mobiiltelefonid kuuluvad teie ülikooli lõpuks juba „kiviaega“.

Me ei näinud ette seda, et meie ühiskondade digivapustus on nii põhjalik, et paljud teist saavad tööd teha hoopis teistmoodi kui meie, ja seda juba siis, kui te kooli lõpetate.

Me ei näinud ette seda, et geograafiline asukoht muutub ebaoluliseks paljude ametialade puhul, kui te tööd otsite. Me ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema seda, mida majandusteadlased on terve sajandi pidanud vältimatuks – koonduma ettevõtetesse, et produktiivsemalt tööd teha.

Me ei näinud ette, et arenenud majandustes on langenud tööstuses töötavate inimeste osakaal 30 protsendilt, mis see oli siis, kui teie sündisite, 19 protsendile, nagu see on siin Prantsusmaal täna, kui te kooli lõpetate. Ja võib-olla selleks ajaks, kui teie olete juba 15 aastat tööturul olnud, on see langenud 3–5 protsendile.

Me ei näinud ette seda, et te olete kõige võimsam põlvkond ajaloos, vabad töötama seal, kus tahate, millal tahate, kellega tahate, ja võimelised ümber mõtlema nii sageli, kui ise soovite.

Me andsime teile vabaduse, millest ise unistasime – Euroopa neli vabadust, euroala ja Schengeni. Kuid digivapustus on andnud teile palju enamat, kui meie oleme eales anda suutnud.

Te naudite terves maailmas absoluutset vabadust, mida määratleb ja piiritleb vaid teie enda kujutlusvõime. Te võite töötada mitmes ettevõttes, isegi mitmes riigis samal ajal. Te ei pea nõudma endale paindlikku tööaega, selle asemel määrate oma tööaja ise. Te ei nõustu töötades istuma ühes linnas ja ühes riigis. Isegi kui te peaksite asuma tööle koosteliini juhina, võite te nõuda, et saaksite seda teha Vahemere rannalt või Alpide tipust. Te ei nõustu pikkade töölepingute ja konkurentsiklauslitega, kuna te olete vaieldamatult suutelised müüma oma oskusi iseseisvalt ja mitmele ettevõttele samal ajal.

Me ei valmistanud teid selleks ette juba alates esimesest päevast, kui astusite eelkooli. Sellele vaatamata tean ma, et oleme siiski midagi ka õigesti teinud. Me oleme õpetanud teid austama inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi.

Homsest hakkate meie Euroopat ja meie maailma ette valmistama ajastuks, mis saabus koos teie kasvamisega. Need väärtused, mida teie kannate, on selle töö jaoks palju olulisemad kui mis tahes tehnilised oskused, millega meie teid oleme varustanud või varustamata jätnud.

Me oleme näinud, kuidas digitehnoloogia areng on meie ühiskonda muutnud. Kuid me pole veel suutnud kohandada seda uue reaalsusega. See töö jääb teie teha.

See, kuidas teie elama ja töötama hakkate, ei mahu üldse meie kategooriatesse, milleks on olnud „töötaja“, „tööandja“, „FIE“, „töötu“, „vanemapuhkusel olija“. Te võite vabalt olla need kõik korraga.

Te ei ole nõus sellega, et teie ametlik staatus määrab kindlaks selle, millised sotsiaalteenused on teile kättesaadavad. Te nõuate midagi muud. Riiki kui turvalist dokki, kuhu saaks sisse logida, et saada teenuseid, mida te vajate, sõltumata sellest, kus te ise parajasti asute.

Me pole veel välja mõelnud, kuidas muuta meie sotsiaalsüsteeme sellele uuele reaalsusele vastavaks. Meie praegune mudel järgib tööstustel põhinevat töömudelit.

Kuid vana, tööstustel põhinevat tööd ei ole enam. Ühiskond on ehitatud maksude jõele, mis voolab välja väiksematest ja suurematest ettevõtetest. Ja kui kulutatakse vastavalt ühiskondlikule lepingule vaid nende inimeste peale, kellel on üks kindel kodune aadress, siis ei saa see süsteem ellu jääda. Te hakkate nõudma teenuseid üleilmselt.

Te hakkate tahtma tervishoiuteenuseid seal, kus parajasti viibite. Te otsite emakeelset õpet oma lastele isegi siis, kui te ise viibite sellest keelekeskkonnast eemal. Te soovite hääletada ja osaleda selle riigi elus, mida peate endale kõige lähedasemaks. Te soovite maksta makse selles riigis, mis pakub parimat toetust teile, terves maailmas töötavatele ja elavatele kodanikele.

Teie sissetulek võib pärineda mitmest ettevõttest, mis asuvad mitmes riigis, mõned neist Euroopa Liidus ja teised mitte. Ometi peab üks riik mingil moel vastutama kõigi teile osutatavate teenuste eest, alates tervishoiust ja teie laste harimisest kuni pensioni maksmiseni.

Ma tean, et me oleksime pidanud selle peale juba varem mõtlema ja teile lahendused välja pakkuma. Kuid see on alles praegu meie teadvusesse jõudnud, et me oleksime pidanud seda tegema. Me pole valmis ja seetõttu riskime kaotada oma maksud, teie osaluse meie sotsiaalsüsteemis ja teie usalduse riigi kui turvavõrgu pakkuja vastu. Põhimõtteliselt võite teie, kes te siin ruumis viibite, hakata lihtsalt kasutama tasulisi teenuseid. Teil on hea haridus, te hakkate saama suurt palka ja te saate seda endale lubada. Kuid see oleks Euroopa sotsiaalsüsteemi lõpp.

Meil tuleb mõelda selle üle, milline peaks olema uus sotsiaalne kokkulepe inimeste ja riigi vahel. Kokkulepe, kus riik võtab endale vastutuse jätkata oma kodanikele teenuste pakkumist sõltumata sellest, kus tema kodanikud parasjagu töötavad ja elavad. Kodanikud saavad vastutasuks panustada riigi ressurssidesse vastavalt oma sissetulekule sõltumata sellest, kuidas ja kust nad neid saavad.

Ilma sellise uue mudelita on lõpp meie ühiskonnal, mis peaks olema suuteline pakkuma turvavõrke, millega me nii harjunud oleme. Sissetulekute erinevusi on edaspidi raskem taluda, kui sellised põhiteenused nagu haridus ja tervishoid pole enam kõigile kättesaadavad. Sotsiaalne mobiilsus sureb. Lisaks toimub see kõik kriitilisel ajal, mil vajame ressursse, et aidata neid, keda ühiskondlike muutustega kohanemine rohkem haavab.

See muutus on seninägematu kiiruse poolest, kuid mitte oma olemuselt. Me teame, et üleminek põllumajandusühiskonnalt tööstusühiskonnale oli haavatavamate klasside jaoks väga valus. Kui oleme õpetanud teile humaansust viisil, nagu me arvame, et oleme, siis te tegutsete kiirelt. Teie peate kohandama meie ühiskondi, enne kui positiivne tehnoloogiline muudatus kujuneb haavatavate inimeste jaoks negatiivseks stsenaariumiks.

Teil on vaja kohandada ka haridussüsteemi oma laste vajadustele vastavaks, mida meie teinud ei ole. Teie lapsed astuvad kooli palju parema kirjaoskusega, palju suuremate teadmistega, kui astusite teie. Neil on terve maailm olnud väikeste sõrmede otsas juba sellest ajast peale, kui nad õppisid ekraanil lehekülgi pöörama. Lastele kättesaadavad haridusprogrammid annavad meile juba koolilapsi, kelle teadmised matemaatikast, keeltest või geograafiast on kaugelt üle sellest, mida nõuab neilt kooliprogramm. Nende õpetamist tuleb kohandada sellele vastavaks.

Minu poeg on praegu 9 aastat vana. Tal on 35 klassikaaslast. Ainult üks neist oskab inglise keelt nii halvasti, nagu 3. klassi õpik seda eeldab. Pooled räägivad inglise keelt vabalt, kuigi kirjutada ei oska neist ükski. Paljud suudavad lahendada geomeetria ülesandeid, mida on leidnud interneti haridusprogrammidest, ja need on samuti kaugelt üle 3. klassi taseme. Neil on oht tunda igavust ja käituda halvasti. Ja isegi kui nad seda ei tee, raiskavad nad koolis aega ega lisa midagi neile oskustele, mis neil juba on. Need lapsed ei sobi klassidel põhinevasse süsteemi. Nad vajavad kooli, mis arendaks vastavalt erinevatele võimetele seda, mis neil juba on, hoolitsedes samal ajal selle eest, et neil ei jääks puudu teadmisi sellest, kuidas olla hooliv ja empaatline inimene.

Ma arvan, et teie lapsed ei soovi alustada esimesest klassist ja liikuda klassist klassi. Nad tahavad istuda koos oma sõpradega oma tasandil ja lahendada probleeme, mis neid stimuleerivad. Nad tahavad võtta ülikoolitaseme kursusi mõnes aines, samas võivad nad vajada kerget taganttõukamist, et omandada baasteadmisi teises aines. Te peate neile andma sellise stimuleeriva haridusmaailma.

Kuna tehnoloogia muutub üha targemaks, siis hakkate teie ja teie lapsed elama maailmas, kus tegutsevad väljaõppe saanud masinad, mis teevad seda üha iseseisvamalt. Masinad on targad selles, mida neile on õpetatud. Ometi pole neil inimeste üldist, piiramatut intelligentsust. Meie maailm pole veel niisuguse muutusega kohanenud. Teie peate ka selle eest hoolt kandma.

Samuti vajame kiiresti rahvusvahelisi kokkuleppeid, kontrolli ja järelevalve tööriistu tehisintellekti jaoks. Kui juba selles suunas mõtlema hakata, siis tuleks katta ka kõik madalamad masinmõtlemise tasandid.

Palun ärge laske tehnoloogia arenemisel ennast ära hirmutada. Isiklikul tasandil palun ärge piirake oma laste huvi tehnikavidinate vastu, kuid rakendage nende uudishimu hästi. Olge palun meist paremad tehnoloogia arengut, kasutamist ja kontrollimist soosiva riikliku ja rahvusvahelise õigusruumi arendamisel. Siis saate ühiskonnast maksimaalselt kasu lõigata ja sellega seotud riske juhtida. Ma soovin teile kõigile parimat selleks, et eelnevate põlvkondade saavutusi ületada!

Kõne on algselt peetud prantsuse keeles.