- Reset + Prindi

Vabariigi Presidendi toost Tartusse tulnud riigipeade auks korraldatud pidulikul õhtusöögil

21.06.2018

Kallid kolleegid,

austatud külalised,

daamid ja härrad!

Mul on rõõm ja suur au tervitada teid Tartus, et tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva sõprade seltsis Gaudeamusel – Balti riikide üliõpilaste laulu- ja tantsupeol, mida on korraldatud alates 1956. aastast.

Tartu kui Eesti vanima ülikooli kodulinn on alati kandnud vabaduse vaimu. Eesti rahvusliku ärkamise suurkujud õppisid ja töötasid Tartus. Ja 30 aastat tagasi oli Tartu see koht, kus meie rahvuslipp taas avalikkuse ette toodi. Minul kui toonasel tudengil on see emotsionaalne kevadpäev väga elavana meeles. Siis oli tõesti tunne, et kõikjal on kevad.

Tartu ei tähenda mitte ainult eestlane olemist, rahvuslikku ärkamist, iseseisvust ja selle taastamist. Tartu, mida kutsutakse Emajõe Ateenaks, on eriline paik ka Soome, Gruusia, Islandi, Läti, Leedu ja Poola jaoks.

Eesti ja Soome kui sugulasrahvaste suhted on alati olnud erilised ja olulised. Meie keeled, kultuur ja sarnane sõnataju on meid lähendanud. 1991. aastast peale on Soome alati Tartus kohal olnud – tudengite, õppejõudude, korporatsiooni Fraternitas Fennica, kultuuri- ja ärisuhete ning Tampere Maja näol, kui mainida vaid mõnda hästi nähtavat ja märgatavat sidet. Aga Soome on Tartus kohal olnud ka lugematute märkamatute sidemete kaudu. Soome ja Eesti koostööst sündivad tihedad sidemed on muutunud meie igapäevaelu koostisosaks.

Meil on lähedased suhted ja hea teineteisemõistmine ka meie sõpradega Gruusiast, kes samuti Tartut üsna hästi tunnevad. Gruusia filosoof ja sotsiaaldemokraadist poliitik Seit Devdariani, kes 100 aastat tagasi aitas rajada Gruusia riiki ja pärast Gruusia iseseisvuse kaotamist jätkas põrandaalust tegevust, on kõigest üks paljudest kuulsatest grusiinidest, kes alustasid oma ülikooliõpinguid Tartus.

Meie erilise suhte Islandiga tabas väga hästi Lennart Meri, kes ütles: „Me räägime teineteisega ühises keeles. See on demokraatia, vabaduse ja enesemääramisõiguse keel. Meie jagatud kogemus kaotatud iseseisvuse taastamise nimel peetud edukast võitlusest annab meile poliitilise kogemuse, mis paljudel suurematel rahvastel puudub. See on kogemus, mida kahjuks pole ka paljudel väiksematel rahvastel." [Võib midagi öelda õhtusöögi eel lõppenud jalgpalli MMi mängu kohta, kus Island mängib Nigeeriaga.]

Kuigi eestlaste huumorimeel, temperament ja keel erinevad meie lõunanaabrite omadest, on meil Lätiga ühised rahvakombed, väärtused ja ajalugu. Ja lätlasi on alati Tartusse jõudnud. Läti Vabariigi kolmas president Alberts Kviesi õppis Tartus. Siin on õppinud ka mitmed Läti valitsuse ja parlamendi liikmed. Samuti peavad paljud Läti teadlased, juristid, vaimulikud ja õpetajad Tartut oma alma mater'iks. Praegusel ajal on Tartu endiselt üks populaarseimaid sihtkohti Igaunija't külastavate lätlaste jaoks.

Tartu on ligi tõmmanud ka meie Läänemere-äärseid naabreid Leedust. Näiteks õppis siin Leedu ärkamisaja üks tähelepanuväärseimaid kirjanikke ja luuletajaid Jonas Biliūnas, kuid ta oli sunnitud lahkuma oma liigsete vabaduse-aadete tõttu. Selline oli aeg 19. sajandil, aga ka sajand hiljem. Suurema osa sellest ajast olime koos Läti ja Leeduga, aga me väljusime sellest üheskoos võitjatena. Ühiselt tegutsemisest ja koos olemisest on alati kasu olnud. Oli siis ja on ka nüüd.

Side Tartu ja Poola vahel ulatub 1584. aastasse, kui Poola kuningas andis Tartule linna lipu, mille põhjaks on Poola punavalge lipp. Poola vanim üliõpilaskorporatsioon Konwent Polonia asutati 1828. aastal siin. Tartus õppisid mitmed silmapaistvad Poola poliitikud, näiteks Poola Teise maailmasõja järgse eksiilvalitsuse esimene president (Władysław Raczkiewicz). Poola suursaadik Eestis on öelnud: „Raske on ette kujutada Eesti või Poola kultuuri ilma Tartu Ülikoolita."

Armsad külalised,

Eestil on eriline side teie kõigiga. Side, mis on viimased sada aastat olnud mitmekihiline ning ulatub kaugemale meie riikide sajast iseseisvusaastast. Loomulikult ei piirdu meievaheline side ainult Tartu ja haridusega. Aga see on suurepärane näide ühendustest, mis praeguseks ulatuvad kõigisse koostöövaldkondadesse, alates traditsioonilistest ja lõpetades digitaalsetega. Need ühendused ulatuvad mitme ala puhul meie riikidest ja piirkondadest kaugemalegi. Kuid on üks eriline asi, mis meid seob – me kõik saame ühtmoodi aru meie riikide vabadusest ja sõltumatusest. Me jagame demokraatlikke väärtusi. Ja ajal, mil meie väärtused, vabadus ja eluviis on süstemaatiliselt surve all, on vaja püsti hoida meie ühiskondade nurgakive ja püsida ühtsena.

Armsad sõbrad,

Gaudeamus'e viimane värss ütleb:

Pereat tristitia,

Pereat osores,

Pereat diabolus,

Quivis antiburshius,

Atque irrisores!

Maha nukrus, norutus!

Maha vaenustajad!

Kurat kadugu ja kõik,

buršivihkajate jõuk,

kõik need mõnitajad!

Ma tõstan klaasi vabade ja demokraatlike rahvaste terviseks!

Gaudeamus igitur!

Terviseks!