- Reset + Prindi

Vabariigi President Tartu Raekoja platsil 22. juunil 2018

22.06.2018

Head tartlased ja auväärt külalised!

Mul on väga hea meel tervitada teid Tartu linna südames. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on meile külla tulnud meie head sõbrad, kellega jagame ühiseid väärtusi. Nendegi ajaloos oli sajand tagasi samuti väga oluline ajajärk.

Mul on hea meel, et saame koos tähistada meie riigi juubelit just Tartus, kus asub meie vanim ja suurim ülikool. Meie ainus Universitas. Just ülikool on teinud Tartust selle, mis ta on eestlaste ja kogu maailma jaoks.

Tartu on eeskätt nii meie, eestlaste, kui ka Euroopa akadeemilise maailma oluliseks tugipunktiks.

Eestlastele on Tartu tähtis meie rahvusliku liikumise ühe keskusena. Siin õppis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson.

Tema kuju Toomemäel meenutab meile tema lootust, et ka meie maa keel võib taevani tõusta ja omale igavikus koha leida – see lootus on teoks saanud.

1869. aastal peeti Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Siin tegutses esimene eesti ajalehetoimetaja

Johann Voldemar Jannsen, kelle tütre Lydia Koidula salmidele loodud viise laulab eesti rahvas laulupidudel juba rohkem kui sajandi.

Esimese üldlaulupeo rahvusliku vaimustuse tuules asutasid eesti üliõpilased Tartus oma seltsi ja valisid oma värvideks sinise, musta ja valge.

See seeme külvati viljakasse mulda. 1919. aastal sai Tartu Ülikoolist eestikeelne ülikool.

Eesti üliõpilaste sinimustvalged värvid lehvivad täna riigilipuna

nii Toompea tornis ja Eesti kodudel kui ka võrdseina teiste kõrval ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO peakorterite ees.

Tartu Ülikooli asutas kohalike rahvaste jaoks Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1632. aastal. Tartu Ülikool on meile kõigile armas, sest paljud meist – meie vanemad või meie lapsed – on siin õppides veetnud oma ilusaimad noorusaastad.

Ülikool on oluline kese ka teistele rahvastele. Siia jõudis palju Poola üliõpilasi, eriti pärast seda, kui Vene tsaar Poola novembriülestõusu järel sulges sealsed ülikoolid. Kuni Poola riikluse taastamiseni õppis Tartus paar tuhat poolakat, kellest said teadlased, arstid, juristid, õpetajad ja põllumehed. Poola vanim üliõpilaskorporatsioon Polonia asutati just Tartus 190 aastat tagasi.

Meie head naabrid lätlased hakkasid 150 aastat tagasi järjest enam tulema Tartusse õppima. Riias ülikooli veel polnud ja nii oli Tartu Ülikool lätlastel ja eestlastel ühine. Krišjānis Valdemārsi, Juris Alunānsi ja Krišjānis Baronsi nimed on tuntud kõigile lätlastele. Nemad on lätlaste rahvusliku ärkamise suuremate juhtide seas. Kõik nad õppisid siin ja asutasid esimese lätlaste üliõpilasorganisatsiooni.

Siin tegutses ärksate leedu tudengite vabaduse-meelne organisatsioon, mida juhtis hilisem Leedu Ülikooli rektor ja tuntud silmaarst Petras Avižonis. Just Tartus koostati leedu ja eesti vabadusvõitlejate poolt Molotovi-Ribbentropi pakti kurvaks aastapäevaks 1979. aastal Balti Apell, millele kirjutas alla 45 Eesti, Läti ja Leedu julget inimest.

Island tuletas sellele paktile järgnenud ülekohut maailmale meelde meie iseseisvuse taastamise ajal, olles esimene riik, mis tunnustas väikese, kuid julgena taas iseseisvat Eestit 1991. aastal. Islandi hingele, tema saagadele, luulele ja kirjandusele oleme meie Eestis saanud lähemale tänu Tartule ja ülikoolile.

Siin õppinud grusiinidest kirjutasid selleaegsed eesti üliõpilased oma mälestustes mõnikord uudishimuliku aukartusega, et gruusia üliõpilased olid kõik vürstid. Muidugi polnud see päris nii, ehkki näiteks nimesid Pavlenišvili ja Vatšnadze, Tsereteli ja Mheidze leiab Tartu Ülikooli matrikliraamatust tõesti. Nende seas oli neid, kes vabale Gruusiale aluse panid.

Eriline koht Eesti ja Tartu jaoks on hõimurahval soomlastel. Nemad õppisid Tartus juba 17. sajandil, kuid tõelise hoo said eestlaste ja soomlaste suhted sisse pärast omariikluste rajamist. Tartu Ülikooli eestikeelseks muutmine oli julge otsus, sest eesti professoreid ja õppejõude oli vähe. Appi tulid soomlased ja nii on eestikeelse Tartu Ülikooli lätete juures seisnud Johannes Gabriel Granö, Kalle Väisälä ja Ilmari Manninen, kui nimetada ainult need, kes esimesena meelde tulevad. Sõlmiti sõpruslepingud eesti ja soome üliõpilasorganisatsioonide vahel ja need kestavad tänini, olles tugevaks Soome-Eesti silla sambaks.

Näete, sellepärast olemegi täna kõik siin Tartus. Tartu ja ülikool seovad meid kõiki sümboolselt ühte ja vabaduse vaim kannab meid aina edasi.