- Reset + Prindi

Vabariigi President Tema Kuningliku Kõrguse prints Haakoni ja kroonprintsess Mette-Mariti ametlikul visiidil Eesti Vabariiki 25. aprillil 2018

26.04.2018

Teie Kuninglik Kõrgus, auväärsed külalised, daamid ja härrad,

hjertelig velkommen til Tallinn.

Teie külaskäik leiab aset olulisel aastal, kui me tähistame saja aasta möödumist Eesti iseseisvumisest. See poleks olnud võimalik ilma meie heade sõprade ja liitlasteta, kellest üks on Norra.

Vabaduse kaitsmine on põhiväärtus nii norralaste kui ka eestlaste jaoks – meie rahva vabadus, aga ka meie isikuvabadused.

Mõlemad riigid teavad, mida tähendab oma vabadusest ilmajäämine ja selle tagasisaamine. Me teame ka seda, et peame kaitsma meiega sarnaste väärtustega sõprade vabadust. Ma mõtlen nende Eesti vabatahtlike peale, kes 1940. aastal läksid Norrat kaitsma. Alta kirikus vannet andes laulsid nad nii Norra kui ka Eesti hümni. Teise maailmasõja ajal langes just Narviki lahingus esimene eestlane. Vaid paar kuud hiljem kaotas Eesti iseseisvuse.

Norra ei tunnustanud kunagi Eesti illegaalset annekteerimist Nõukogude Liidu poolt.

Te lubasite Eesti aukonsulitel Oslos ja Trondheimis oma tööd jätkata. Lisaks lubasite te meil kuulutada 1953. aastal Oslos välja Eesti eksiilvalitsuse, samal ajal kui mitmes teises riigis polnud selline poliitiline tegevus lubatud. Me oleme teile väga tänulikud, et meid neil rasketel aegadel toetasite.

1990ndate alguses käisin ma koos oma sõpradega neid meie sõjaajaloo olulisi paiku vaatamas. Imeline Alta kanjon pakkus palju enamat kui vaid ajalootundi. See pakkus kaunist loodust, imelisi vaateid ning muuhulgas ka palju seeni ja marju. Kuid Altas käisid ka ühiskondlikud arutelud keskkonna ja looduskaitse ning sellele vastanduva taastuvressurssidest energia tootmise teemadel.

Tookord neist aruteludest kuulmine oli kui ilmutus meile, noortele eestlastele, kes me elasime esimesi aastaid taastatud iseseisvuses – me õppisime sellest, et demokraatlikes ühiskondades on võimalik ja tuleb kompromisse otsida.

Lahendused ei paku suurt rõõmu ühelegi osapoolele. Parim, mida loota võime, on see, et kõik osapooled peavad tulemust vastuvõetavaks. Me õppisime, et demokraatias ei astu kõik ühe mõtte taha, kuid arutelusid on võimalik võita ja seda ka ilma vastastest teerulliga üle sõitmata.

Meie siin Eestis olime kümmekond aastat varem ühinenud Nõukogude Liidu poolt kavandatud fosforiidikaevanduste vastu. Paljude jaoks oli see esimene kord omas kodus Nõukogude Liidule vastu hakata. 1990ndateks me juba teadsime, kuidas ühiselt „neile" vastu seista. Kuid me polnud veel selgeks saanud seda, kuidas toimida opositsiooniga meie enda sees ja kuidas sellest mitte tekitada „neid" ja „meid". Kuid nüüd seisame siin, Eestis, silmitsi sama küsimusega: kuidas panna kokku majanduslik areng ja looduse kaitsmine. Ma usun, et see on ka Norras samamoodi. Me mõlemad armastame oma loodust, aga me peame ühendama selle kaitsmise oma majanduse arendamise ja oma inimeste teenimisega. Põhjamaade inimeste külm pea ja soe süda võimaldavad rahulikult lahendusi otsida. Ja kui oleme välja selgitanud, mis on meile parim, siis saame tülitsemata edasi tuleviku poole liikuda.

Mõlemad riigid on sõjast ja selle tagajärgedest õppinud, et me peame hoidma oma riigikaitset tugevana ka rahuaegadel. Norra oli üks NATO asutajaliikmetest. Eesti on uhke, et liitus selle organisatsiooniga 2004. aastal. Täna tegutseme ühiselt, et kohandada organisatsiooni praegustele ohtudele. Teenime üheskoos NATO missioonidel, mis tagavad rahu ja stabiilsuse kogu maailmas. Me oleme Norrale tänulikud selle väga praktilise panuse eest, mida te olete andnud meie julgeolekusse ja tegelikult Põhja-Atlandi Organisatsiooni julgeolekusse tervikuna.

Meie sõprus ulatub julgeoleku- ja kaitseteemadest kaugemale. Me arutame regulaarselt piirkondlikke küsimusi Põhja-Balti riikide kohtumistel. Euroopa tasandil osas oleme norralastele väga tänulikud nende panuse eest Euroopa Majanduspiirkonna kaudu, mis võimaldab meil koostööd teha majandusarengu, innovatsiooni ja teadusuuringute alal.

Norra on üks meie tähtsaimaid majanduspartnereid. See koostöö ulatub Hansaliidu aegadesse, kui nii Tallinn kui ka Bergen kuulusid sellesse omal ajal mõjuvõimsasse ühendusse. Tol ajal liikunud kaupadeks olid vili ja soolaheeringas, aga ka tursk ja puit. Ka tänapäeval on meie kaubavahetuses olulisel kohal traditsioonilised kaubad nagu puit. Muuseas, Bergenis asub maailma kõrgeim palkmaja, mille on püsti pannud Eesti ettevõte (Kodumaja) ja norralased saavad nautida oma kõrgelt hinnatud hygge-aega traditsioonilises Norra hytte's (suvemajas), mille on ehitanud eestlased. Mul on hea meel, et meie koostöö on aga laienenud ka uuenduslikumatesse, digitaalsetesse valdkondadesse, mille näiteks on Gardemoena lennuväljal töötav digitaalne parkimissüsteem.

Meie kultuurisuhted on tihedad – eriti selles osas, mis puudutab muusikat ja filmi, aga ka kirjandust. Marie Under, kuulus Eesti 20. sajandi alguse luuletaja, oli Ibseni loomingust nii vaimustunud, et otsustas ära õppida norra keele. Ta tõlkis Peer Gynti eesti keelde. Paljusid Eesti kunstnikke on inspireerinud Norra maastikud, nende seas oli 1900ndatel ka meie armastatud maastikumaalija Konrad Mägi. Ja mis puudutab muusikat – just sel nädalal saame nautida Norra muusikute Ellen Andrea Wangi ja Trondheim Voices'i esinemist Tallinna iga-aastasel džässifestivalil.

Sidemed meie kahe väikse riigi vahel põhinevad partnerlusel ja heal koostööl. Kuid kõige olulisem on see, et need põhinevad ühistel väärtustel, mis muudab need sidemed veelgi vastupidavamaks.

Teie Kuninglik Kõrgus, ma loodan, et see külaskäik Eestisse kujuneb teile meeldejäävaks. Tagasi Norrasse jõudes palun edastage minu südamlikud tervitused ka Tema Majesteedile Kuningale ja Tema Majesteedile Kuningannale. Mul on suurepärased mälestused hiljutisest külaskäigust Oslosse ja nende soojast vastuvõtust.

Ma tõstan klaasi Teie Kuningliku Kõrguse, Norra ning meie ühiste väärtuste ja suurepäraste suhete terviseks. Võin vaid oletada, mida järgmised sada aastat sellist sõprust meile tuua võiks, kuid ma olen veendunud, et see muudab meie kaks riiki veelgi lähedasemateks! Skål!