- Reset + Prindi

Vabariigi President Eesti Parim Toiduaine 2018 autasustamisel

24.04.2018

Kes ei oleks mingil hetkel, sageli endalegi ootamatult, soovinud süüa midagi väga head: maitsvat ja tervislikku toitu ja sealjuures üldsegi mitte midagi erilist või eksootilist. Kes meist ei teaks, kuidas maitseb, näeb välja või lõhnab hea toit.

Minu käest küsitakse tihti, et miks ma mõnda asja söön ja mõnda mitte ja siis ütlen alati, et tegelikult ma söön kõike, mis on tehtud väga hästi. Ja eestimaine toit ongi enamasti tehtud väga hästi.

Inimeste maitsed ja toitumisharjumused on muidugi erinevad ja hea toit ongi midagi väga isiklikku ja rahvusegi tasandil raskesti määratletav, aga selles ei ole midagi halba. Kuid siiski ühise nimetaja leidmine kasvõi korra aastas, mis meie kõikide jaoks on hea – see on väga tähtis. Parimate iga-aastane väljatoomine täiendab meie igapäevast elu omalaadse ja mitte millegagi asendatava tahuga. Jagatud arusaamad toidust ja selle väärtustest kuuluvad lahutamatult iga rahva kultuuri juurde. Toidueelistused on kindla peale osa kõikide rahvaste identiteedist.

Me oleme kogu aeg armastanud kodumaist toitu ja jäämegi seda armastama, nii nagu me armastame oma loodust, oma siinseid olusid ja kombeid. Kõik need kokku annavad meile asendamatu kodutunde.

Me sööme peamiselt kodumaist toitu ja ettevõtjad, kes meie toidulaua eest hoolitsevad, olgu nad põllumehed või töösturid, on tublid. Meil on oma toitu külluses ja meie toit on väga hea ja ma tänan kõiki, kes selles toidutootmises osalevad.

Mulle tundub, et meil on ka veel ruumi areneda, valmistoitude osakaal tõuseb kõikjal maailmas. Ja kuna üha rohkem inimesi sööb asju, mis on juba valmis, siis seda olulisem on, et need ei oleks liiga kõrge soola, suhkru ja rasvasisaldusega. Sest peamine põhjus, miks me võtame tüki porgandit ja tüki liha on see, et me veel päris hästi ei usalda seda, mida me saame valmistoiduna ja et see on sama hea.

Ma saan aru, et peame valiku mitmekesistamiseks ja arenguks vajaliku konkurentsi tagamiseks oma turgu avama ja toidukaupu importima. Kasvõi juba sellepärast, et maailmas on väga palju huvitavaid maitseid ja meie tahame ka neid maitseid nautida. Samamoodi tahame me oma toitu eksportida.

Imporditud toidukaupade rohkus ei räägi siiski suurt midagi meie toidutootjate võimekusest, lihtsalt näitab meie tarbija nõudlikkust ja tema soovi näha kodumaistel lettidel ka seda, mida on kusagil mujal saanud proovida.

Et me oleme käinud mujal maailmas, näinud ja õppinud – see on ju pannud ka meie toidutööstust arenema. Tahame meie süüa mitmekesiselt ja tahavad seda ka teised rahvad. Ja meil on kindlasti võimalik toime tulla rahvusvahelistel turgudel. Ja seal on inimesed veelgi rohkem harjunud ostma seda, mida võib makromajanduslikus mõttes nimetada kõrge lisandväärtusega toodanguks ja teiselt poolt valmistoitudeks. Selleks on meil jätkuvalt vaja muuta paremaks oma tootearendust ja uusi tehnoloogiaid ja üksiti tunda ka paremini tarbijaid kogu maailmas.

Kui me arvestame, et Eesti on üks puhtaima loodusega maid Euroopas ja tarbija teadlikkus terviklikust toitumisest ja tervisest kogu maailmas tegelikult suureneb, siis ka toetudes meie iga-aastasele parima toiduaine võistlusele, siis ka meie oskused järjest arenevad ja meie eksport kasvab, sest Eesti päritolu valmistoidu kaupade eksport on tegelikult viimase nelja aastaga kasvanud rohkem kui kümnendiku – 11,5% ja on 14 miljoni euro võrra suurem kui mõned aastad tagasi.

Olen siiski kindel, et meil on siit võimalik pikkade sammudega edasi minna. Kui me mõtleme, siis ees seisavad läbirääkimised järgmise Euroopa Liidu eelarve üle. Kuulda on olnud, et vähendatakse toetusi just nimelt suurtele farmidele, mis teeb mind natuke murelikuks. Sest võibolla tuleb ka siinviibijatele üllatusena, et Euroopa suurimad farmid ei ole Itaalias ja Saksamaal, vaid on Taanis ja Eestis. Me peame kõvasti läbi rääkima ja saavutama selle, et meie toorainetootjaid koheldaks Euroopas võimalikult võrdselt. Kui me ikkagi ühelt poolt oleme nii rikkad, et ühtekuuluvusfondid meile vähenevad, siis teiselt poolt oleme järelikult nii rikkad, et meie põllumajandustoetuste tase peab saama Euroopaga võrdseks. Mis loob taaskord ka meie toidutootjatele ja kodumaise tooraine tarvitajatele paremat pinda selleks, et meie kaupu mujal müüa.

Veelkord, ma tänan teid meie ninaesise mitmekesise varustamise eest ja alati on hea meel jõuda kusagilt mujalt tagasi ja saada jälle süüa midagi head ja eestimaist.