- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Eesti hümni esimeste salvestiste plaadi esitlusel 25. aprillil 2018

25.04.2018

Sõbrad!

Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad on loodud meie esimese üldlaulupeo tarvis ja saavad seega tuleval aastal, koos meie üldlaulupidude traditsiooniga, 150 aastaseks. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" lauldi meie hümniks just laulupidudel ja võeti niiviisi omaks veel palju varem, kui me jõudsime Eesti Vabariigi loomiseni.

Hümn peabki olema südames omaks võetud ja hoitud.

Üle 120 aasta on seda laulu lauldud püsti seistes. Lauldi ka siis, kui ta oli koduses Eestis keelatud, lauldi kodude vaikuses, kuid lauldi ka kõlaval häälel ulgumerede taga paguluses. Alati liigutusega südames.

Muidugi peegeldab meie hümn oma loomise aega, kuid see on nii iga uue loo või lauluga, mida hümniks pakutakse. Katsuti ju uut hümni luua juba 1930. aastatel, kuid seal jäid kõlama ülistavad oodid riigiisadele. See oli selle aja märk ja õnneks jäeti asi sinnapaika.

Meie hümn on ajas ära proovitud ja kestma jäänud. Hoiame seda, mis on omaks saanud. Kuid kindlasti võime oma hümni laulda palju enam ja julgemalt ning olla vabamad helistiku valikul. Seda selleks, et ta vaid ametlike ürituste üheks osaks ei taanduks. Ning selle võimaluse, laulda hümni südamest ning seal, kus tahame, annabki meile meie vabadus.

Tuletaksin meelde muusikamehe ja kriitiku, Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendi Leenart Neumani poolt 1931. aastal „Postimehes" kirjutatut, kui taas oli puhkenud arutelu Eesti hümni teemadel: „... sa ei pea mitte kõmu tegema oma ligemeste rahvustunde kulul".

Neid sõnu on igati kohane meeles pidada ka tänasel päeval. Meie hümn on kindlalt hoitud, hoitud meie südames, ja võime uhkusega öelda:

Mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!

Tänan!