- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu 58. istungil (COSAC)

27.11.2017

Riigikogu spiiker hr Eiki Nestor, hr Barnier, pr Hübner,

teie ekstsellentsid,

daamid ja härrad!

Mul on hea meel tervitada teid rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) istungil Tallinnas. Tegemist on ühe suurima sündmusega Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Pisut enam kui kuu aja pärast on eesistumise aktiivne osa lõppenud. Eesistumisega siin Eestis ja Brüsselis seotud olnud inimesed saavad viimaks puhata ja jõulupühi nautida. Aga kindlasti toetame ja innustame järgmisi eesistujaid Bulgaariat ja Austriat.

184 päeva ei ole just pikk aeg Euroopa ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Pole veel aeg meie käimasolevale eesistumisele tagasi vaadata ja järeldusi teha. Aga meie üldine eesmärk – kaotada negatiivne suhtumine meie liitu – paistab tõepoolest täitumas olevat.

Raske töö ühise turvalisusepoliitika vallas on tulemusi andmas. Digitaalne agenda on poliitikakujundajate tähelepanu suunanud asjaolule, et oluline osa inimeste ja ettevõtete tegevusest toimub veebis ja valitsustel on teatud kohustus kübersfääris abi ja kaitset pakkuda. Neli vabadust, mis meil on analoogis, laienevad digimaailma, samas kui paljud riigid katsetavad interneti teel teenuste osutamise erinevaid viise.

Rahandusministrid on kohtumistel arutanud sellise muutuse maksundusalaseid tagajärgi, mille puhul suurem osa tehingute ning kaupade ja teenuste ostmiseni viivast suhtlusest toimub küberruumis. Oleme lähetatud töötajate direktiiviga ühele poole saanud. Aga mida teha inimestega, kes interneti kaudu muudes riikides töötavad?

Oleme kaevanud ettevõtete üle, kelle peakontor on ühes riigis ja ise tegutsevad teises riigis. Aga mida teha digitaalsete nomaadidega, kes teevad sama, mida sõltumatud ettevõtjad? Kes neile sotsiaalkindlustuse võrku pakub?

Kui kõik inimesed oma tervise üle nagunii veebiarstidega konsulteerivad, siis kuidas tagada, et neil oleks selle tegemiseks head teaduspõhised vahendid? Kas Aafrikast võiks saada ühisturg, millega Euroopa liiduna kaubelda saaks? Kas Euroopa saaks teha koostööd Aafrika Liiduga (AL), et leida lahendus rände algpõhjustele, mida Aafrika riikides tuntakse ka ajude äravooluna? Kas mõned idapartnerid saaksid loota veel tihedamale koostööle Euroopa Liiduga, kui nende demokraatlike protsesside areng jätkub?

Vastused nendele küsimustele võivad juba olemas olla või mitte. Aga need küsimused on tõstatunud ja Aafrika puhul räägitakse neist sel nädalal Elevandiluurannikul mitmel eesistuja poolt korraldatud üritusel.

Aga need pole meeleheites esitatud küsimused. Need on esitatud hoopis tulevikku vaadates. Mitte probleemid. Vaid võimalused. Nende võimaluste ärakasutamine nõuab kollektiivset tegevust, mis on samas ka paindlik ja suhteliselt kiire.

Ma ei hakka kaebama Euroopa keeruliste ja pikkade otsustusahelate üle. Kui peaksime oma mandri ühendama millegi vähema kui Euroopa Liidu alusel, siis oleks see võimatu. Olen eesistumise ajal samuti näinud, et otsused tehakse päris kiiresti, kui panused on suured. Vahetevahel jääb puudu kiirest lähenemisest, eriti kui tegeletakse e-tervise ning kõigi ELi inimeste ühise ja piiriülese identifitseerimisega internetis. Peame aru saama, et see vajab kiiret lahendust. Seda ootavad meie inimesed ja ettevõtted. See võimaldab meil terve kontinendi piiriülese juhtimissüsteemi konkurentsieeliseid oma inimestele majanduslike ja sotsiaalsete hüvede loomiseks kasutada.

Brexit ja populistlikud hääled Euroopas on arutelud Euroopa tuleviku üle taas aktuaalseks muutnud. Pärast 2016. aasta madalseisu saame nüüd öelda, et ELil on tulevik. Ma loodan, et kasutame seda uuestisündinud usku oma otsuste tegemise kiirendamiseks, kuna vastasel juhul võib hoog jälle kaduda. Avalikkuse toetus on kasvanud ja peame nüüd inimeste ootustele vastama. Peame ennekõike oma kodanikele mõtlema ja endalt küsima, kas oleme valmis julgelt tulevikule keskenduma või jääme oma mugavustsooni ja oleme ettevaatlikud. Loodan, et poliitikud ei vali eesolevatest teedest kergeimat.

Komisjoni president hr Juncker ja Prantsusmaa president Macron on juba mitu ideed välja käinud. Mida me nende ettepanekute valguses tegema peaksime?

Peame töökohti looma ja kasvu suurendama. Peame tehnoloogilised uuendused ja muutused avasüli vastu võtma, et teistest ees olla. Peame tugevdama sise- ja välisjulgeolekut ning täiendama ühisturgu jätkusuutliku sotsiaalse mõõtmega, oma ühiskondade tehnoloogilisi arenguid tervitama ja Euroopa konkurentsivõimet suurendama. Aga see on vaid medali üks külg.

Nagu president Macron oma „Euroopa initsiatiivis" ütles, peame tugevdama debatti Euroopa tuleviku üle ning leidma viise, kuidas tänaseid probleeme kollektiivselt ja edukalt lahendada.

Mõistan, et lisaks poliitilistele otsustele vajavad suured ja julged ideed ka ressursse. See toob mind järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) juurde, mis tänu Brexitile jääb umbes 20% väiksemaks. Samas on väga palju asju, mida me saavutada soovime. Peaksime MFFi läbirääkimistele lähenema ennekõike eurooplastena. Enamik meist nõustuks, et ühine tegutsemine teaduses ja innovatsioonis lisab väärtust. Teadus on ühe riigi jaoks kaugelt liiga suur valdkond. Isegi Eestis, mis on ELi eelarvest teadus- ja arendustööks rahastuse saamisel alatasa ootusi ületanud, võiksid teadlased vabalt kogu riigieelarve teadustööks ära kasutada. Vajame raha uuendusteks kaitsevaldkonnas, kuna ühine teadus- ja arendustöö annab meile parema ühise Euroopa kaitsetehnoloogia. Peame investeerima piiriülesesse taristusse, olgu tegu siis transpordi või energiaga. Sama kehtib ka välis- ja julgeolekupoliitika kohta. Üksi tegutsemine tasub ennast tänapäeval harva ära. Koostöö suurendab ka ühtekuuluvust. Regioonidevaheliste erinevuste vähendamisest võidavad kõik.

Peame selle saavutamiseks oma praeguse kuluportfelli hoolikalt läbi kammima ja eemaldama võimalikult palju sellist, mis ei vasta lähimuspõhimõttele. Piiriülese mõjuta projektide ja tegevuste rahastamist sellest 1% SKPst tuleks tõsiselt piirata. Suurem austus lähimuspõhimõtte vastu iseenesest loob rohkem ruumi solidaarsusele meie eelarves. Eesti ei oleks ka eelarve ülemmäära tõstmise vastu, aga seda vaid juhul, kui eelarvet on võimalik oluliselt ümber korraldada, et suunata raha valdkondadesse, kus üksi on raske midagi saavutada.

Siis on veel küsimus, kuidas Euroopat oma kodanikele lähemale tuua. Seda teemat hakkate te hiljem arutama. See on valdkond, milles teil, oma riikide poliitikutel, on suur osa mängida. Vastutustundlike poliitikate tulemus võib olla see, et avalikkus tunnustab ELi väärtusi. On oluline tunnustada ELi võimaluste eest, mida ta meile pakub. Kuigi toetus ELile on paljudes riikides kasvanud, kõigub see endiselt mitmes liikmesriigis. Selle põhjuseks on sageli ELi puudutavad poliitilised sõnumid. Ühest küljest on väga raske ELi kritiseerida ja samal ajal väita, et see on kasulik. Probleem pole selles, et inimesed ELi valesti mõistavad. Pigem antakse neile liidu kohta segadusseajavaid ja ebaselgeid sõnumeid.

Esiteks ei saa kõik inimesed kunagi EList aru. Samuti ei aita see igat inimest. ELi roll on vastavalt kokkulepitud tingimustele luua stabiilsed olud, mis võimaldaksid liikmesriikide poliitikutel kokku tulla ja meie inimeste hüvanguks tegutseda. Need tegevused võimaldavad liikmesriikide valitsustel oma inimeste eest hoolitseda ning pakkuda neile kasvu, töökohti ja sotsiaalkindlustust. Me ei tohi süüdistada Euroopa Liitu, kui liikmesriikide valitsused ümberjagamispoliitikates nagu haridus, tervishoid või sotsiaaltoetused, midagi valesti teevad. EL ei ole selle eest vastutav.

Samas me teame, et ELi maine sõltub ka sellest, kui hea on poliitikakujundus liikmesriikides endis. Seega jääb EL alati liikmesriikide valitsuste edukuse pantvangiks. Isegi kui meil õnnestuks vältida ELi süüdistamist oma vigades, tahavad inimesed näha, et ELi poolt võimaldatud tegevused on nende jaoks kasulikud. Ainult liikmesriikide valitsused saavad need toimima panna.

Loomulikult ei ole Euroopa Liit täiuslik, aga oleks lühinägelik süüdistada neid viimases kui ühes probleemis, mis seisavad meie kui liikmesriigi või 28, peagi 27, riigi liidu ees.

Usun, et Euroopa kodanikel, teie valijatel, on edasiste suundumuste suhtes suured ootused. Ja teil on mängida roll, mida ei tohiks alahinnata. Euroopa ei alga ega lõpe ELi institutsioonide / Brüsseli koridorides. See algab teie valimisringkondades. Teil on olemas kõik vahendid, et midagi ära teha.

Usun kindlalt, et Euroopa Liidu heaolust on meil kõigil palju võita. Loodan, et tänane arutelu siin Tallinnas aitab elavdada positiivset debatti Euroopa Liidu tuleviku üle. Üks Eesti Euroopa Liidu eesistumise eesmärk oli murda liitu ümbritsev negatiivsuse jää. Soovin teile head jää murdmise päeva.

Tänan!

Kõne on algselt peetud inglise keeles. Ingliskeelse algversiooni leiab siit