- Reset + PDFPrindi

Vabariigi Presidendi kõne mullakonverentsil

Vabariigi Presidendi kõne mullakonverentsil
President Kaljuladi kõneleb mullakonverentsil.
© Arno Mikkor

05.10.2017

Lugupeetud mullakonverentsist osavõtjad!

Tere tulemast Eestisse! Eesti on oma Euroopa Liidu eesistumise ajal pööramas tähelepanu tõsiasjale, et me elame praegu muldadele pühendatud kümnendil. Sellest lähtudes on korraldatud ka see konverents.

Ma pean tunnistama, et kui meie põllumajandusminister selle mõttega meie eesistumise planeerimise ajal välja tuli, siis polnud meie eesistumise toimkonda kuuluvate linnainimeste jaoks päris selge, kas niisugune klassikaline teema üldse võiks meie modernse, tehnoloogiat täis, dünaamilise ja tulevikku vaatava eesistumisega kokku sobida.

Peagi aga mõistsime, et pole midagi päevakajalisemat kui tagada, et me oma arvukate tehnoloogiliste segajate kõrval ei unustaks mõningaid asju, mis jäävad alati ja igas olukorras täiesti orgaaniliseks.

Sellisena moodustab see jätkusuutlikule toidutootmisele ja ökosüsteemi teenustele pühendatud konverents olulise osa Eesti Euroopa Liidu eesistumisest, sest annab meile kindla pinna, millele toetuda.

Muldasid on alati seostatud põllumajandusega. Mullad moodustavad meile tuttavaid maastikke. Kuigi need jäävad enamasti nähtamatuks, kuna on taimestikuga kaetud, on need osa meie kultuurist, pärimusest ja uskumustest.

Muld on pinnas, millest kasvab see toit, mida me iga päev oma traditsiooniliste toitude valmistamiseks kasutame.

Must värv eesti sinimustvalgel lipul sümboliseerib mulda, mida meie esivanemad on sajandeid harinud. Ka meie rahvaluule kinnitab meile, et mullal on olnud oluline koht meie kultuurilises identiteedis ja traditsioonilises väärtussüsteemis.

„Kuidas külvad, nõnda lõikad" ütleb Eesti vanasõna, mida võib mõista nii otseses kui ka kaudses, metafoorilises tähenduses. Mina tahaksin seda praegu tõlgendada otseses tähenduses ja küsida: mis siis, kui me külvame nii, nagu me seda alati oleme teinud, aga lõigata pole midagi? Kas ei annaks see siis põhjust tõsisemalt järele mõelda, mis on valesti läinud?

Me oleme liikumas selle ajastu poole, mis nõuab tavapäraste põlluharimisviiside üle järele mõtlemist. Pikemas perspektiivis sõltuvad saagid ja põllusaaduste kvaliteet väga palju sellest, kuidas me oma muldade eest hoolt kanname.

Mulla kehvem toimimine ei ohusta mitte ainult saagikust, vaid toob kaasa ka suuremad mõjud keskkonnale ja meie tervisele.

Alles pärast 1930ndate „tolmuvaagna" aastaid, kui Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt oli öelnud, et „rahvas, kes hävitab oma mullad, hävitab ka iseenda", õpetas aeg meile, kui oluline on hoolitseda selle eest, et niisugused katastroofid enam mitte kunagi ei korduks. Võttes arvesse, et mullad on koduks veerandile meie globaalsest looduslikust mitmekesisusest, mis omavahel põimudes moodustab globaalse aineringluse, mis võimaldab elu eksisteerimist, on mullad üliolulised meie toidujulgeoleku ja toitainetega varustatuse seisukohalt.

Inimesed, kes kasutavad ressursse mittesäästlikult, panevad hinnalise maa suure surve alla. Me avaldame maale survet selle kvaliteeti halvendades, maid tükeldades ja erosiooniprotsesse süvendades.

See tähendab, et meie liigina seame tahtlikult ohtu mitmete oluliste ökosüsteemide toimimise, mis omakorda suurendab meie enda haavatavust kliimamuutuste ja looduskatastroofide korral.

Põudade ja üleujutustega seotud ohud on tänapäeval suhteliselt tavalised nähtused ning muutumas üha sagedasemateks.

Praegu seisame silmitsi tohutu katsumusega asuda võitlusse kliimamuutuste tagajärgedega. Seetõttu peame rakendama kõiki vajalikke abinõusid, et vältida veelgi suuremaid muutusi kliimas.

Muldadel on tänu nende mitmetele kvalitatiivsetele omadustele täita oluline roll kliimamuutuste pehmendamisel.

Kunagi ammu ütles Xenophanes: „Sest kõik tuleb mullast ja kõik saab lõpuks mullaks." Seega pole see uus teadmine, et mullad moodustavad lahutamatu komponendi süsiniku ja teiste ainete ringest.

Mullad salvestavad süsinikku ja vähendavad kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris. Muldadel on võime puhastada ja koguda endasse vett, kaitstes meid sellega üleujutuste eest ja aidates kuivaperioode üle elada.

Mullad täidavad mitmesuguseid rolle ning toodavad biomassi mitte ainult meile toiduks. Näiteks üha kasvav nõudlus alternatiivse energia, sealhulgas biokütuste järele lähtub soovist vähendada mittetaastuvate ressursside tarbimist.

Ometi ei tohi me unustada, et ka muld on mittetaastuv ressurss. Kui muld ära kurnata, siis taastub see väga aeglaselt, see võtab aega rohkem kui inimese eluiga. Teadlaste andmetel võib ühe sentimeetri mulla tekkimiseks kuluda aastasadu.

Maailmas on ligi 800 miljonit inimest, kes elavad alatoitumuses või nälgivad. Pooled kõigist põllumajandusmaadest kannatavad mullakvaliteedi mõõduka või tugeva halvenemise all.

See peaks olema meie kõigi jaoks äratuskell, mis peaks meid panema tegutsema kohe ja mõtlema tõsiselt selle peale, kuidas me oma planeedi piires kasvatame, jaotame ja tarbime toitu. Põllumajandustootjad saavad kasu Euroopa hästi hooldatud muldadest – nemad saavad kasvatada oma konkurentsivõimet ja majandada oma farme säästlikult.

Lugupeetud kuulajad!

Toidujulgeolek ja toitained on otseselt sõltuvuses mulla tervisest. Hea kvaliteediga muld on aluseks säästlikult toodetud ja hea kvaliteediga toidule.

Mulla kuritarvitamine halvendab mulla kvaliteeti ega võimalda selle toimimist parimal tasemel. Mida paremini me hoolitseme loodusliku mitmekesisuse eest, seda enam saame nautida toitainerikkamat toitu ja kaunimat loodust, mis omakorda muutub vastupidavamaks ja aitab kaasa parema, säästlikuma põllumajanduse saavutamisele.

Tänapäeval oleme tarbijatena üha enam teadlikud sellest, millist mõju põllumajandus keskkonnale avaldab ja millist mõju kliimamuutused põllumajandusele avaldavad.

Teeme nii, et me ei kurna ära oma muldi, et me hoiame muldi järeltulevate põlvede jaoks. Me peame mulla omadusi tundma õppima, sest see tagab tõhusama ja konkurentsivõimelisema põllumajandustootmise.

Selleks, et saavutada säästlik majandamine, on vaja näha pikemat perspektiivi ja seejuures mitte lasta end pimestada lühikese perspektiivi lahenduste kasumlikkusest.

On olemas uusi tehnoloogiaid ja süsteeme, mis aitavad muldade eest hoolitseda ja arendada säästlikku põllumajandust. Tänapäeval saavad põllumehed kasu ka nutikatest lahendustest.

Edusammud mullateaduses ja tehnoloogias on hea baas, millelt astuda nutika põllumajanduse ajastusse. Selleks, et parandada tehnoloogia ja arvutite kasutamist põllumajandussektoris, on vaja toetada teadus- ja arendustegevust nii Euroopa kui ka riikide tasandil.

On vaja analüüsida nende meetmete tulemuslikkust, mida me oleme oma muldade kaitseks võtnud, arvestada saadud tagasisidet ja lasta sellel kujundada meie poliitikat tulevikus.

Me peame endalt küsima, kas oleme teinud oma muldade kaitsmiseks piisavalt. Kas võetud meetmed on muutnud tõenäolisemaks selle, et meie lapsed ja lapselapsed saavad nautida elu ja toitu samamoodi, nagu meie oleme neid nautida saanud?

Mu daamid ja härrad!

See platvorm siin on mõeldud eri huvirühmade omavaheliseks suhtluseks ja meie muldade tuleviku üle arutamiseks. Inspiratsiooni otsimiseks peame aga taas pöörama oma pilgud looduse poole.

See, kuidas mesilased ja lilled koostööd teevad, see, kuidas lämmastikurikkad taimed pinnase teiste liikide jaoks ette valmistavad, on see tee, mida mööda minna. Parema mulla nimel töötamine on arutelu, millest võidavad kõik, nii need, kes muretsevad tootmise pärast, need, kes muretsevad toidu kvaliteedi pärast, need, kes muretsevad inimeste ja loomade tervise pärast, kui ka need, kes muretsevad ökosüsteemide ja liigilise mitmekesisuse pärast.

Ma loodan, et tänane arutelu tugevdab koostööd eri huvirühmade vahel ja aitab leida lahendusi. Jah, üksi tegutseksime arvatavasti kiiremini, aga koos tegutsedes võime saavutada palju paremaid tulemusi.

Ma tean, et te väljendate siin erinevaid seisukohti ja peate maha tuliseid vaidlusi – aga see tuleb sellest, et te hoolite. Teile ei ole ükskõik meie planeedi ja selle pindmise kihi – mulla tulevik.

Me oleme otsustanud teha koostööd, lähtudes ÜRO säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030 – see on ambitsioonikas tegevuskava, mille kohaselt kõik valitsused peaksid võitlema näljaga ja kaitsma muldasid.

Henry Ford on kunagi öelnud: „Kokkutulemine on algus, koospüsimine on progress, koostöötamine on edu."

Ma soovin teile viljakaid arutelusid ja meeldivat Eestis viibimist!

Kõne on algselt peetud inglise keeles ja hiljem tõlgitud eesti keelde. Ingliskeelset versiooni saab lugeda siit.