- Reset + PDFPrindi

Vabariigi Presidendi avakõne julgeolekukonverentsil ABCD

Vabariigi Presidendi avakõne julgeolekukonverentsil ABCD
President Kaljulaid kõneleb julgeolekukonverentsil ABCD Tallinnas
© Andres Teiss

06.09.2017

Head kuulajad!

Euroopa seisab täna silmitsi julgeolekuolukorra ja väljakutsetega, mis pole kergete killast. Keerulised olukorrad vajavad ausaid ja avatud debatte ning ma loodan, et teie tänased arutelud ongi ausad ja avatud.

Lubage mul kõigepealt tänada härra Sakkovit, härra Praksi ja nende häid kolleege Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest ning Kaitseministeeriumist konverentsi korraldamise eest. Tõsiasi, et nii palju väljapaistvaid osalejaid on leidnud tee Tallinna, näitab iseenesest, et ABCD konverentsist on saanud üks meie piirkonna tunnustatumaid julgeolekufoorumeid.

Lubage mul kasutada võimalust ja jagada mõnda oma seisukohta praegu Euroopa ees seisvate julgeolekualaste väljakutsete kohta ning rääkida ka sellest, mida me nende ülesannete lahendamiseks ette peaksime võtma ja mida seejuures silmas pidama.

Konfliktid, ebastabiilsus ja humanitaarkriisid vaevavad endiselt suuri piirkondi Lähis-Idas ja Aafrikas. Vahemere piirkonnas ja mujal Euroopas on see väljendunud suures rändelaines, mida on pehmelt öeldes keeruline kontrolli alla saada. Usuäärmuslus on ajanud oma juured mõnda sisserännanute kogukonda või sisserännanute järeltulijate sekka. Terrorirünnakud on muutunud murettekitavalt sagedasteks.

Murelikult tunnevad end ka nende riikide inimesed, kes teise kultuuritaustaga inimesi avasüli vastu võtsid ja neid meie vabaduste juurde kuuluva austusega kohtlesid. Ja kes nüüd näevad, et osa uustulnukaid ei austa neid vabadusi, millest nad ise kasu on lõiganud.

See sunnib meid otsima võimalusi ja vahendeid, kuidas austada kultuurilisi erinevusi, tagades samas, et meie enda sajanditevanune kultuurimaastik jääks meie riikides valitsema: et naised jääksid sõltumatuks, üksikisikute püüdlused oluliseks, et inimelu oleks püha.

Head kuulajad!

Kuigi meie ühiskond seisab silmitsi uutmoodi väljakutsetega, ei ole ka tavapärased ohud kusagile kadunud.

Sellal kui meie siin Tallinnas osaleme ABCD konverentsil, millest on saanud traditsiooniline ja oodatud sündmus, toimub polügoonidel Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas ja Valgevenes hoopis teistsugune kogunemine. Nimelt Vene relvajõudude suurõppus „Zapad 2017". Tegemist on samuti teatud mõttes traditsiooniliseks muutunud üritusega, aga kindlasti ei ole see siinpool piiri kuidagi oodatud.

Mõned faktid selle ürituse kohta.

- Riik, mis alles hiljuti oma naabrite vastu sõjalist jõudu kasutas, on koondanud suure hulga lisavägesid NATO ja Euroopa Liidu idapiiri äärde.

- Ametlikult nimetatakse Zapadit terrorismivastaseks õppuseks, aga kasutatavate vägede, relvade, lennukite ja laevade hulk ja tüübid viitavad hoopis millelegi muule. Tõenäoliselt harjutatakse õppusel NATO liikmesriikide vastu suunatud pealetungioperatsioone.

- Zapadi õppustetsükli kulminatsiooniks kujuneb tõenäoliselt Venemaa tuumatriaadi õppused.

- Venemaa pole õppuse eesmärkide ega ulatuse suhtes olnud läbipaistev, varjates seda keerukat ettevõtmist rahvusvahelise kontrolli eest sellega, et esitleb seda kui mitmest väikesest õppusest koosnevat seeriat. Samal ajal väites, et dialoog Läänega on vajalik ja kasulik ning üleüldse tuleks Vene-Lääne suhetes naasta tavapärase asjaajamise juurde.

Vaatamata sellele kõigele tuleb rõhutada, et meie ohuhinnang ei ole muutunud – NATO või Euroopa Liidu riikide vastase otsese sõjalise rünnaku oht on endiselt väike. Pigem on suurenenud igasuguste intsidentide risk. Kuna Zapadit ei korraldata läbipaistvalt, siis tekitavad Venemaa Föderatsiooni kavatsused ja plaanid paratamatult küsimusi. Sellest hoolimata jäävad Eesti, teised liitlased ja NATO tervikuna „Zapad 2017" suhtes rahulikuks, aga valvsaks.

Samas on „Zapad 2017" mitmes mõttes kindlasti teiste Läänemere riikide ning kogu Euroopa Liidu ja NATO idatiiva ees seisvate julgeolekualaste väljakutsete ilmekas peegeldus.

Kõik need ülesanded ja kogu see ebakindlus on kahtlemata Euroopale äratuskellaks olnud. Need on pannud meid uuesti mõistma, et julgeolek ja kaitse on endiselt olulised nii kõigis harjumuspärastes keskkondades kui ka kiiresti arenevates uutes küber- ja hübriidvaldkondades. See ei kehti ainult otsustajate, vaid ka Euroopa riikide kodanike kohta. Just seetõttu on nüüd aeg astuda samm edasi deklaratsioonide ja tihti kiiresti sumbunud initsiatiivide juurest.

Kuna need väljakutsed ei tunne piire ega sõltu tihti ka geograafiast, siis pole kellelgi võimalik siin üksi midagi ära teha. Kokku hoides elasime üle majanduskriisi ja sel moel oleme ka Venemaa-vastased sanktsioonid kolm aastat jõus hoidnud. Sel moel jätkame ka ühiste keerukate ülesannete lahendamist, isegi kui need lahendused pole alati täiuslikud.

See ei tähenda ega saagi tähendada, et NATO roll on kuidagi vähenemas. Vastupidi, NATO jääb peamiseks kollektiivse kaitse ja heidutuse tagajaks Euroopas. Ent on hulk valdkondi, kus Euroopa Liidu koostööd ja mehhanisme saab kasutada Põhja-Atlandi alliansi täiendamiseks.

Seepärast on mul hea meel, et turvaline ja kaitstud Euroopa on üks Eesti ELi eesistumise prioriteete ja et tänavune ABCD konverents on pühendatud nendele teemadele.

Daamid ja härrad,

Üks Eesti neljast prioriteedist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika vallas meie eesistumise ajal on kaitsekulutuste suurendamine ja tõhustamine. Loodan, et selleks kavandatud initsiatiivid kannavad vilja, olgu selleks siis võimaluste otsimine alalise struktureeritud koostöö rakendamiseks, rahastuse leidmine Euroopa Kaitsefondi kaudu või Euroopa kaitsetööstuse tugevdamine Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmi kaudu.

Taasavastatud valmisolekuga kaitsekulutusi suurendada kaasneb ka üks mure – see mõjutab kaitsehangete hindasid juba praegu, kui kulutuste suurendamiseks on välja käidud, aga eelarved ise pole veel märkimisväärselt kasvanud.

Tõhusatest kaitsekuludest rääkides ei tohi me seda unustada. Osas riikides on 2% tase saavutatud ja tõhus kulutamine on täiesti teostatav, aga investeeringute tegelik tase võib oligopoolsel turul valitseva inflatsiooni tõttu hoopis langeda.

See ei tähenda, et me ei peaks püüdlema kaitsekulude suurendamise suunas. Pigem leian, et Euroopa Liit võib olla see institutsioon, millel on selle probleemi lahendamiseks vajalikud vahendid. Ühel riigil võib olla suur vajadus kulutusi teha, samas kui mujal puuduvad investeerimisvõimalused ja ühine tahe. Ühishanked ja ühised kaitseinvesteeringud võivad aidata, aga tasuks mõelda ka tavapäraste Euroopa ümberjagamismudelite kasutamisele kaitsekulude valdkonnas. Meil on juba mõned head bilateraalsed näited – Luksemburgi investeeringud NATO küberkaitse projekti Eestis võivad olla niisuguse koostöö esimene hea näide.

Olgem sellistele võimalustele avatud. Euroopa Liit on tuntud selle poolest, et suudab liikmesriikide erinevaid arengutasemeid harmoniseerida, ja antud juhul oleks võimalik ühtlustada seda taset, kuidas liikmesriigid on kaitstud.

Sooviksin siiski rõhutada, et ükskõik kui olulised ka pole ühised võimearendusprojektid ja initsiatiivid, ei vähenda need vajadust selle järele, et iga riik ise suurendaks ka oma rahvuslikku kaitse-eelarvet. Põhjused on järgmised.

Esiteks ei ole konventsionaalsete ohtude püsimise tõttu kadunud vajadus konventsionaalsete sõjaliste võimete ja vägede järele. Otse öeldes – tihtipeale võib kõik ikka sõltuda üldjuhul umbes 700 meetrit sekundis liikuvast tinaplönnist. Ukrainas see praegu just nii ongi.

Teiseks võtab igasuguse sõjalise võime taastamine või loomine aastaid, isegi siis, kui raha selleks on olemas. Aga arvestades seda, kui ootamatult julgeolekuohud võivad esile kerkida, ei pruugi meil seda aega olla.

Seega ei peaks SKTst 2% kulutamist kaitsele pidama lihtsalt NATO liikmesriikide kokkuleppeks või solidaarsuse sümboliks. See on ka miski, mis tõenäolisemalt tagab mõistliku tasakaalu personali-, tegevus- ja investeeringukulude vahel iga riigi kaitse-eelarves. Ning mis tõenäolisemalt tagab ka kestlikud relvajõud.

Head kuulajad!

Teil seisab ees pikk ja huvitav päev. Teie arutelud saavad olema täis akronüüme ja detaile. Aga enne sellesse kaitsevaldkonna žargooni süvenemist sooviksin meelde tuletada Euroopa Liidu põhiväärtusi – vabadus, demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine.

Poliitikad, algatused ja tegevuskavad muutuvad aja jooksul, aga need põhiväärtused on meid kõiki ühte liitu koondanud ning need meid koos hoiavadki. Need põhiväärtused jäävad muutumatuks ja neid peab Euroopa Liit kaitsma. Nende jaoks pole head akronüümi, aga need põhiväärtused moodustavad meie tugevaima kaitseliini.

Tänan kuulamast ja soovin teile huvitavaid arutelusid!