- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President üritusel Skype Digigirls 2017 Kosmos IMAX’is 7. aprillil 2017

07.04.2017

Armsad digitüdrukud!

Te olete siia kokku tulnud selleks, et unistada ennast suureks! Või vähemalt suuremaks, kui kohe suureks ei saa.

Unistamine on julgete pärusmaa. Parimad unistajad suudavad unistada sellest, mida nad kunagi ise näha ei saa. Mõned näited – kirjanik Friedebert Tuglas unistas ajast, kui saaks 3-4 tunniga üle Soome lahe sõita. Küll siis lööks kahe riigi vaheline koostöö õide ja majanduslikku kasu tõuseks siin- ja sealpool lahte. Tema seda ei näinud, meie sõidame, ja kahe tunniga.

Võib-olla Tuglase unistus pole niiväga tuntud. Aga eestlase unistus targast mehest taskus jälle on. Sajandeid oli see samavõrra tuntud kui kättesaamatu. Kuni nüüd äkki, taskus ta ongi. Koos teadmistega, mille hulk ja tase ületab esivanemate unistusi pikalt ja põhjalikult.

Aga muidugi on hea mõelda ka asjadest, mis mahuvad enam-vähem meie reaalsustaju piiridesse. Niisugustel unistustel on see oluline eelis, et isegi kui nende realiseerumise tõenäosus ei pruugi olla kuigi suur, on ta siiski juba iga unistaja enda jaoks nullist natukene erinev.

Aga unistada homsest, vaadates aknast tänasele, pole ka nagu mõtet. Kõige parem on püüda kujutleda ennast aega paarkümmend aastat edasi ja mõelda, mis on siis, 20 aasta pärast, kõige tähtsam.

Edasi tuleb teha juba plaan. Plaanis peab olema see unistus, see eesmärk. Kuid sinna jõudmise teed peavad olema paindlikud. Näiteks mina unistan sellest, et ka 20 aasta pärast oleks teie kõik õnnelikud ja teie elul oleks jumet ja hoogu.

Aga ma tean, et 20 aasta pärast ei ole enam selliseid töökohti, nagu täna. Tänane tehnoloogia, mis tundub uus ja läikiv, on kiviajaks kuulutatud. Täna omandatud teaduskraad ei aita siis ühiskonnas toime tulla. Uued töökohad kindlasti tekivad, aga mine tea kuhu ja millest. Facebooki taolist lobisemisteenust oleks 20 aastat tagasi raske olnud ette kujutada kui tulutoovat ja suure börsiväärtusega ettevõtlusmudelit.

Mida ma siiski tean ajast 20 aasta pärast, mis aitab mul oma unistust ellu viia? Ma suudan oma eesmärki kirjeldada. Ma saan aru, et me peame selle kõik koos saavutama iga kord ja üha uuesti, kui ühiskonnas midagi olulist muutub. Ja muutub kogu aeg. Ja ma tean, et kui meil läheb hästi, siis on kõige suuremad muudatused seotud tehnoloogiliste revolutsioonidega.

Järelikult on mul vaja esitada teile siin täna üleskutse, mis aitaks teil õnnelik ja edukas olla sõltumata sellest, millises tehnoloogilises keskkonnas te sellel ajal elate või millist tööd 20 aasta pärast tööks peetakse.

Järelikult, on mul tarvis seista siin täna teie ees ja öelda teile:

Õppige unistama ja sõnastama oma unistusi nii, et saaksite leida mõttekaaslasi, kes teiega teie unistusi jagaksid ja neid koos teiega tahaksid ellu viia. Andke oma unistusele nii põhimõtteline vundament, et selle elluviimine ei sõltuks meile täna teadmata tulevikumuudatustest me ümber.

Lisaks sellele pean ma teile ütlema – unistamisel on teatud tehnilised alused, mida teil vaja läheb.

- Esiteks, õppige seda, mis on jääv. Matemaatika reeglid ja füüsikaseadused, keeled – see on jääv.
- Teiseks, õppige kogu aeg õppima ja harjuge sellega, et õpitu hajub ja aegub iga paari aastaga.
- Kolmandaks, õppige nõudma ühiskonnaelu korraldajatelt, et nad aitaksid teil realiseerida oma unistusi.
- Neljandaks, mõistke, kuidas ühiskond toimib. Seda saate teha läbi pideva ühiskonnaelu arutelu oma lähedaste ja sõpradega, läbi Eestis ja maailmas toimuva pideva jälgimise ja analüüsimise.
- Viiendaks, andke oma panus ühiskonna toimise paremasse korraldamisse, käige valimas ja hakake vastu kõigele, mis segab teil oma unistusi realiseerimast. Eriti, kui need takistused on seotud stereotüüpidega, kivinenud arusaamadega ja sisseharjunud käitumismustritega, millel pole muud alust, kui et niimoodi on asjad alati käinud. Selliseid müüte loob ühiskond muide kogu aeg juurde. Arusaam, et plikad ei peaks käima pükstega ja et nad virisevad, on ainult täpselt sama absurdne kui väide, et IT on rohkem poiste maailm. Et poisid saavad reaalainetega paremini hakkama. Muidugi oleks sama absurdne väita, et tüdrukud saavad paremini hakkama.

Mina ei tea teie unistustest väga palju. Aga ühte ma tean, millega minu põlvkond eksida ei saa. Me teame, et te tahate olla õnnelikud. Selles ei ole vähimatki kahtlust. Õnnelik inimene on vaba. Vaba saab olla haritud inimene, sest tal on rohkem valikuvõimalusi. Vaba saab olla demokraatliku riigi kodanik, sest ta teab oma valikuid ja saab neid vabalt ellu viia siin ja mujal maailmas.

Ilus on see, et selle tagamine, et te saaks olla õnnelikud läbi nende oluliste vabaduste, on Eestile ja kõigile teistele riikidele loomulikult ka, kättesaadav igasuguse tehnoloogia arengutaseme juures, igasuguste palgatasemete juures, igasuguste tulevikufantaasiate realiseerudes või tulemata jäädes.

Niisiis, senikauaks kuni teie üle võtate, et olla ise õnnelikud ja teha omakorda ettevalmistusi selleks, et sama hästi läheks teie endi lastel ja lastelastel, peame meie, tänased otsustajad, kogu aeg kohanema muutuva maailmaga.

Me saame seda teha, hoides teile lahti kõik võimalused saada hea haridus, elada kus tahes, teha millist tööd iganes te tahate ja nii palju, kui teile enda arvates on äraelamiseks vaja. Me peame toetama teid teie valikutes nii, et te tahaksite olla Eesti riigiga seotud läbi oma tegevuste, aga ka läbi oma makstavate maksude.

See ongi põhiline. Unistada võib teleportatsioonist või uuele planeedile kolimisest, ja need unistused võivad vabalt saada teoks. Aga need ei tohi tulla õnne ja vabaduste hinnaga. Unistada võib ka ilusast käsitööst, valmistatuna Eesti metsatalust, mida saab müüa miljarditele inimestele maailmas, sest digitaalne turustuskanal võib olla üksiküritajale vägagi helde, kui seda kanalit kujundada muuhulgas IT-osavate näppudega. Unistada saab ka digitööst, koodikirjutamisest, samast ilusast metsatalust, sest ka selle töö tegijate turg on globaalne ja ulatub miljarditesse ning kättesaadav sealtsamast metsatalust. Aga tähtis on mõista, et digitaalne ühiskond loob võimaluse kitsamaks spetsialiseerumiseks ka täiesti traditsiooniliste tegevuste juures ja vabastab asukohasõltuvusest järjest enam töötegijaid.

Niisiis. Tähtis on see, et te unistate. Ja lööte kaasa. Unustate vastanduva mõtlemise, mis räägib tüdrukute töödest ja poiste töödest, vastandab elu linnas ja maal, vastandab vabadust ja turvalisust. Vastandab tehnoloogiat ja käsitööd.

Ja palun omandage unistuste elluviimiseks vajalikke tööriistu, erinevaid oskusi ja erinevat haridust, senikaua, kuni teie unistus käes on. Ja kui ta käes on, saate samamoodi edasi töötada selle nimel, et see unistus teile alles jääks läbi ikka veel ees olevate ja pidevate muutuste.

20. sajandi alguses võis teha plaani 30 aasta peale ja selle ellu viia olemasolevas tehnoloogilises keskkonnas, mis küll muutus, aga nii aeglaselt, et tulevik oli enam-vähem ennustatav. Sõjad ja katastroofid välja arvata, oli sihipärases pikaajalises liikumises toona oma loogika. Mõned leiutasid, näiteks kuidas anda paljudele ligipääs elektrile või autodele. Enamus lihtsalt kopeeris ja kasutas nende leiutisi ikka ja jälle. Pea kõik eeldused pidasid paika, kaasa arvatud eeldus, et õpitud eriala tõi alati töö ja leiva lauale. Praegu on selliseid ameteid järjest vähem, ja isegi kui amet ei kao, muudab tehnoloogia selles püsimiseks vajalikke oskusi ometigi.

20. sajand oli lihtne, aga väga piirav. Võimalusi jagus vähestele. Võimalused sõltusid palju kodust kaasa antud kapitalist, olgu haridusest või varast. Loomulikult sõltusid võimalused soost.

Teie põlvkonnal nii ei ole. Oma suur šanss on nii digi- kui käsitöölisel, nii robootikul kui ökotootjal, ja kõik valikud on ühtviisi head. Kõiki valikuid aitab veel paremaks teha meid ümbritsev tehnoloogiline keskkond, mida samuti tuleb kogu aeg arendada ja kujundada. Selleks, et mistahes valikut teha, on vaja olla nii pagana tark, nagu mina ei oska ettegi kujutada. Ja nii julge ning enesekindel, nagu teie siin saalis täna olete.

Hoidke toolist kinni, aga laske mõtetel lennata, paljudel unistustel on määratud täituda. Millistel, me ei tea, aga sellepärast ongi vaja palju erinevaid unistusi. Mõned neist viivad meid siis kindlasti ka edasi, teevad õnnelikuks teid endid ja paljusid teisi! Mõni unistus lendab kaua ja kõrgelt, mõni teine aitab lihtsalt järgmise aasta veeta huvitavalt ja arendavalt. Vahet pole. Peaasi, et me lamba kombel kõik ühes suunas ei jookseks. Isegi kui see hetkel võib olla päris õige suund, muutub maailm me ümber ikka ja jälle ja õigemaks osutub mõni teine suund. Siis oleks parem, kui meil ka seal tegijaid peal oleks. Hoidke me mõtete mitmekesisust ja katsetage julgelt! Edu teile!