- Reset + PDFPrindi

President Kersti Kaljulaid riigiõhtusöögil Helsingis 7. märtsil 2017

President Kersti Kaljulaid riigiõhtusöögil Helsingis 7. märtsil 2017 © Raigo Pajula

07.03.2017

Austatud president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio,


Ma tänan teid kutse eest 100. aastapäeva tähistavasse Soome Vabariiki. See on minu jaoks suur au ja rõõm. Soomel on Eesti ja eestlaste jaoks olnud alati eriline tähtsus ja tähendus.


Lugupeetud kohalviibijad, head Eesti ja Soome sõbrad,

Juubeli puhul tahan rääkida juubilari kõige säravamast omadusest, mis lahe lõunakaldalt vaadates ja kaugemaltki kergesti silma paistab.

Viimastel aastatel on Soome maailmas märkamist leidnud selle järgi, kui hästi on ta oma hariduspõldu harinud. Seda tähelepanu on toonud Soome õpilaste saavutused PISA-testidel, aga tähelepanelikum vaatleja teab ammugi, kui suur roll on Soome edu kujunemises just haritusel. Soome ühtluskool, kõiki õpilaste huvisid ja eriandeid arvestav jätkuharidus ja akadeemiline kõrgtase ülikoolides on Soomes iseenesestmõistetav, sest mismoodi muidu 21. sajandil edukas olla saakski. Selle sajandi jõukus ei peitu maapõues, vaid inimeste mõtetes.

Soome oskab oma mõtlejaid hästi kaasata nii, et riigijuhtiminegi oleks teaduspõhine. Te oskate oma parimaid päid kuulata ja kuulda võtta. Mõtlik arutelu ajast ja riigist, see on, millega lõpeb pea iga Soome saatkonna vastuvõtt kus iganes maailmas ja mistahes konverentsi lõpuõhtu. Seda mõtlemiskultuuri, rauhallista miettimistä, kogenuna mõistan, kuidas Soome on ja jääb edukaks. See mõistmine on kättesaadav vaid soome keelest aru saavatele inimestele, see on teie edu saladus.

Sellist kollektiivse mõtlemise kultuuri kumab absoluutselt igast Soome poliitikust või nende endi kirjutatud elulooraamatust, sõltumata nende poliitika värvist.

Soomlaste ja õnneks ka eestlaste jaoks on haridus oluline demokraatlik väärtus, mis aitab meil ettearvamatus maailmas suunda hoida. Teadmistepõhine ühiskonnakorraldus peab vastu tänapäevase inforuumi veidrustele.

Seni, kuni pakume oma kodanikele võrdset ligipääsu teadmistele, püsib sotsiaalne mobiilsus ja iga põlvkond saab uue võimaluse, mis sõltub vaid nende endi unistustest. Hariduseusku ühiskonda ei saa heidutada enesesse sulguma. Täna näeme, kui oluline on teadmistel põhinev kartmatus tuleviku ees, tuleviku võimaluste märkamine ja kasutamine, mitte neist vabatahtlik, kollektiivne ja paiguti hüsteeriline loobumine.

Mul on hea meel, et Eesti ja Soome teadusalane koostöö on järjest loomulikum ja tihedam, alustades õpilaste, üliõpilaste, teadlaste-õppejõudude vahetusest, lõpetades ühisõppekavade ja kasvava hulga ühispublikatsioonidega rahvusvahelises teadusruumis.

Usun, et Eesti ja Soome saavad ka oma infotehnoloogiliste lahenduste poolest olla eeskujuks paljudele teistele riikidele.

Eesti teeb e-riigina jõupingutusi Euroopa Liidus n-ö viienda vabaduse – digitaalsete andmete vaba liikumise nimel. Siin ei saavutaks me edu ilma Soometa.

Meie koostöö digivaldkonnas on niisama iseenesestmõistetav ja läbipõimunud kui kõikides teistes valdkondades ja sellisena oleme maailmas unikaalne kahe riigi kooslus. X-teel põhinev ühine arendus on teedrajav rahvusvaheline riikidevaheliste digisuhete näide.

Soome on ainuke riik maailmas, kes väga suurel määral mõistab, mil määral on Eesti digiühiskond sotsiaalne, mitte tehnoloogiline nähtus. Nii, nagu vaid teie keelt mõistes saame aru teie ühiskondliku mõtlemise mustrist, saate teiegi, tänu keele ja kultuuri sarnasusele, mõista meie sotsiaalset nihet digiühiskonna poole. Me kumbki ei saa täpselt üle võtta seda, mis teises on suurepärast, kuid tänu keelelisele ja kultuurilisele lähedusele saame sellegipoolest vastastikku kasu teise tugevustest.

Hariduse ja harituse juurde kuulub võõrkeelte oskuse kõrval ka oma emakeele väärtustamine, sest emakeel on inimese olemise kese, millest johtub ka meie enesekindlus ja väärikus. Eestlaste ja soomlaste emakeeled, meie tunnetuse ja mõtlemise keeled, on väga lähedased. Ükski teine rahvas ei mõista soomlasi maailmas nii nagu eestlased ja ka vastupidi. See on aastasadu nii olnud ja jääb ka edaspidi.

Keele edasikandjateks on nende kasutajad. Ma soovin, et vastastikune huvi ka teineteise keele õppimisel ja omandamisel ei jääks alla teistele võõrkeeltele.

Tänavu täitub 100 aastat legendaarse keeleteadlase Lauri Kettuneni eesti-soome sõnastiku ilmumisest. Teadaolevalt oli see esimene omalaadne eesti-soome sõnastik. Mul on hea meel, et Eesti Keele Instituut soovib käesoleva aasta lõpuks, 2018. aasta alguseks saada valmis Suure eesti-soome sõnaraamatuga.

See on väärikas kummardus kunagi professor Kettuneni alustatud tööle ning kõigile teistele meie ühistele keeleteadlastele, kes on olnud Eesti-Soome silla kandvateks taladeks.

Soome lahe lõunakaldal tunnetame selgelt, et meie põhja- ja lõunanaabrid on meie lähimad koostööpartnerid ja lähimad liitlased. Meil on sama väärtusruum ning me mõistame ka välispoliitika- ja julgeolekuküsimusi sarnaselt.

Me sõltume üksteisest majanduse, julgeoleku, energeetika, transpordi, aga ka paljudes teistes valdkondades. Kui veel 2000. alguses räägiti Eesti ja Soome laialdase lõimumise vajalikkusest, siis tänaseks on see osa meie argipäevast. Soome tulek ei ole enam väga paljudele eestlastele käik välismaale selle tavapärases mõistes.

Praegust aega iseloomustab jätkuv ebastabiilsus Euroopas ja selle naabruses. Tänases tõeluses on meie omavaheline koostöö ja Euroopa Liidu ühtsus olulisem kui kunagi varem. Ka Läänemere tavapäraselt rahulik ja turvaline regioon, kuhu oleme ankurdatud, saab neist taastärganud riskidest osa. See on meie ühine välis- ja julgeolekupoliitiline argipäev, millega peame arvestama. Euroopa ja tema naabruse stabiilsuse ja julgeoleku kindlustamine vajab igapäevast hoolt. Panustame sellesse nii koostöös liitlastega ja partneritega kui ka iseseisvalt.

Head sõbrad,

Eesti kirjanik Friedebert Tuglas, keda Soome ja soomlased alati inspireerisid, kirjutas detsembris 1917: "...kujutage ette tuleviku võimalusi: kahel pool rannas, üksteise vastu, kaks päälinna, Helsingi ja Tallinna, mida ainult 3-4 tunnine laevasõit eraldab.... See võimaldaks ilma miski konkreedi "Soome silla" olemasoluta ühtekuuluvuse tunnet, laia ühiskonnatööd ja suurt kultuurilist õitsenguaega, mis praegu alles kangastusena viirastab Soome lahe hallrohelise vetevälja kohal."

Tuglase sõnad on täide läinud. Enamgi veel. Ühtekuuluvuse tunne ongi meile Soome sillaks, mis lahe kahte kallast ühendab. Suur kultuuriline lähedus leidis aga taas kinnitust selle aasta jaanuaris, kui loodi Eesti-Soome kultuurifond, kes esimesed kultuurikoostöö stipendiumid annab välja Soome ja Eesti riigi 100. sünnipäeval.

Järjepidevus ja järjekindlus on meie pidepunktid, mis aitavad meid ka edaspidi proovikividega hakkama saada.

Meie traditsioonid ja väärtused on see graniitrahn, millele toetades suudame maailma õiges suunas liigutada. Meie ajalugu on meid mõnikord ka graniitkõvalt kohelnud, kuid – olen kindel – meie rahvad oskavad ja suudavad ka tulevikus hakkama saada ning püsima jääda.

Head Sauli ja Jenni, tõstan klaasi meie juubelihõnguliste vabariikide auks. Elagu Soome!

Elagu Eesti! Elagu meie rahvad kui parimad naabrid!