- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Eesti iseseisvuspäeva vastuvõtul Riias 9. veebruaril 2017

Vabariigi President Eesti iseseisvuspäeva vastuvõtul Riias 9. veebruaril 2017 © Evija Trifanova

09.02.2017

Austatud spiiker,
Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad,


Mul on hea meel olla jälle üle mõne kuu Riias. Ja mul on eriti hea meel tähistada teiega koos Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva.

Tänases päevas on olnud mitmeid liigutavaid momente. Läti president Raimonds Vējonis kutsus meid, Balti riikide presidente, siia Riiga täna selleks, et öelda omalt poolt suur aitäh ametist lahkuvale Saksa presidendile Joachim Gauckile. Me tundsime, et meil on palju sõpru ja mõned neist on suured ning maailmas väga tähtsad. Kuid täpselt sama liigutav oli kuulda siin saalis Läti hümni. See on üks ilusamaid hümne, ja nii nagu Eestigi hümniga – spordivõistluste võitude puhul saame seda üpris harva kahjuks kuulata. Aga niimoodi siin saalis, koos sõnadega, ma peaaegu sain aru, aga ma tundsin koos lätlastega siin saalis.

Mul on hea meel tervitada kõiki kohal viibivaid eestlasi ja Eesti sõpru. Mul on siiras rõõm.

Kui ma vaatan Eesti ja Läti suhteid, siis ma näen, et igas valdkonnas – alates välispoliitikast ja lõpetades majandusega – teevad meie riigid tihedat ja väga sisulist koostööd. Ja kui me arutame, kellega koos mida ette võtta – kas regionaalsel, Euroopa või globaalsel tasemel – siis on meie partnerite ja liitlaste seas eranditult meie esimene valik ikka ja alati Läti.

Teie president armastab öelda, et mõnes asjas läheb Eestil paremini, aga mõnes teises valdkonnas on jälle lätlased meist paremad. Ja nii see ongi, see on loomulik ja hea. Sest kui Lätil läheb hästi, siis on see Eestile hea. Ja muidugi ka vastupidi.

Eestlase ja lätlasena on seda muidugi raske teha, aga astudes korraks välja, eemale, ja vaadates kõrvalt, siis need riigid, need kaks riiki ja ka Leedu, meiega koos, meie muutumine kahekümne viie aasta jooksul on pretsedenditu. Ja see ei tulene ainult meie tegudest, vaid sellest, et meil on väga hea kompass, meil on meie demokraatlikud väärtused, ja neid me jagame täielikult.

Maailmas on väga keerulised ajad ja me näeme, kuidas riigid ja nende juhid kipuvad loobuma seni kehtinud reeglitest või kaugenema väärtustest. Aga see ei tähenda, et kui meile mõnikord maailm ei meeldi, siis peaksime olema mures ja paanikas, sugugi mitte. Meie vastus saab olla – püsida jonnakalt oma väärtuste juures, sest midagi muud ei ole väikeriikidel peale väärtuste ja omavahelise koostöö.

Seega – tahaksin kasutada võimalust ja öelda teile, teie olete lõunas meie kindel seljatagune. "Ei saa me läbi Lätita," nagu ütlevad eestlased. See on öeldud läbi eituse, nagu eestlastel tihti kombeks, me väljendame oma suuri tundeid neid ise pisendades, aga need Eesti luuletaja Hando Runneli kuulsad sõnad võtavad tabavalt kokku meie omavahelise suhte.

Tänavu aasta tähistab Soome, meie põhjanaaber, oma 100. juubelit. Järgmine aasta on käes meie kord ja siis teie kord. Kokku 300 iseseisvalt elatud aastat. Mis siis, et osa aega olime okupeeritud. See ei tähenda, et meie riike poleks sel ajal olemas olnud. Me olime kogu aeg olemas. Me olime olemas läbi lääneriikide mittetunnustamispoliitika ja samamoodi omaenda kodudes räägitud juttudes. Seda aega ei tohi unustada, sest see aitab meil jääda kindlaks mittetunnustamispoliitikale siis kui seda oodatakse meilt endilt.

Täna vajab meie tuge Ukraina. Ja me seisame koos oma Euroopa partneritega Ukraina eest. Me ei tunnusta mitte kunagi Krimmi okupeerimist. Nüüd, kui meie enda okupatsioon vajub üha kaugemale minevikku, jätkub meil ikkagi mõistmist ka nendele, kellel täna on raske.

Meil on täna pidu, kuid mõtelgem siiski korraks ka Süüriale, Ukrainale, kõigile nendele kohtadele maailmas, kus täna on väga raske. Ja olge selle võrra veel veidi rõõmsamad, et meil on võimalus tähistada Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva.

Head pidutuju, aitäh kuulamast.